Sotsiaalmajandusliku mõju hindamised

Taust

Sotsiaalmajandusliku mõju hindamine (SMH) annab põhjaliku ülevaate, kuidas projektid ja algatused mõjutavad erinevaid rühmi ja kogukondi nii lühi- kui ka pikaajalises plaanis. SMH võimaldab hinnata posiitivseid kui ka negatiivseid mõjusid, alates otsesest majanduslikust kasust kuni sotsiaalsete mõjudeni. See pakub kindlustunnet, et otsused tuginevad põhjalikule ja tõenduspõhisele analüüsile, võimaldades seeläbi planeerida ja ellu viia jätkusuutlikke ning vastutustundlikke projekte ja algatusi.

Eesmärk

Analüüsi eesmärk on saada terviklik ülevaade sündmuse majanduslikust ja sotsiaalsest panusest nii Eesti riigi kui ka sündmuse toimumise piirkonna tasandil ning hinnata sündmuse mainet.

Metoodika

Analüüsi teostamiseks viiakse läbi küsitlus kas veebikeskkonnas ja/või sündmuse ajal näost näkku intervjueerides. Lisaks teostatakse dokumendianalüüsi, mis tugineb tellija poolt edastatud materjalidel ja avalikes allikates leiduvale infole.

Kasu

Sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi järel saab hinnata ürituse majanduslikku ja sotsiaalset mõju, mis võimaldab ürituse korraldajal edaspidi teha täpsemaid prognoose. Lisaks aitab see riigil paremini mõista ürituse majanduslikku ja sotsiaalset kasu ning toetada ürituse rolli piirkonna arengus.

Teostatud hindamised:

  • IBU suvebiatloni MM 2024 (tellija: Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon)
  • ERC Delfi Rally Estonia 2024 (tellija: Eesti Autospordi Liit)
  • Rühmvõimlemise MM 2024 (tellija: Eesti Võimlemisliit)
  • IBU Cup 7 ja 8 2025 (tellija: Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon)
  • Euroopa Discgolfi Festival 2025 (tellija: Team Discgolf Estonia MTÜ)
  • Iluvõimlemise EM 2025 (tellija: Eesti Võimlemisliit)
  • Paide Rally 2025 (tellija: BTR Racing MTÜ)
  • Piljardi EM 2025 (tellija: MTÜ Kalevi Piljardikool)
  • WRC Delfi Rally Estonia 2025 (tellija: Estonian Autosport Events MTÜ)
  • Tallinn International Horse Show 2025 (tellija: Eesti Ratsaspordi Liit)
  • Tartu Maraton 2025 (tellija: MTÜ Klubi Tartu Maraton)
  • 44. Tartu Rattaralli (tellija: MTÜ Klubi Tartu Maraton)
  • Tour of Estonia 2025 (tellija: MTÜ Klubi Tartu Maraton)
  • Viljandi Pärimusmuusika Festival 2025 (tellija: MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus)
  • Muhu Väina regatt 2025 (tellija: MTÜ Kalevi Jahtklubi)
  • ORC Worlds 2025 (tellija: MTÜ Kalevi Jahtklubi)
  • Tartu Maraton 2026 (tellija: MTÜ Klubi Tartu Maraton)
  • BMW IBU World Cup 2026 (tellija: Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon)

Projektide elluviija: LevelLab

Ülemiste City majandusuuring

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks on selgitada välja ja monitoorida Ülemiste Citys valmiva toodangu ja teenuste mahtu, nendest tekkivat lisandväärtust; linnakus asetsevate ettevõtete peamisi tegevusvaldkondi; millises majandusharus on linnaku mõju Eesti majandusele suurim ning millised on Ülemiste Citys toimiva majandustegevuse peamised trendid.

Kasu

Uuringu tulemusena on valminud Ülemiste City dünaamiline juhtimise töölaud, mis annab ülevaate linnakus tegutsevate ettevõtete peamiste tegevusvaldkondade ja majandusnäitajate kohta. Töölaud on leitav siin: https://ucuuringud.eek.ee/?page=uc.

Projekti tellija: Ülemiste City
Projekti elluviija: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, AS Mainor Ülemiste, AS Technopolis Ülemiste ja LevelLab
Uuringu kestus: regulaarne

Küsitlusuuringu “Ida-Viru täna ja homme. Elanike arvamused ja ootused” läbiviimine

Taust

Küsitluse eesmärk on saada ülevaade inimeste arvamustest viimastel aastatel Ida-Virumaal toimunud muutuste kohta ning ootustest tuleviku suhtes. Selleks, et muutusi sügavamalt mõista ning tulevikus paremini ette näha, on oluline kokku panna mosaiikpilt kogu Ida-Virumaa elanikkonna, iga maakoha ja linna, kõigi rahvuste ja ühiskonnarühmade tegelikust olukorrast, arvamustest ja plaanidest.

Küsitlusuuringut viiakse läbi Ida-Viru Õiglase Ülemineku teadusmeetme raames: https://teadusidavirumaal.ee 

Eesmärk

Töö eesmärk on läbi viia Ida-Viru maakonna elanikkonna küsitlusuuring, mis hõlmab töötamise, hariduse, tervisega seotud ning ühiskondlikke küsimusi.

Metoodika

Uuringu raames viiakse läbi veebiküsitlus ja näost näkku küsitlus-intervjuud. Uuring viiakse läbi Ida-Viru maakonna 18–64-aastase elanikkonna seas, kasutades mitme etapilist valimi kujundamise protsessi. Eesmärk on tagada tulemuste usaldusväärsus, representatiivsus ning piirkonna eri rühmade piisav kaasatus.

Kasu

Uuringu tulemused annavad tervikliku ja mitmekülgse ülevaate Ida-Virumaa elanike tegelikust olukorrast, hoiakutest ja tulevikuootustest.

Projekti tellija: Tartu Ülikool
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 11/2025–06/2026

Juhtimisvaldkonna uuring 2025

Taust

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse tellimisel on valminud viie aastaste intervallidega juhtimisvaldkonna uuringud, millega on uuritud Eesti juhtimisvaldkonda. Viimase uuringu valmimisest (aastal 2021) on toimunud arengud nii majandus- kui ka ettevõtluskeskkonnas, ettevõtete üldises ja ka juhtimisalases võimekuses ning juhtide juhtimisalases ettevalmistuses. Lisaks on valdkond ise viimastel aastatel kiirelt arenenud, tekkinud on uued lähenemised ja trendid, mille tundmine ja millega arvestamine võib oluliselt määrata tulevast organisatsioonide edukust.

Eesmärk

Uuringu eesmärk on välja selgitada juhtimisvaldkonna tänane olukord, valitsevad probleemid (sealhulgas võimalikud turutõrked) ja puudujäägid ning saada ettepanekuid juhtimisalase võimekuse suurendamiseks, sh riigi kaasabil.

Metoodika

Uuringus kasutati segameetodilist uurimisdisani, mis ühendas kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed uurimismeetodid (küsitlus, teisesed kvantitatiivsed andmed, dokumendianalüüs, personaalintervjuud ja fookusgrupid).

Kasu

Uuring annab tervikliku ja ajakohase ülevaate Eesti juhtimisvaldkonna olukorrast eri suuruse ja tüpoloogiaga ettevõtetes, hõlmates juhtimiskvaliteedi erinevaid komponente ning nende mõju ettevõtluse tulemuslikkusele. Võrdlus varasemate uuringutega (2015 ja 2021) võimaldab hinnata muutusi ja arenguid ajas ning tuua esile valitsevad trendid juhtimisvaldkonnas. Uuringu tulemused annavad ülevaate organisatsiooni- ja juhtimisalaste arendusprogrammide olemasolust ja tulemuslikkusest ettevõtetes ning juhtimisalase hariduse sisust ja kvaliteedist kõrghariduses, pakkudes ühtlasi rahvusvaheliste parimate praktikate põhjal ettepanekuid juhtimisvaldkonna arendamiseks. Lisaks luuakse avalik Power BI juhtimislaud, mis pakub kvantitatiivanalüüsi tulemustel põhinevat visuaalset ja interaktiivset ülevaadet Eesti ettevõtete juhtimispraktikatest ning nende seostest majandustulemuste ja ettevõtete edukusega.

Projekti tellija: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
Projekti elluviija: Tartu Ülikool ja LevelLab
Uuringu kestus: 06/2025-03/2026

Ettevõtete makseteenuste uuring

Eesmärk

Uuringu eesmärk on küsitluse teel koguda andmeid Eesti ettevõtete makseteenuste kasutamise ning teenustega rahulolu kohta, hinnata kriisideks valmistumist ja maksepettustega toimetulekut ning koguda ettevõtetelt ettepanekuid makseteenuste parendamiseks.

Metoodika

Uuringu käigus viiakse läbi veebiküsitlus. Küsitletakse vähemalt 700 ettevõtet, kellest vähemalt 400 on alla 10 töötajaga väike-ettevõtted, kes omavad füüsilist müügikohta või e-poodi.

Kasu

Uuringu tulemused aitavad saada tervikliku ülevaate Eesti ettevõtete makseteenuste kasutamisest, rahulolust ja kitsaskohtadest. Kogutud info võimaldab hinnata ettevõtete valmisolekut kriisideks ja maksepettustega toimetulekuks ning annab sisendi makseteenuste arendamiseks vastavalt ettevõtete tegelikele vajadustele.

Projekti tellija: Eesti Pank
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 2025-2031

Kaitsetahte avaliku arvamuse uuringud 2025-2028

Taust

Eesti kaitsetahte arendamise seisukohalt on oluline mõista, millised on eri sihtrühmade hoiakud, teadlikkus ja valmisolek seoses riigikaitsega. Antud uuringu raames uuritakse nelja sihtrühma: tööandjad, lapsevanemad, noored ja reservväelased. Need rühmad mõjutavad otseselt riigikaitses osalemist ja kaitsetahte kujunemist. Tööandjad loovad eeldused töötajate panuseks, lapsevanemad suunavad noorte otsuseid, noored ise on tulevased ajateenijad ning reservväelased moodustavad olulise osa riigikaitsevõimest. Nende hoiakute ja valmisoleku mõistmine on vajalik teadlike ja sihtrühmapõhiste tegevuste kujundamiseks.

Eesmärk

Kaitsetahte avaliku arvamuse uuringu eesmärk on nelja aasta jooksul läbi viia arvamusküsitlused ja personaalintervjuude uuringud neljas sihtrühmas.

  • Tööandjate arvamusküsitluse eesmärk on selgitada tööandjate teadlikkust riigikaitse toetamise võimalustest ning valmidus riigikaitsesse panustada.
  • Noorte arvamusküsitluse eesmärk on kaardistada 15–19-aastaste noorte teadlikkust, suhtumist ja hoiakuid riigikaitselistes küsimustes.
  • Lastevanemate arvamusküsitluse eesmärk on teada saada, kuidas on lapsevanemad häälestatud oma lapse ajateenistusse saatmise osas ning võimalikud tegurid, mis nende otsust mõjutavad. 
  • Veteranide personaalintervjuude uuringu eesmärk on kaardistada, kuidas veteranipoliitikaga seotud ja poliitika raames osutatavate teenuseid pakkuvad asutused mõistavad veteranide vajadusi ning millised on senise koostöö, koordineerimise ja teenuste toimimise tugevused ning kitsaskohad.

Metoodika

Uuringutes kasutatakse nii kvantitatiivseid (küsitlused) kui ka kvalitatiivseid (personaalintervjuud) andmekogumise ja -analüüsi meetodeid.

Kasu

Tulemused annavad väärtusliku ülevaate, kuidas erinevad sihtrühmad suhtuvad riigikaitsesse ning millised on nende ootused ja hoiakud. See võimaldab täpsemalt planeerida kaitsetahtega seotud teenuseid ning seirata tulemusi.

Projekti tellija: Kaitseministeerium
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 2025-2028

Kogu Eesti toidutarneahelas tekkivate toidujäätmete ja -kadude uuring

Taust

Toidujäätmete ja toidukao vähendamine on oluline osa nii Euroopa Liidu kui ka Eesti keskkonna- ja ringmajanduse poliitikast. Euroopa Liidu õigusaktid seavad liikmesriikidele kohustuse mõõta toidujäätmete teket ühtse metoodika alusel ning rakendada meetmeid nende vähendamiseks kogu toidutarneahela ulatuses. Eestis tekib igal aastal märkimisväärne kogus toidujäätmeid, millest suur osa on välditav ning millel on oluline keskkonna- ja majanduslik mõju. Käesolev uuring loob ajakohase ja tõenduspõhise teadmusaluse, mis toetab riiklike ja Euroopa Liidu eesmärkide täitmist, aitab kavandada tõhusaid poliitikameetmeid ja teadlikkuse tõstmise tegevusi ning panustab ringmajanduse arengusse kogu toidutarneahelas.

Eesmärk

Uuringu eesmärk on koguda ajakohased andmed Eesti toidujäätmete tekke kohta ning kasutada neid sekkumiste kavandamiseks elanike teadlikkuse tõstmiseks sihtrühmade kaupa, tööstussümbioosi võimaluste kaardistamiseks ning riigi sekkumisvajaduste määratlemiseks.

Metoodika

Uuringus kasutatakse kombineeritud metoodikat, mis hõlmab registriandmete analüüsi, kvantitatiivseid küsitlusi, poolstruktureeritud intervjuusid, eksperdiintervjuusid ja päevikumeetodit.

Kasu

Uuringu tulemusel valmivad teadlikkuse tõstmise kampaaniates ja projektides kasutatavad põhisõnumid ning luuakse alus uute meetmete väljatöötamiseks. Uuringu tulemused võimaldavad Kliimaministeeriumil kaardistada vajadused jäätmetekke ja pakendamise vältimiseks ja vähendamiseks ning korduskasutuse edendamiseks.

Projekti tellija: Kliimaministeerium
Projekti elluviija: LevelLab ja Roheline Rada
Uuringu kestus: 06/2025–09/2026

PACT riskihindamise tööriista analüüs

Taust

PACT (Positive Achievement Change Tool) on Ameerika Ühendriikides välja töötatud ja teaduslikult valideeritud riskihindamise metoodika, mida on Eestis kasutatud kõrge riskikäitumisega laste ja noortega seotud teenustes, sealhulgas mitmedimensioonilises pereteraapias (MDFT), kinnise lasteasutuse teenuses (KLAT) ja Ringist välja (RV) mudelis, et hinnata õigusrikkumise riski ja toetada sobivate sekkumiste valikut. Senine kasutuskogemus on näidanud, et olemasolev lahendus ei vasta täielikult Eesti tehnilistele ja andmekaitsenõuetele ning ei võimalda piisava täpsusega hinnata teenuste mõju ega kajastada teenuse jooksul noore olukorras toimuvaid positiivseid muudatusi kvantitatiivselt riskitaseme langusena.
Seetõttu on tekkinud vajadus arendada Eesti konteksti paremini sobiv ja täpsem riskihindamise lahendus, mis toetaks nii tõenduspõhist sekkumist kui ka põhjendatud otsuseid noore teenuselt väljumisel.

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks on olemasoleva PACT riskihindamise tööriista sobivuse kriitiline hindamine MDFT, KLAT ja RV teenuste kontekstis, uue või täiendatud tööriista kontseptuaalne ja empiiriline kujundamine, ning selle rakendusmudeli ja liidestusvõimaluste määratlemine.

Metoodika

Uuring hõlmab nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset analüüsi. Kvantitatiivse analüüsi aluseks on täidetud riskihindamise PACT ankeedid. Kvalitatiivne osa sisaldab dokumendianalüüsi, poolstruktureeritud individuaalintervjuusid ja fookusgruppe.

Projekti tellija: Sotsiaalkindlustusamet
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 11/2025–06/2026

HTM programmide vahehindamine

Taust

Vahehindamine keskendub Haridus- ja Teadusministeeriumi programmidele „Eesti keeletehnoloogia 2018–2027“ (EKT) ja „Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019–2027“ (EKKD), mis toetavad eesti keele ja kultuuriga seotud teadus- ja arendustegevust (TA) digiajastul. Programmid hõlmavad nii keeletehnoloogilist arendustegevust kui ka keele ja kultuuri alast teadustööd ning nende rakendamist kujundavad muutused teadus- ja tehnoloogiakeskkonnas, sealhulgas tehisintellekti ja suurte keelemudelite kiire areng.

Eesmärk

Uuringu eesmärk on selgitada välja, kui tulemuslikud on seni olnud EKKD ja EKT programmid, st kaardistada valdkondlik olukord ja hinnata, mil määral on täidetud EKKD ja EKT programmide eesmärgid ja kuidas on programmid panustanud üldisemalt eesti keele, kultuuri ja keeletehnoloogia TA-sse. Samuti on eesmärk saada soovitusi, kuidas edaspidi HTM-i keelevaldkonna TA-d arendada ning kas ja kuidas oleks asjakohane rahastada keelevaldkonna TA-d pärast programmide lõppemist 2027. aastal, arvestades maailmas toimuvaid trende, piiratud eelarvet ning vältides dubleerimist teiste meetmetega.

Metoodika

Programmide hindamise aluseks on mitmekihiline andmekogumise strateegia, mis ühendab dokumendianalüüsi, intervjuud, fookusgrupid ja kvantitatiivsete näitajate analüüsi.

Kasu

Vahehindamine annab tervikpildi programmide senisest elluviimisest ning nende panusest seatud eesmärkide saavutamisse. Vahehindamise raport sisaldab nii ülevaadet programmide tulemuslikkusest kui ka soovitusi ja ettepanekuid edasiste rahastus- ja tegevusmudelite kujundamiseks pärast praeguste programmide lõppu.

Projekti tellija: Eesti Teadusagentuur
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 07/2025–02/2026

Digiligipääsetavuse uuring ja LPS rakendamine Eestis

Taust

Uuring annab ülevaate hetkeolukorrast, rahvusvahelistest parimatest praktikatest ning pakub välja lahendused, kuidas avaliku sektori veebid ja digiteenused oleksid eesti keeles mõistetavad ja kasutatavad keelelise erivajadustega sihtrühmade jaoks. Lisaks analüüsitakse, kuidas keeletehnoloogia saab panustada eesti keele mõistetavuse ja ligipääsetavuse parandamisse, millised lahendused ja ressursid on Eestis juba olemas ning millistes valdkondades on turutõkked, mille ületamist võiks riik toetada.

Eesmärk

Eesmärgiks oli hinnata Euroopa ligipääsetavuse direktiivi (LPS) rakendamist Eestis, keskendudes eestikeelse avaliku teabe ja digiteenuste kättesaadavusele keeleliste erivajadustega inimestele.

Metoodika

Uuringus kasutati kvalitatiivseid meetodeid nagu dokumendianalüüs ja sihtrühmade kvalitatiivne uuring. Dokumendianalüüsi eesmärk oli LPS rakendamise raamistiku kirjeldamine ja võrdlusriikide anaüüs.
Sihtrühmade kvalitatiivses uuringus oli kolm põhigruppi: 1) inimesed, kellel on raskusi lugemise, kirjutamise või keerukate tekstide mõistmisega, 2) uussisserändajad ja 3) inimesed kuulmis- ja/või nägemispuudega. Eesmärgiks oli reaalse kasutajakogemuse kirjeldamine, milleks viidi läbi poolstruktureeritud intervjuud ja ülesandepõhised testimised.

Projekti tellija: Eesti Keele Instituut
Projekti elluviija: Viilup Uuringud OÜ ja LevelLab
Uuringu kestus: 12/2025–02/2026