EL ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava vahehindamine

Eesmärk

Vahehindamise eesmärgiks oli hinnata rakenduskava ja selle raames tehtava asjakohasust, efektiivsust, mõju ning jätkusuutlikkust.  Hindamine kattis kõiki rakenduskava 14. prioriteetset suunda.

Tulemused

Vahehindamisest järeldus, et rakenduskava valdkondlikud eesmärgid ja tegevused on asjakohased ka täna – rakenduskava eesmärkide täitmiseks vajadus suurte muudatuste järele puudub.

EL-i ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava 2014–2020 4,6 miljardist eurost on 31.12.2018 a seisuga välja makstud 1,5 miljardit eurot ehk 32%. EL-i struktuuri- ja investeerimisfondidelt saadud toetus on selgelt aidanud kaasa kõikide prioriteetsete suundade eesmärkide saavutamisele: toetustel on otsene mõju tööhõive suurendamisele, elanikkonna tervise parandamisele, elukeskkonna arendamisele jt eesmärkide elluviimisele. Struktuurifondide mõju on pikaajaline ja avaldub muutustes erinevatel tasanditel. Rakenduskava on avaldanud märkimisväärset mõju Eesti olulisemate strateegiliste eesmärkide saavutamisele.

Väljakutsed ja soovitused

Regionaalse arengu tasakaal on siiski endiselt suur väljakutse. Tervikuna on regionaalsed erinevused endistviisi suured ja märgatavat pööret ühtlasema territoriaalse arengu poole liikumisel toimunud ei ole. Ligi 50% EL toetustest on investeeritud Harju- ja Tartumaale – regionaalsed erinevused pigem suurenevad. EL vahendeid tuleks pigem suunata probleemide ennetamisele ja komplekssete lahenduste väljatöötamisse regioonides ja kohalike omavalitsuste roll, teadlikkus ja kompetents peab regionaalsete investeeringute tegemisel suurenema.

Lisaraha tulemusfondist tuleb suunata probleeme ennetavatele ning lisandväärtust loovatele tegevustele nagu teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon ettevõtluses, haridus ja regionaalne areng.

Uuringu metoodika: fookusgrupi intervjuud, personaalintervjuud, töötoad, dokumendianalüüs (projektide, meetmete ja rakenduskavade dokumentatsioon) ja kvantitatiivne analüüs (meetmete finants-, väljund- ja tulemusnäitajad).

 

Projekti tellija: Rahandusministeerium
Projekti elluviijad: Technopolis Group Eesti (juhtivpartner), Ernst & Young Baltic, Praxis, Balti Uuringute Instituut, LevelLab
Uuringu kestus: 11/2018 ‍– 04/2019

Vaata lõpparuannet

Eesti juhtimisvaldkonna uuring 2021

Taust

EASi tellimisel on viie aastaste intervallidega valminud uuringud, millega on uuritud Eesti juhtimisvaldkonda. Peale viimase uuringu valmimist (aastal 2015) on toimunud arenguid majandus- ja ettevõtluskeskkonnas, ettevõtete üldises ja juhtimisalases võimekuses ning juhtide juhtimisalases ettevalmistuses. Lisaks on valdkond ise viimastel aastatel kiiresti arenenud, tekkinud on uued lähenemised ja trendid, mille tundmine ja millega arvestamine võib oluliselt määrata organisatsioonide tulevast edukust.

Eesmärk

Uuringu eesmärk on välja selgitada juhtimisvaldkonna tänane olukord, valitsevad probleemid (sealhulgas võimalikud turutõrked) ja puudujäägid ning saada ettepanekud juhtimisalase võimekuse suurendamiseks, sh riigi kaasabil.

Kasu

Uuringu tulemusena anname hinnangu juhtimise valdkonnas tegutsejate tegevuse sisule, mahule ja kvaliteedile, selgitame välja muutused turul ning kaardistame nii lähitulevikuks kui pikemaks perioodiks olulised tegevussuunad juhtimisalase teadlikkuse ja võimekuse suurendamiseks. Valmib enesediagnostika tööriist, mille abil juhid saavad hinnata strateegiliste kompetentside taset, et võrrelda end teiste sarnaste ettevõtetega ning leida soovitusi võimalike jätkutegevuste kohta.

 

Projekti tellija: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
Projekti elluviijad: Tartu Ülikool ja LevelLab
Uuringu kestus: 08/2021 ‍– 04/2022

Vaata lõpparuannet

KOV-ide sotsiaalkaitse kulude ja nende kajastamise analüüs

Eesmärk

Analüüsi eesmärk on uurida, kuidas erineb KOVide sotsiaalkaitse kulude kajastus avaliku sektori finantsarvestuses ja aruandluses ning leida, mis on selle põhjused. Teha ettepanekud, kuidas võiks sotsiaalkaitse kulusid klassifitseerida ja kontoplaani metoodikat muuta nii, et riik ja KOVid saaksid võrdlusandmeid vajalike sihtgruppide ja olulisemate teenuste ning toetuste lõikes ning töötada välja sobivad mõõdikud sotsiaalkaitse kulude mahu võrdlemiseks ja prognoosimiseks tulevikus, mida saaks poliitika kujundamisel kasutada.

Taust

Vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §6 on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid ning vanurite hoolekannet. Nende kulude analüüs võimaldab kavandada sotsiaalkaitsega seonduvaid teenuseid ja nende osutamiseks vajalikke ressursse.
Kontoplaani andmete analüüs on välja toonud probleemi, et sotsiaalkaitse kulude tase ühe elaniku kohta ning omapanus sotsiaalkaitsesse erineb KOV-ide lõikes väga oluliselt. Olemasolev kulude jaotuse metoodika ei taga vajalikku võrdlusinfot prognooside tegemiseks olulisemate sihtgruppide, sotsiaalteenuste ja toetuste lõikes. Üheks põhjuseks võib olla KOV-ide erinev praktika ja metoodika sotsiaalkaitse kulude kajastamisel.
Analüüsi tulemusena töötatakse välja sobivad mõõdikud sotsiaalkaitse kulude mahu võrdlemiseks ja prognoosimiseks tulevikus ning esitatakse kontoplaani metoodika muudatusettepanekud.

 

Projekti tellija: Sotsiaalministeerium
Projekti elluviijad: LevelLab ja Geomedia
Uuringu kestus: 10/2021 – 06/2022

Vaata lõpparuannet

Ülemiste City majandusuuring

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks on selgitada välja ja monitoorida Ülemiste Citys valmiva toodangu ja teenuste mahtu, nendest tekkivat lisandväärtust; linnakus asetsevate ettevõtete peamisi tegevusvaldkondi; millises majandusharus on linnaku mõju Eesti majandusele suurim ning millised on Ülemiste Citys toimiva majandustegevuse peamised trendid.

Kasu

Uuringu tulemusena on valminud Ülemiste City dünaamiline juhtimise töölaud, mis annab ülevaate linnakus tegutsevate ettevõtete peamiste tegevusvaldkondade ja majandusnäitajate kohta. Töölaud on leitav siin: https://ucuuringud.eek.ee/?page=uc.

Projekti tellija: Ülemiste City
Projekti elluviija: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, AS Mainor Ülemiste, AS Technopolis Ülemiste ja LevelLab
Uuringu kestus: regulaarne

Prioriteetse suuna „Haldusvõimekus“ vahehindamine

Eesmärk

Vahehindamise eesmärk oli anda hinnang haldusvõimekuse prioriteetse suuna kahe esimese eesmärgi täitmisele ning nende eesmärkide täitmiseks rahastatud tegevuste rakendamisele ja tulemuslikkusele, arvestades seejuures ka teisi sarnastel eesmärkidel tehtavaid tegevusi.

Metoodika

Hindamisel kasutati uudset hindamismudelit, mille alusel jaotati haldusvõimekuse suuna tegevused kolme valdkonna alla: valitsussektori arendusvõimekus, valitsussektori juhtimissuutlikkus ja poliitikakujundamise kvaliteet. Hindamismudelis on arvesse võetud hästi valitsetud riigi põhieeldused, mis avalduvad kolme peamise komponendi koosmõjus.

Peamised tulemused

  • Valitsussektori arendusvõimekuse edendamiseks elluviidud meetmete tegevused on andnud oodatud tulemusi ning on jätkuvalt asjakohased. Probleemiks on strateegilise planeerimise teatav killustatus ja dubleerimine, mis takistab meetmete koosmõjust tulenevat sünergiat.
  • Valitsussektori juhtimissuutlikkus on toetatud tegevuste toel tõusnud ja tegevused kulgevad ettenähtud tempos.
  • Poliitikakujundamise kvaliteet on toetatud tegevuste toel tõusnud: suurenenud on koostöövõimekus ja asutuste vaheline koostöö ning mõjude hindamiste sisuline kvaliteet on paranenud.

Väljakutsed

Haldusvõimekuse arendamiseks riigi tasandil puudub praegu pikaajaline arengukava, mistõttu ei ole tagatud järjepidev haldusvõimekuse areng. Soovitav on välja töötada pikaajalise strateegia Eesti 2035 raames horisontaalne valdkondade ülene arengukava nii riigi kui KOV-ide haldusvõimekuse arendamiseks.

Uuringu metoodika: analüüsiti meetmete ja meetme tegevuste finants-, väljund- ja tulemusnäitajad, viidi läbi fookusgrupi ja personaalintervjuud. Lisaks koguti ja analüüsiti informatsiooni dokumendianalüüsi käigus.

 

Projekti tellijad: Riigikantselei ja Rahandusministeerium
Projekti elluviijad: LevelLab (juhtiv partner), Balti Uuringute Instituut ja Technopolis Group Eesti
Uuringu kestus: 03/2019 ‍– 12/2019

AS GoTravel ärianalüüs

Taust

AS GoTravel on Eesti kapitalil põhinev reisibüroo, mis on tegutsenud aastast 1992. Reisibürool on esindused järgmises kuues Eesti linnas: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis, Rakveres ja Jõgeval. Ettevõte teenindab nii era- kui ka ärikliente ning pakutakse nii sise– kui ka välisturismi teenuseid. Ettevõtte infosüsteemi on arendatud vajaduspõhiselt ja võttes arvesse ka investeerimisvõimekust. Kõige rohkem on pööratud tähelepanu avaliku veebikeskkonna arendamisele kui peamise pakettreiside edasimüügi kanali arendamisele.

Eesmärk

Ärianalüüsi eesmärk oli kirjeldada ettevõtte infosüsteemi hetkeseis jaseosed ettevõtte äriprotsessiga ning tuua selle najal arendusettepanekuid infosüsteemi arendamiseks ja tegevuskava kohaldamiseks.

Kasu

GoTravel on ärianalüüsi tulemusena saanud arendusettepanekud infosüsteemide arendamiseks, et muuta lihtsamaks näiteks kliendisuhtlus, olulise info jagamine ettevõttesiseselt, erinevate lepingute allkirjastamine, püsikliendi programmi kasutamine ning muuta turvalisemaks muuhulgas ka avaliku veebi kasutamine. Analüüsi tulemusena on valminud ja kasutusele võetud LevelLabi ja OÜ WeIT koostöös loodud .pdf arvetel esitatavate makselinkide lahendus, mis oluliselt lihtsustab ja kiirendab klientidel arvete tasumist.

 

Projekti tellija: AS GoTravel
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 09/2019–11/2019