EKKAV programmi juhtimise ja korralduse võrdlev analüüs

Taust

Eesti keele ja kultuuri akadeemiline välisõpe (EKKAV) on riiklik programm, mis toetab eesti keele ja kultuuri järjepidevat õpet väliskõrgkoolides ning sellega seotud tugitegevusi. Programmi eesmärk on tagada kvaliteetne, kaasaegne ja jätkusuutlik õpe Eestile olulistes, rahvusvaheliselt tunnustatud kõrgkoolides ja mäluasutustes olukorras, kus väikese kõnelejaskonnaga keelte õppe toetus mitmel pool väheneb. Programmi tulemusraamistik näeb ette õppijate arvu ja kursuste mahu kasvu: aastaks 2027 on sihiks 1500 õppijat, üle 30 võrgustikku kaasatud kõrgkooli, enam kui 200 toetatud kursust ning üle 35 Eestisse saabunud stipendiaadi aastas.

Eesmärk

Analüüsi eesmärk on kaardistada ja võrrelda EKKAV programmi (2018-2027) toime- ja juhtimismudelit teiste väikeriikide sarnaste programmidega, keskendudes eeskätt strateegilise juhtimise struktuurile, rollide ja vastutuse jaotusele programmi rahastaja, juhtorgani ning rakendusüksuse vahel. Eesmärgiks on saada ülevaade praktilistest juhtimispraktikatest ning nende põhjal saada selged ettepanekud ja tegevussuunad EKKAV programmi juhtimise ning korralduse paremaks kujundamiseks.

Metoodika

Uuringus kasutatakse kvalitatiivseid meetodeid: dokumendianalüüsi ja poolstruktureeritud individuaalintervjuusid. Metoodiline triangulatsioon suurendab analüüsi usaldusväärsust, võimaldades võrrelda dokumentides kirjeldatud korraldus- ja juhtimisloogikat praktikas rakendatud lahendustega.

Kasu

Uuring keskendus EKKAV programmi juhtimis- ja toimemudeli rahvusvahelisele võrdlusele ning heade juhtimispraktikate kaardistamisele, mille tulemusena koostati soovitused EKKAV programmi juhtimise läbipaistvuse suurendamiseks, juhtumipõhise otsustamise vähendamiseks, koostöö parandamiseks partnerülikoolidega ning programmi meetmete kulutõhusa koosmõju tagamiseks.

Projekti tellija: Haridus- ja Noorteamet
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 11/2025–01/2026

Eesti HPC ja AI arvutusvõimekuse mõjuanalüüs

Taust

Eesti eesmärk on arendada kõrgjõudlusega andmetöötluse (HPC), andmekeskuste ja tehisaru (AI) taristut, et tagada digitaalne suveräänsus, toetada rohepöörde eesmärke ning suurendada rahvusvahelist konkurentsivõimet. Sellise taristu kavandamine eeldab terviklikku arusaama võimalikest asukohtadest ja nende sobivust mõjutavatest teguritest, sealhulgas energiavarustusest ja võrguühendustest, jahutus- ja veevarustusest, keskkonna- ja planeeringutingimustest ning logistilisest ligipääsust.

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks oli koostada juhtimistaseme ülevaade Eesti HPC-, andmekeskuste- ja AI-taristu arendamise eeldustest, hõlmates strateegilist asukoha- ja taristuanalüüsi ning indikatiivset majandusmõju hinnangut.

Metoodika

Ruumianalüüsis kasutati paarvõrdluse (AHP) metoodikat. Kriteeriumide kaalud määrati paarvõrdluse põhimõttel, kasutades Analüütilise Hierarhia Protsessi (AHP) raamistikku (Saaty).

Majandusmõju analüüs viidi läbi desk-based uuringuna, tuginedes olemasolevatele allikatele: statistika, teaduskirjandus, varasemad uuringud, poliitikadokumendid ja rahvusvahelised strateegiad jt. Analüüsi põhielemendid on ettevalmistavad tegevused, võrdlusanalüüs ja Eesti stsenaariumid.

Kasu

Aruanne annab ülevaate Eestis kavandatavate suuremahuliste arvutusvõimsuste ja andmetöötluse taristute ruumilisest sobivusest, keskendudes nii andmekeskustele kui ka kõrge jõudlusega arvutuste lahendustele. Analüüs on aluseks edasiste detailsemate uuringute ja planeerimisotsuste suunamiseks.

 

Projekti tellija: Justiits- ja Digiministeerium
Projekti elluviija: Skepast&Puhkim OÜ ja LevelLab
Uuringu kestus: 11/2025–01/2026

Tartu Spordi tööheaolu uuring 2025

Taust

Tartu Sport on Tartu linna hallatav asutus, mis asutati 2019. aastal. Asutuse ülesandeks on Tartu linnale kuuluva ning asutuse kasutusse antud vara, sh spordi- ja kultuurirajatiste ning neid teenindava infrastruktuuri haldamine, arendamine ja väljarentimine.

Eesmärk

Uuringu eesmärk oli kaardistada töötajate rahulolu, töötingimused, töökoormus, sisekliima ja juhtimise kvaliteet, et saada sisendit organisatsiooni arenguplaanide ja töökeskkonna parendamise tegevusteks.

Metoodika

Uuringu raames viidi Tartu Spordi töötajate seas läbi küsitlusuuring. Vastamine toimus LevelLabi veebipõhises küsitluskeskkonnas ja paberankeedil. Küsitlus oli kättesaadav eesti ja vene keeles. Analüüsis käsitleti rahulolu kategooriate koondtulemusi ning võrreldi tulemusi ametikohtade lõikes.

Kasu

Tartu Linnavalitsus sai selge ülevaate Tartu Spordi töötajate tööheaolust ning saab seeläbi teha vajalikke muudatusi organisatsiooni arenguplaanide ja töökeskkonna parendamiseks.  

 

 

Projekti tellija: Tartu Linnavalitsus
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 08/2025–11/2025

EKR rakendamise analüüs

Taust

Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) tasemekirjeldused on aluseks üld-, kutse- ja kõrghariduse õppekavade ülesehitusele, kutsestandardite koostamisele ning varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamisele. Viimastel aastatel on ilmnenud, et kehtivad tasemekirjeldused on kohati liiga üldised ega toeta piisavalt õppekavaarendust ega kutsesüsteemi sidusust. See raskendab õppijate liikumist haridustasemete vahel, kutse andmist ja kvalifikatsioonide mõistmist.

Eesmärk

Uuringu eesmärk on analüüsida EKR-i senist rakendamist, hinnata selle vastavust haridussüsteemi tegelikele vajadustele ning töötada välja ajakohastatud ja paremini rakendatavad tasemekirjeldused.

Metoodika

Uuringus kasutatakse kvalitatiivseid meetodeid: dokumendianalüüsi, rahvusvaheliste praktikate võrdlust ja valideerimisseminare. Dokumendianalüüs aitab kaardistada EKR-i tasemekirjelduste rolli ja rakendatavust Eesti haridus- ja kutsesüsteemis. Rahvusvaheline võrdlus võimaldab mõista, kuidas Eestile sarnaste haridussüsteemidega riigid on üles ehitanud ja rakendanud oma kvalifikatsiooniraamistikke, tuues esile ka potentsiaalselt ülekantavad head tavad. Valideerimisseminaride eesmärk on hinnata analüüsi tulemusi ning toetada sisuliselt toimivate ja realistlike uuendusettepanekute kujundamist.

Kasu

Tulemuseks on sisuliselt põhjendatud ettepanekud, mis toetavad EKR-i arendamist sidusaks, kasutajasõbralikuks ja rahvusvaheliselt mõistetavaks raamistikuks, mis aitab kaasa Eesti töötajaskonna konkurentsivõime kasvule ning hariduse ja tööturu paremale lõimitusele.

Projekti tellija: Haridus- ja Teadusministeerium
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 05/2025-09/2025

VAATA LÕPPARUANNET

Väliskülastajate motivatsiooniuuring Lõuna-Eestis

Taust

Lõuna-Eesti turismi arengukava 2025–2030 seab üheks oluliseks alameesmärgiks turistide arvu kasvatamise madalhooajal. Selle eesmärgi saavutamiseks nähakse ette mitmete sihitud turundustegevuste ja kampaaniate elluviimist.

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks oli anda ülevaade madalhooajal Lõuna-Eestit külastatavate välisturistide motivatsioonist ja külastusteekonnast, et saada põhjalikum arusaam teguritest ja omadustest, mis toovad madalhooajal väliskülalisi Lõuna-Eesti piirkonda.

Metoodika

Uuringu raames viidi läbi küsitlus, süvaintervjuud ning dokumendianalüüs. Küsitlus toimus 16 Lõuna-Eesti turismiobjektil ja 12 majutusasutuses, kokku osales selles 139 väliskülalist. Lisaks viidi läbi 30 süvaintervjuud turismiobjektidel ning Lõuna-Eestis toimunud üritustel. Uuringu käigus viidi läbi ka dokumendianalüüs, et saada põhjalikum ülevaade piirkonna arengusuundadest ja esilekerkivatest teemadest.

Kasu

Uuringu tulemused aitavad mõista, millised tegurid ja atraktiivsed omadused toovad välisturiste Lõuna-Eesti piirkonda ning kuidas nad oma reisi seal planeerivad ja kogevad. See põhjalikum teadmine võimaldab turismiarendust ja -turundust Lõuna-Eestis sihipärasemalt ja tõhusamalt suunata.

Projekti tellija: Lõuna-Eesti Turismiklaster
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 01/25-06/25

Vaata lõpparuannet

Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri partnerlusuuring

Taust

Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (HAKA) on alates 2009. aastast tegutsev autonoomne organisatsioon, mis hindab hariduse kvaliteeti ja edendab kvaliteedikultuuri erinevatel haridustasemetel. HAKA tegutseb strateegilise partnerina. Varasemalt puudus süsteemne ülevaade HAKA partnerite rahulolust, mistõttu oli vajalik põhjalikumalt mõista, kuidas võtmeosapooled HAKA tegevust tajuvad ning millised on nende ootused agentuuri edasise arengu suhtes.

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks oli kaardistada ja analüüsida partnerorganisatsioonide vaates HAKA praegust kuvandit (usaldusväärsus), tegevuste mõju (kasu) ning arenguvõimalusi.

Metoodika

Uuringu teostamiseks kasutati kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Kokku viidi läbi 14 grupiintervjuud ja 2 fookusgrupi intervjuud HAKA partnerorganisatsioonide esindajatega. Lisaks viidi läbi dokumendianalüüs.

Kasu

Uuringu tulemused aitavad mõista, kuidas HAKA tegevus vastab partnerite ootustele ja millist kasu nad HAKA tegevustes näevad, milline on organisatsiooni positsioon haridusmaastikul ning kuidas saaks organisatsiooni tegevusi sihipärasemalt suunata ja arendada.

Projekti tellija: Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 04/25-06/25

Elva valla rahulolu uuring

Taust

Elva Vallavalitsus viis 12.03.-12.05. 2025 läbi Elva valla elanike rahuloluküsitluse, kus osales 618 elanikku. Uuringu eesmärk oli koguda Elva valla elanike hinnanguid kohaliku eluolu ja avalike teenuste kohta. Küsitlustulemusi analüüsis LevelLab OÜ.

Eesmärk

Analüüsi eesmärk oli hinnata Elva valla elanike rahuloluküsitlus 2025 vastustest lähtuvalt elanike rahulolu erinevates valdkondades, lisaks keskendudes põhjalikumalt elanike turvalisusele ja digipädevusele. Samuti esitada soovitused, mis põhinevad analüüsi tulemustel.

Metoodika

Analüüsis kasutati nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset analüüsimeetodit. Kvantitatiivses osas analüüsiti küsimuste vastuseid statistiliste näitajate ja korrelatsioonide alusel, vaadeldes tulemusi kogu Elva valla lõikes ning erinevate piirkondade, vanuserühmade ja haridustaseme põhjal. Kvalitatiivses osas viidi läbi avatud vastuste sisuanalüüs, mille käigus kaardistati peamised kitsaskohad ja esilekerkivad teemad.

Kasu

Analüüsitulemused võimaldasid Elva Vallavalitsusel saada ülevaade peamistest murekohtadest avalike teenuste ja kohaliku eluolu osas ning koguda ettepanekuid selle kohta, mida tuleks vallas muuta või edaspidi paremini korraldada.

Projekti tellija: Elva Vallavalitsus
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 06/25-06/25

Vaata lõpparuannet

Märjamaa valla haridusvõrgu analüüs ja arengustsenaariumid

Taust

Uuring annab tervikliku ülevaate Märjamaa valla haridusvõrgust, hõlmates koolide, lasteaedade, huvikooli ja noortekeskuse seniste arengute ning sisulise ja majandusliku toimimise analüüsi. Analüüs keskendub haridusteenuse kättesaadavusele ja kvaliteedile, personali olemasolule, õpilaste liikumisele, hoonete seisukorrale ning ligipääsetavuse ja koolitranspordi korraldusele ning võrdleb kohalikke arenguid piirkondlike ja üleriigiliste trendidega. Olulise osana on koostatud rahvastikuprognoos kuni aastani 2050, mille alusel hinnatakse haridusteenuse tulevikuvajadusi valla eri piirkondades ning töötatakse välja võimalikud haridusvõrgu arengustsenaariumid koos hinnanguga nende sotsiaalmajanduslikule mõjule.

Eesmärk

Uuringu eesmärk on anda Märjamaa vallale andmepõhine sisend haridusvõrgu arendamiseks, pakkudes ülevaadet hetkeolukorrast ja võimalikest tulevikusuundadest ning toetades teadlikke otsuseid haridusteenuse kvaliteedi tõstmiseks, haridusvõrgu korrastamiseks ja valla ressursside tõhusamaks kasutamiseks.

Metoodika

Uuringu läbiviimisel kasutati kombineeritult kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid andmekogumise ning -analüüsi meetodeid, sealhulgas dokumendianalüüsi, küsitlust, fookusgrupi intervjuusid ning haridusasutuste külastusi.

Kasu

Uuring annab Märjamaa vallale selge ja faktipõhise aluse haridusvõrgu tulevikukujundamiseks. See aitab mõista haridusasutuste toimimist ja elanike ootusi, prognoosida lasteaiakohtade ja koolikohtade vajadust kuni aastani 2050 ning teha teadlikke otsuseid investeeringute, hoonete, personali ja teenuste korralduse kohta, et tagada kvaliteetne ja jätkusuutlik haridus kõigis valla piirkondades.

 

 

Projekti tellija: Märjamaa Vallavalitsus
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 09/2024–03/2025

Interreg projektide mõju ning tulemuslikkuse uuring

Taust

Interreg on ELi ühtekuuluvuspoliitika vahend, mis lahendab piiriüleseid probleeme ja arendab territooriumide potentsiaali, soodustades riikide- ja piirkondadevahelist koostööd. Eesti liitus Interregi piiriülese koostöö programmidega juba 1994. aastal ning sai Euroopa Liiduga liitumisel 2004. aastal selle täieõiguslikuks partneriks. Interreg programmid on toetanud üle tuhande Eesti osalusega projekti, edendades ühislahendusi eri poliitikavaldkondades. Euroopa Liidu liikmesriigid ja institutsioonid on alustanud uue post-2027 programmperioodi ettevalmistamist, käivitades arutelud tuleviku ühtekuuluvuspoliitika üle. 

Eesmärk

Kaardistada ja koondada Interreg programmides osalevate või varem osalenud Eesti organisatsioonide teadmisi ja kogemusi, hinnata Eestis ellu viidud Interreg projektide tulemuslikkust, jätkusuutlikkust ja mõju ning anda soovitusi post-2027 programmiperioodi kavandamiseks.

Metoodika

Uuringu teostamiseks kasutati nii kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid andmekogumise ja -analüüsi meetodeid (dokumendianalüüs, küsitlus, personaal- ja fookusgrupi intervjuud).

Kasu

Uuringu tulemused aitavad paremini tagada Interreg projektide tulemuste jätkusuutlikkuse ning rakendada tõhusaid meetmeid pikaajalise mõju ja väärtuse suurendamiseks. Lisaks toetab uuring Eesti seisukohtade kujundamist post-2027 programmperioodi läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga ning teiste ELi liikmesriikidega, aidates kaasa uue perioodi Euroopa territoriaalse koostöö programmide planeerimisele ja ühtekuuluvuspoliitikat reguleerivate õigusaktide ettevalmistamisele.

Projekti tellija: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 10/24-03/25

Vaata lõpparuannet

Ülikoolide ühise õppeinfosüsteemi loomise võimaluste analüüs

Taust

Eesti avalik-õiguslikud ülikoolid seisavad õppeinfosüsteemide haldamisel silmitsi mitmete probleemidega, nagu vananenud tehnoloogia, puudulik dokumentatsioon ja sõltuvus kindlatest arenduspartneritest. Ühe lahendusena nähakse ühise õppeinfosüsteemi loomist, mis aitaks vähendada kulusid, parandada kasutajamugavust, jagada ressursse, ühtlustada protsesse, tõsta turvalisust ja tagada kiire reageerimine seadusemuudatustele. Ühise õppeinfosüsteemi võimaliku kasutuselevõtu analüüsimiseks oli vaja kaardistada sobivad koostöövõimalused ja rahastusmudelid.

Eesmärk

Toetada sobiliku koostöö- ja rahastusmudeli leidmist ülikoolide ühise õppeinfosüsteemi arendamiseks, analüüsides ja kirjeldades teisi sarnaseid koostöömudelid nii ülikoolide vahel kui laiemalt, teistes valdkondades.

Metoodika

Uuringu teostamiseks kasutati nii kvalitatiivseid andmekogumise ja -analüüsi meetodeid (dokumendianalüüs, personaal- ja eksperdiintervjuud, juhtimianalüüs, fookusgrupi intervjuud).

Kasu

Uuringu tulemused aitavad leida sobiliku koostöö- ja rahastusmudeli ülikoolide ühise õppeinfosüsteemi arendamiseks. 

Projekti tellija: Rektorite Nõukogu
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 11/24-03/25

Vaata lõpparuannet
Vaata teisi materjale