Sisekaitseakadeemia tagasiside küsitluste väljatöötamine

Taust

Sisekaitseakadeemia vajab tagasiside kogumise ja arvestamise põhimõtted ja kord kaasajastamist, kehtiv protsess ei toeta õppekvaliteedi parendamise eesmärki soovitud kujul. Tagasisideküsitlusi on liiga palju, neid viiakse läbi erinevates keskkondades ning tulemuste analüüsimine ei ole järjepidev ning tõenduspõhine.

Eesmärk

Eesmärk on töötada välja terviklik tagasisidesüsteem ja uuendada õppijatele suunatud tagasisideküsitlusi. Töö tulemused on Sisekaitseakadeemiale aluseks uue tagasiside kogumise ja arvestamise korra väljatöötamiseks ja rakendamiseks.

Metoodika

Lahenduse väljatöötamiseks läbi viiakse ärianalüüs, sealhulgas intervjuud. Seejärel koostatakse küsimustike prototüübid ning hiljem ka küsitluste metoodika, sh protsessi kirjeldus, uuringukalender, analüüsi metoodika ja töötluse tehnilise teostuse metoodika, ning visualiseerimislahendus.

Kasu

Valmiv lahendus toetab õppekvaliteedi parendamise eesmärki, olles osa laiemast sise- ja välishindamise süsteemist, on veebipõhine (turvaline ja kasutajamugav), võimaldab tulemuste selget visualiseerimist ja erinevatele sihtrühmadele avalikustamist ja tagama küsitlustes osalemise vaid Sisekaitseakadeemia õppuritele.

Projekti tellija: Sisekaitseakadeemia
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 12/2023 ‍– 03/2024

Sisekaitseakadeemia vastuvõtu statistika töötlemise tööriist

 

Taust

Sisekaitseakadeemia soovis kasutusele võtta SAIS infosüsteemi vastuvõtu statistika andmepäringute töötlemise automatiseerimise tööriista, mis lihtsustab vastuvõtu statistika töötlemist, esitamist kompaktsete andmetabelitena ja visualiseerimist.

Eesmärk

Kavandatava lahenduse eesmärgiks oli luua Exceli töövihik, mille sisendiks on kindla struktuuriga andmetabelid (näiteks .csv väljavõtteid SAIS vastuvõtu infosüsteemist) või PowerQuery andmepäringud SAIS-ist sisendina.

Metoodika

Lahenduse struktuur ja funktsionaalsus kavandati nõuete ja sisendandmete struktuuri kaardistamise protsessi käigus, mis hõlmas dokumendianalüüsi ja intervjuusid Sisekaitseakadeemia esindajatega. Intervjuude käigus täpsustati väljundtöölehtede struktuuri, tabelite, jooniste ja diagrammide vormistust ning muud vajalikku teavet.

Kasu

Tööriist aitab vähendada Sisekaitseakadeemias vastuvõtustatistika koostamisele ja analüüsimisele kuluvat aega, tagades sellega protsessi kiirema ja tõhusama toimimise.

 

Projekti tellija: Sisekaitseakadeemia
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 10/2023 ‍– 12/2023

 

Ministeeriumite ümberkorraldamise protsessi analüüs

Taust

Aprillil 2023 sõlmitud koalitsioonilepe viis läbi ulatusliku ministeeriumite ümberkorraldamise, mõjutades kokku viit ministeeriumi ja nende valitsemisalade asutusi. Eesmärk oli paremini kohandada ministeeriumide teemavaldkonnad valitsuse prioriteetidega ning suurendada sidusust erinevate poliitikavaldkondade vahel. Kuigi muudatused pole veel jõustunud riigieelarve vaates, on enamik praktilistest sammudest tehtud. Protsessist tulenevalt on selgunud, et mõnes valdkonnas oli muutuste läbiviimine keerulisem. Seepärast on oluline analüüsida, millised õppetunnid sellest protsessist kaasa võtta ning kuidas nii suuremahulisi muudatusi tulevikus tõhusamalt ning avatust, läbipaistvust ja teadmispõhisust väärtustades teha.

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks oli viia läbi 2023. aastal toimunud ministeeriumide ümberkorraldamise protsessi analüüs ja tuua välja selle õppetunnid.

Metoodika

Uuringu käigus viidi läbi individuaalintervjuud, fookusrühma intervjuud ning ankeetküsitlus. Intervjuud   viidi läbi seotud ministeeriumite kantslerite ja asekantsleritega ning kantsleritega ja asekantsleritega, kes ümberkorralduste tulemusena pidid töölt lahkuma. Samuti ka ministeeriumite valitsemisalade asutuste juhtidega. Fookusrühma intervjuusid viidi läbi 7, kus käsitleti teemasid vastavalt ümberkorralduste mõjutatud valdkondadele ning üks fookusrühma intervjuu viidi läbi erinevate riigiasutuste ja osakondadega, kes toetasid ümberkorraldamise protsessi keskselt. Küsitluse eesmärk oli välja selgitada ümberkorraldusega seotud väljakutsed, ametnike arvamused protsessi tõhustamise võimalustest ja tulevaste takistuste ennetamisest ning uurida ümberkorralduse mõju igapäevastele toimingutele, ministeeriumidevahelisele koostööle ja sellest tulenevatele muutustele.

Kasu

Uuring aitas välja selgitada ümberkorraldamise läbiviimise takistused ja edulood ning tehakse ettepanekud sarnaste protsesside läbiviimiseks tulevikus. Lisaks selgitati välja milliseid eeldusi on vajalik valitsusasutustes ja nende allasutustes luua, arendada ja taga, et taolised protsessid oleksid tõhusad ja sujuvad ning kõikidele osapooltele võimalikult tõrgetevabad.

Projekti tellija: Riigikantselei
Projekti elluviija: LevelLab ja Balti Uuringute Instituut
Uuringu kestus: 10/2023 ‍– 02/2024

Vaata lõpparuannet
Vaata infograafikat
Loe meediakajastusi

Ennetusprogrammi „Puhas Tulevik“ tulemuslikkuse uuring

Taust

Alates 2019. aastast on Eestis alaealiste toime pandud õigusrikkumiste arv olnud langustrendis, kuid narkokuritegude arv on suurenenud. Selleks, et muuta alaealiste käitumist tõhusamalt, on rakendatud mitmekülgset lähenemist, eelistades mõjutusvahendeid karistuste asemel ning viies ellu sotsiaalprogramme. Nende hulgas ka ennetusprogramm “Puhas tulevik”, eesmärgiga vähendada narkootikumide tarvitamist ja edendada noorte sotsiaalset ja psühholoogilist toimetulekut. Siiski, arvestades ennetustöö keerukust ja mitmete meetmete ebapiisavust või kahjulikkust, on oluline analüüsida õigusrikkumiste põhjuseid, arendada ja rakendada teaduspõhiseid meetmeid narkootikumide tarvitamise ennetamiseks noorte seas ning hinnata juba rakendatavate meetmete mõju ja tõenduspõhisust.

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks on analüüsida ennetusprogrammi “Puhas Tulevik” teaduspõhisust ja senist rakendamist, sh tuginedes kohalike omavalitsuste võrdlevale kaardistusele.

Metoodika

Ennetusprogrammi „Puhas Tulevik“ tulemuslikkuse hindamiseks kasutatakse mitmeid erinevaid meetodeid. Dokumendianalüüsiga kogutakse eelinfot ning määratletakse ka teoreetiline raamistik.  Küsitlus viiakse läbi ennetusprogrammi rakendavates KOV-ides lastekaitsespetsialistide ja piirkonnapolitseinikute seas, et kaardistada tegevused ning saada neile hinnangut programmi rakendajate seas. Teostatakse ka programmi läbinute ja katkestanute analüüs. Poolstruktureeritud süvaintervjuud teostatakse nelja sihtrühma esindajatega: ennetusprogrammis osalenud, nende vanemad, piirkonnapolitseinikud, KOV ametnikud. Eesmärk on saada süvendatud sisendit, et anda hinnang programmi  tulemuslikkusele ja millised erinevad tegurid mõjutavad programmi tulemuslikkust. Programmi üle-eestilises kaardistuses viiakse läbi sekkumisloogika analüüs eri KOV-ides. Samuti viiakse läbi ka valideerimisseminar, et tutvustada uuringutulemusi, saada neile esmast tagasisidet ning valideerida uuringu järeldusi ja ettepanekuid.

Kasu

Uuringu käigus hinnatakse, kas programmi raames ellu viidavad tegevused toetavad eesmärkide saavutamist parimal viisil ning tuvastatakse peamised kitsaskohad programmi rakendamisel. Uuringu tulemusena esitatakse praktilised ettepanekud programmi edasiseks arendamiseks ning antakse soovitused programmi tulemuslikkuse hindamiseks tulevikus.  

Projekti tellija: Politsei- ja Piirivalveamet
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 11/2023 ‍– 09/2024

Ida-Viru iduettevõtluse ökosüsteem tagasi- ja edasivaates

 

Taust

Startup Estonia viis ellu kolmeaastase Ida-Virumaa pilootprogrammi, eesmärgiga luua soodne keskkond iduettevõtluse arenguks piirkonnas. Programm kaasas 23 organisatsiooni ja meelitas ligi 21 000 osalejat. Märkimisväärne huvi ning registreeritud 14 uut startuppi näitavad piirkonna potentsiaali. Jätkuprojekt aastatel 2022-2025 keskendub Ida-Virumaa ettevõtluskeskkonna jätkusuutlikule toetamisele, eesmärgiga luua rohkem uusi startuppe ja edendada koostööd loomemajanduse valdkonnaga.

Eesmärk

Uuringu eesmärk on koguda vajalik sisend Ida-Viru startup-ökosüsteemi hetkeolukorra ja kitsaskohtade osas, mida saaks kasutada tulevaste ökosüsteemi arendamise tegevuste planeerimiseks. See hõlmab ka alates 2019. aastast toimunud projekti tegevuste mõju ja kvaliteedi hindamist.

Metoodika

Töö teostamiseks kasutatakse mitut andmekogumise ja -analüüsi meetodit. Dokumendianalüüs aitab hinnata varasema pilootprojekti mõju ja kvaliteeti, mis annab sisendi Ida-Viru startup-ökosüsteemi hetkeolukorra ja tulevaste arenguvõimaluste hindamiseks. Küsitlustega hinnatakse Ida-Virumaa elanike teadlikkust ja valmisolekut iduettevõtluseks ning analüüsitakse startup-tugiorganisatsioonide poolt korraldatud üritustel osalejate vaateid Ida-Viru startup-ökosüsteemile. Fookusrühma intervjuud viiakse läbi kõikide teenuse tüüpide pakkujatega (nt inkubaatorid, kiirendid, koostöötamiskeskused ja ürituste/konverentside korraldajad) ning erinevates sektorites tegutsevate iduettevõtete esindajatega.  

Kasu

Uuringu tulemused aitavad mõista praegust olukorda ja kitsaskohti Ida-Viru startup-ökosüsteemis ning pakuvad sisendit tulevaste arendustegevuste ja projektide planeerimiseks ja täiustamiseks.

 

Projekti tellija: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 10/2023 ‍– 03/2024

 

Kultuuri- ja spordisündmuste mõju hindamise mudel

Taust

Kultuuri- ja spordisündmustel on mitmekesised mõjud, mis hõlmavad majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja keskkonnaalaseid aspekte. Need sündmused suurendavad Eesti atraktiivsust nii sise- kui välisturistide silmis, edendavad kohalikku kultuuri ja spordielu ning aitavad tõsta Eesti mainet maailmas. Sündmuste sotsiaalmajandusliku mõju hindamiseks on loodud erinevaid mudeleid, kuid siiski jääb neist sageli puudu sotsiaalne dimensioon ning sündmustega seotud meedianähtavuse mõju turismisihtkoha kuvandile hindamisel on ebapiisav, ning nende metoodika rakendamine suuremates linnades toimuvate sündmuste puhul on keeruline.

Eesmärk

Uuringu eesmärk on töötada välja metoodika (tööriist) Eestis toimuvate rahvusvaheliselt huvipakkuvate kultuuri- ja spordisündmuste sotsiaalmaalmajandusliku, sh Eesti kui turismisihtkoha kuvandit mõjutava mõju hindamiseks, sh korduvhindamisteks tulevikus. Lisaks piloteerida metoodikat 20 sündmuse põhjal ning töötada välja metoodika rakendamise ettepanekud.

Metoodika

LevelLab viib läbi mudeli piloteerimise 20 sündmusel, kus küsitletakse kolme sihtrühma: välis- ja siseturistid, kogukond sündmuste toimumise piirkondadest ja ettevõtted. Lisaks toimuvad personaalintervjuud sündmusi korraldavate organisatsioonide ja sündmuste toimumispaikade kohalike omavalitsuste esindajatega, fookusrühma intervjuu ning analüüsitakse teiseseid kvantitatiivandmeid.

Kasu

Töötatakse välja  kultuurikorralduslik otsusetegemise tööriist, mille abil oleks võimalik üksikuid sündmusi planeerida. Lisaks tööriista abil saab tõsta Eesti kui turismisihtkoha positsioneerimist ja mainet.

Projekti tellija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Projekti elluviijad: LevelLab ja OÜ Roheline Rada
Uuringu kestus: 08/2023-12/2024

Tööturuteenuste tulemuspõhise vooru hindamine

Taust

Rahvastiku vananemine on tänapäeval nii Eestis kui ka Euroopas peamine demograafiline trend, mis koos tööjõupuuduse süvenemisega nõuab tõhusaid meetmeid vanemaealiste kaasamiseks tööturule. Euroopa Liidu toetusmeetmete kaudu viidi ellu Meetme 3.2 tulemuspõhine voor, mis keskendus 55-aastastele ja vanematele inimestele suunatud tööalase konkurentsivõime suurendamisele. Taotlusvooru väljakuulutamise eelselt muudeti ka nimetatud vanemaealiste sihtrühmale suunatud toetatavate tegevuste rahastamise korda, rakendades lihtsustatud kulude hüvitamise viise – kindlasummalist makset ja standardiseeritud ühikuhinda.

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks oli hinnata kasutatud lähenemisviisi/rahastamiskorra asjakohasust, tulemuslikkust ja mõju, kulutõhusust ja jätkusuutlikkust ning esitada soovitusi taotlusvoorude korraldamiseks tulevikus.

Metoodika

Uuringus kasutati nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid andmekogumise ning -analüüsi meetodeid (dokumendianalüüs, kvantitatiivandmete analüüs, intervjuud ja valideerimisseminar). Intervjuude eesmärgiks oli saada süvendatud sisendit programmi asjakohasuse ja tulemuslikkuse hindamiseks. Intervjueeriti toetuse saajaid, projektides osalejaid, Sotsiaalministeeriumi esindajaid ning Riigi Tugiteenuste Keskuse esindajaid.

Kasu

Uuringu tulemusena selgus tulemuspõhise lähenemise põhjendatus avatud taotlusvoorudes tööhõivepoliitika elluviimiseks ning esitati ettepanekud, mida võiks tulevikus teisiti teha tööhõivepoliitika valdkonnas tulemuspõhiseid taotlusvoore korraldades.

Projekti tellija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 04/2023 ‍– 12/2023


Kutsesüsteemi rakendumise analüüs

Taust

Kutsesüsteem on osa Eesti kvalifikatsioonisüsteemist – see seob haridussüsteemi tööjõuturuga ja aitab kaasa tööalase kompetentsuse arengule, hindamisele, tunnustamisele ja võrdlemisele. Kutsesüsteemi rakendumist reguleerib juba aastast 2001 Kutseseadus ning süsteem koosneb neljast osast: kvalifikatsiooniraamistik, kutsestandardid, kutse andmine ja kutseregister.

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks oli selgitada välja, millised on kutsesüsteemi osaliste ootused süsteemile, milline on nende valmisolek reformi rakendamiseks ning oskuspõhisele lähenemisele üleminekuks ja millised on plaanitud uuendustega kaasnevad kitsaskohad ja võimalikud riskid.

Metoodika

Uuringu käigus võrreldi Eestis kasutatavat kutsesüsteemi välisriikide kogemusega. Kutsesüsteemi osaliste valmisoleku ja ootuste hindamiseks viidi läbi intervjuud ja fookusgrupid kutsesüsteemi otseste ja seotud osapooltega: kutse taotlejad, kutse andjad, õppeasutused, õppijad, kutsestandardite väljatöötamisega seotud osapooled (sh tööandjad ja erialaliidud), karjäärinõustajad, kutsesüsteemi spetsialistid, poliitikakujundajad. Uuringu käigus toimus ka riskihindamine, et tagada uuenduste realistlikkus ja elluviidavad.

Kasu

Uuringu tulemusena saadi sisendit kutsesüsteemi rakendamise aluseks oleva õigussüsteemi uuendamiseks ja oskuspõhise kutsesüsteemi rakendamiseks.

 

Projekti tellija: Haridus- ja Teadusministeerium
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 03/2023 ‍– 10/2023

Vaata lõpparuannet

ProgeTiigri programmi tegevuste tulemuslikkuse hindamine

Taust

ProgeTiigri programm kutsuti ellu 2012. aastal, eesmärgiga arendada õppijate digipädevust ja tehnoloogilist kirjaoskust ning mõista tehnoloogia olemust, selle rakendamise ja arendamise võimalusi. Programmi vahenditest on toetatud õpetajate digipädevuse arendamist, edendatud valdkonnas tegutsevate õpetajate ja juhendate võrgustikke ning kaasrahastatud õppetööks vajalike seadmete hankimist.

Eesmärk

Uuringu eesmärk oli hinnata, kuidas ProgeTiigri programm on kaasa aidanud tehnoloogiahariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse tõstmisele aastatel 2018-2021. Lisaks anti soovitusi programmi sisutegevuste muutmiseks ja jätkutegevusteks.

Metoodika

Uuringus kasutati nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid andmekogumise ning -analüüsi meetodeid (dokumendianalüüs, küsitlused, fookusgrupi ja personaalintervjuud). Küsitleti Eesti üldhariduskoolide õpetajaid, haridustehnolooge ja haridusasutuse juhte. Personaalintervjuud viidi läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti töötajate ning ProgeTiigri programmijuhtidega. Fookusgrupp viidi läbi ülikoolide esindajate ja ekspertidega ning programmis aktiivselt osalenud haridusjuhtide ja/või õpetajatega.

Kasu

Uuringu tulemusena anti tagasisidet ProgeTiigri programmi 2018-2021 perioodi tegevustele ning hinnati, kuivõrd eesmärgipärased on olnud toimunud tegevused ja mis on paranenud tehnoloogiahariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse osas. Samuti anti soovitusi, mida võiks programmi sisutegevuste osas muuta ja kuidas programmiga jätkata.

 

Projekti tellija: Haridus- ja Noorteamet
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 01/2023 ‍– 05/2023

Vaata lõpparuannet

Eesti-Läti programmi tulemusmõõdikute hindamine

Taust

Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi (https://estlat.eu/en) on kaasatud Eesti lõuna- ja lääneosa ning Läti põhja- ja lääneosa, kus partneriteks on osalised mõlemast riigist. Programm toetab ettevõtluse, innovatsiooni, keskkonna ning turismi valdkonna piiriülest koostööd nii ettevõtete kui ka piiriäärsete alade elanike vahel.

Eesmärk

LevelLab ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor viisid 2022. aastal läbi uuringu, mille eesmärk oli hinnata Eesti-Läti programmi tulemusnäitajate täitmist – programmi edenemist seiratakse regulaarselt. Uuringu tulemustest selgus, et enamik hinnatud tulemusnäitajaid ületas 2023. aastaks seatud sihttaset. Kõige enam kasvas uute ettevõtete piiriülese koostöö huvi ja valmidus, mis kasvas võrreldes 2021. aastaga 15%. Samuti tõusis märkimisväärselt Valga ja Valka elanike ühtsustunde näitaja.

Metoodika

Uuringu käigus viidi läbi kolm veebiküsitlust ning kaks tänavaküsitlust nii Eesti kui ka Läti poolel. Veebiküsitluste kaudu küsitleti ettevõtete ja asutuste esindajaid, tänavaküsitluste kaudu aga küsitleti piirkonna elanikke. Kõikide küsitluste puhul pandi eelnevalt paika erinevate küsitletavate profiilide osakaalud. See tähendab, et oli määratud, millises piirkonnas, millise soo- ja vanusegrupiga inimesi küsitletakse. Ühe küsitluse täitjate nimekiri oli tellija poolt ette antud, kuid teiste puhul võeti juhuvalim tellija ette antud kriteeriumite järgi. Kõikide küsitluste küsimustikud olid tellija poolt ette antud ning sama uuringut on juba läbi viidud ka aastatel 2014, 2015, 2018 ja 2021.

 

Projekti tellija: Riigi Tugiteenuste Keskus
Projekti elluviijad: LevelLab ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
Uuringu kestus: 12/2022 ‍– 02/2023