Tööturuteenuste tulemuspõhise vooru hindamine

Taust

Rahvastiku vananemine on tänapäeval nii Eestis kui ka Euroopas peamine demograafiline trend, mis koos tööjõupuuduse süvenemisega nõuab tõhusaid meetmeid vanemaealiste kaasamiseks tööturule. Euroopa Liidu toetusmeetmete kaudu viidi ellu Meetme 3.2 tulemuspõhine voor, mis keskendus 55-aastastele ja vanematele inimestele suunatud tööalase konkurentsivõime suurendamisele. Taotlusvooru väljakuulutamise eelselt muudeti ka nimetatud vanemaealiste sihtrühmale suunatud toetatavate tegevuste rahastamise korda, rakendades lihtsustatud kulude hüvitamise viise – kindlasummalist makset ja standardiseeritud ühikuhinda.

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks oli hinnata kasutatud lähenemisviisi/rahastamiskorra asjakohasust, tulemuslikkust ja mõju, kulutõhusust ja jätkusuutlikkust ning esitada soovitusi taotlusvoorude korraldamiseks tulevikus.

Metoodika

Uuringus kasutati nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid andmekogumise ning -analüüsi meetodeid (dokumendianalüüs, kvantitatiivandmete analüüs, intervjuud ja valideerimisseminar). Intervjuude eesmärgiks oli saada süvendatud sisendit programmi asjakohasuse ja tulemuslikkuse hindamiseks. Intervjueeriti toetuse saajaid, projektides osalejaid, Sotsiaalministeeriumi esindajaid ning Riigi Tugiteenuste Keskuse esindajaid.

Kasu

Uuringu tulemusena selgus tulemuspõhise lähenemise põhjendatus avatud taotlusvoorudes tööhõivepoliitika elluviimiseks ning esitati ettepanekud, mida võiks tulevikus teisiti teha tööhõivepoliitika valdkonnas tulemuspõhiseid taotlusvoore korraldades.

Projekti tellija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 04/2023 ‍– 12/2023


Kutsesüsteemi rakendumise analüüs

Taust

Kutsesüsteem on osa Eesti kvalifikatsioonisüsteemist – see seob haridussüsteemi tööjõuturuga ja aitab kaasa tööalase kompetentsuse arengule, hindamisele, tunnustamisele ja võrdlemisele. Kutsesüsteemi rakendumist reguleerib juba aastast 2001 Kutseseadus ning süsteem koosneb neljast osast: kvalifikatsiooniraamistik, kutsestandardid, kutse andmine ja kutseregister.

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks oli selgitada välja, millised on kutsesüsteemi osaliste ootused süsteemile, milline on nende valmisolek reformi rakendamiseks ning oskuspõhisele lähenemisele üleminekuks ja millised on plaanitud uuendustega kaasnevad kitsaskohad ja võimalikud riskid.

Metoodika

Uuringu käigus võrreldi Eestis kasutatavat kutsesüsteemi välisriikide kogemusega. Kutsesüsteemi osaliste valmisoleku ja ootuste hindamiseks viidi läbi intervjuud ja fookusgrupid kutsesüsteemi otseste ja seotud osapooltega: kutse taotlejad, kutse andjad, õppeasutused, õppijad, kutsestandardite väljatöötamisega seotud osapooled (sh tööandjad ja erialaliidud), karjäärinõustajad, kutsesüsteemi spetsialistid, poliitikakujundajad. Uuringu käigus toimus ka riskihindamine, et tagada uuenduste realistlikkus ja elluviidavad.

Kasu

Uuringu tulemusena saadi sisendit kutsesüsteemi rakendamise aluseks oleva õigussüsteemi uuendamiseks ja oskuspõhise kutsesüsteemi rakendamiseks.

 

Projekti tellija: Haridus- ja Teadusministeerium
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 03/2023 ‍– 10/2023

Vaata lõpparuannet

ProgeTiigri programmi tegevuste tulemuslikkuse hindamine

Taust

ProgeTiigri programm kutsuti ellu 2012. aastal, eesmärgiga arendada õppijate digipädevust ja tehnoloogilist kirjaoskust ning mõista tehnoloogia olemust, selle rakendamise ja arendamise võimalusi. Programmi vahenditest on toetatud õpetajate digipädevuse arendamist, edendatud valdkonnas tegutsevate õpetajate ja juhendate võrgustikke ning kaasrahastatud õppetööks vajalike seadmete hankimist.

Eesmärk

Uuringu eesmärk oli hinnata, kuidas ProgeTiigri programm on kaasa aidanud tehnoloogiahariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse tõstmisele aastatel 2018-2021. Lisaks anti soovitusi programmi sisutegevuste muutmiseks ja jätkutegevusteks.

Metoodika

Uuringus kasutati nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid andmekogumise ning -analüüsi meetodeid (dokumendianalüüs, küsitlused, fookusgrupi ja personaalintervjuud). Küsitleti Eesti üldhariduskoolide õpetajaid, haridustehnolooge ja haridusasutuse juhte. Personaalintervjuud viidi läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti töötajate ning ProgeTiigri programmijuhtidega. Fookusgrupp viidi läbi ülikoolide esindajate ja ekspertidega ning programmis aktiivselt osalenud haridusjuhtide ja/või õpetajatega.

Kasu

Uuringu tulemusena anti tagasisidet ProgeTiigri programmi 2018-2021 perioodi tegevustele ning hinnati, kuivõrd eesmärgipärased on olnud toimunud tegevused ja mis on paranenud tehnoloogiahariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse osas. Samuti anti soovitusi, mida võiks programmi sisutegevuste osas muuta ja kuidas programmiga jätkata.

 

Projekti tellija: Haridus- ja Noorteamet
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 01/2023 ‍– 05/2023

Vaata lõpparuannet
Loe blogipostitust

Eesti-Läti programmi tulemusmõõdikute hindamine

Taust

Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi (https://estlat.eu/en) on kaasatud Eesti lõuna- ja lääneosa ning Läti põhja- ja lääneosa, kus partneriteks on osalised mõlemast riigist. Programm toetab ettevõtluse, innovatsiooni, keskkonna ning turismi valdkonna piiriülest koostööd nii ettevõtete kui ka piiriäärsete alade elanike vahel.

Eesmärk

LevelLab ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor viisid 2022. aastal läbi uuringu, mille eesmärk oli hinnata Eesti-Läti programmi tulemusnäitajate täitmist – programmi edenemist seiratakse regulaarselt. Uuringu tulemustest selgus, et enamik hinnatud tulemusnäitajaid ületas 2023. aastaks seatud sihttaset. Kõige enam kasvas uute ettevõtete piiriülese koostöö huvi ja valmidus, mis kasvas võrreldes 2021. aastaga 15%. Samuti tõusis märkimisväärselt Valga ja Valka elanike ühtsustunde näitaja.

Metoodika

Uuringu käigus viidi läbi kolm veebiküsitlust ning kaks tänavaküsitlust nii Eesti kui ka Läti poolel. Veebiküsitluste kaudu küsitleti ettevõtete ja asutuste esindajaid, tänavaküsitluste kaudu aga küsitleti piirkonna elanikke. Kõikide küsitluste puhul pandi eelnevalt paika erinevate küsitletavate profiilide osakaalud. See tähendab, et oli määratud, millises piirkonnas, millise soo- ja vanusegrupiga inimesi küsitletakse. Ühe küsitluse täitjate nimekiri oli tellija poolt ette antud, kuid teiste puhul võeti juhuvalim tellija ette antud kriteeriumite järgi. Kõikide küsitluste küsimustikud olid tellija poolt ette antud ning sama uuringut on juba läbi viidud ka aastatel 2014, 2015, 2018 ja 2021.

 

Projekti tellija: Riigi Tugiteenuste Keskus
Projekti elluviijad: LevelLab ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
Uuringu kestus: 12/2022 ‍– 02/2023

Hansavesti personali-, renditöö ja renditöötajate uuring​

Taust

Hansavest on tööjõuteenust ning koolitusi pakkuv firma, mis asutati aastal 2005. Ettevõte on spetsialiseerunud oskus- ja liinitööjõu värbamisele, koolitamisele ning pakkumisele tootmis- ja logistikaettevõtetesse. Lisaks Baltikumile, pakub Hansavest tööjõu teenuseid ka Rootsis ning Soomes. Tööjõud on enamasti pärit Eestist, Lätist või Ukrainast. Peamised valdkonnad, kuhu tööjõuteenust pakutakse on puidu-, toiduaine-, metalli- ning elektroonikatööstused.

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks oli hinnata renditöö korraldust, renditöötajate ettevalmistust ja toimetulekut ning Hansavest Grupi töötajate rahulolu, renditöötajate elu- ja töötingimusi, töö tulemuslikkust, tööprotsessi korraldamise kvaliteeti ning Hansavesti poolt pakutavaid tugiteenuseid. 

Metoodika

Uuringu käigus viidi LevelLabi online küsitluskeskkonnas läbi neli erinevat küsitlust – klientide rahulolu, renditöötajate rahulolu, Soome töötajate rahulolu ning Eesti töötajate rahulolu. Tulemusi analüüsiti ning võimalusel võrreldi eelmiste aastate tulemustega. Uuringut on viidud regulaarselt läbi aastast 2019.  

Kasu

Hansavest sai selge ülevaate oma koostööst töötajatega, klientidega ja renditöötajatega ning saab seeläbi teha vajalikke muudatusi, et seda koostööd paremaks muuta.  

 

Projekti tellija: Hansavest
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 11/2022 ‍– 01/2023

Avaliku teenistuse keskastmejuhtide kompetentsimudel

Taust

Kompetentsipõhine juhtimine on paljude arenenud riikide avalikus sektoris laialt levinud praktika. Eesmärgiks on süsteemse ja mõjusa inimressursi juhtimise kaudu aidata kaasa organisatsiooni eesmärkide täitmisele ning töötajate motiveeritusele ja pühendumusele. Kompetentsipõhise juhtimise üheks rakendusvaldkonnaks on töötajate arendamine, mille eelduseks on nende koolitusvajaduse tundmine. Aasta-aastalt on selline vajadus muutunud aktuaalsemaks, kuna avaliku võimu teostamine eeldab ühiskonna usaldust ametnike suhtes, mis omakorda sõltub ametnike tööalasest ettevalmistusest ja eetilisest käitumisest ning tegutsemisest avalikes huvides.
Kompetentsipõhine juhtimine seob personalijuhtimise organisatsiooni strateegiliste eesmärkidega. Järjest keerukamate tööülesannete täitmiseks ja probleemide lahendamiseks vajatakse organisatsioonis õigete oskustega ja teadmistega töötajaid. Üha rohkem on hakanud nii eraettevõtted kui ka avaliku sektori asutused kasutama kompetentsimudelit kui personalijuhtimise ühte peamist tööriista, et välja selgitada ametikohal edukaks tööks vajalikud eeldused ja hinnata töötajate arenguvajadusi.
Üks vahend, mis aitab kaasa juhtimisvõimekuse tõstmisele, on kompetentsimudel. Mudeli eesmärgiks on määratleda ja kirjeldada olulised kompetentsid ning luua süsteem nende hindamiseks.

Eesmärk

Uuringu eesmärk on kirjeldada avaliku teenistuse keskastmejuhtide roll ja mõiste, uuendada keskastmejuhtide kompetentsimudel koos enesehindamise küsimustikega ning luua kompetentsimudeli uus visuaal.

Kasu

Keskastmejuhtide kompetentsimudeli uuendamine aitab liikuda tervikliku riigivalitsemise suunas ja ühtlustada juhtimisvõimekuse taset. Mudel loob avaliku sektori ülese raamistiku keskastmejuhtide värbamiseks, valikuks, hindamiseks ja arendamiseks. Uuendatud kompetentsimudel aitab kaasa ühtse juhtimiskultuuri kujunemisele ja juhtimiskvaliteedi tõusule avalikus sektoris.

 

Projekti tellijad: Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 04/2022 ‍– 12/2022

Vaata lõpparuannet

Andmeühiskonna tulevikustsenaariumite loomine

Taust

Tänapäevasel digiajastul on andmete loomine ja töötlemine nii majanduses, riigivalitsemises kui ka inimeste igapäevaelus üha enam kasvav trend. Kogutud andmeid kasutatakse nii protsesside arendamiseks, tegevuste optimeerimiseks kui ka toena otsuste langetamisel. Andmete kasutamisoskuse suurenemine võimaldab ühiskonnal digitaliseerimise poole liikuda ning seega vähendada tegevuste hulka, mida saab tänu arenevale digiajastule automatiseerida. Selline pidev andmete kasutamine tekitab aga vajaduse andmeid hallata. Tekib vajadus luua reeglid ja kindlad protsessid, kuidas andmeid tarbida, säilitades samal ajal nii privaatsuse kui ka vabaduse andmeid tarbida ja töödelda. Siinkohal on suur roll avalikul sektoril andmete jagamise- ja valitsemissüsteemide kujundamisel. Enne seda tuleb aga mõista, millised on tulevikus andmekasutust mõjutavad tegurid ja trendid.

Eesmärk

Uuringu eesmärk on luua ülevaade andmemajandust, andmekasutust ja Eesti andmepoliitikat mõjutavatest trendidest, visandada selle põhjal võimalikud tulevikustsenaariumid andmete valitsemiseks ning pakkuda stsenaariumitest tulenevalt välja peamised otsustuskohad ja poliitikavalikud poliitikakujundajatele andmevaldkonna edasiseks suunamiseks.

Kasu

Uuring aitab suurendada andmekasutust riigivalitsemisel ja kujundada andmevaldkonnas informeeritud ja tulevikku vaatavat poliitikat.

Projekti tellijad: Riigikantselei ja Arenguseire Keskus (ASK)
Projekti elluviijad: LevelLab ja Balti Uuringute Instituut
Uuringu kestus: 04/2022 ‍– 12/2022

Vaata lõpparuannet

Festivalide uuring

Taust

Uuringu eesmärgiks on kaardistada Eestis toimuvate festivalide külastajaid, nende reisikäitumist festivali külastades, nende eelistusi ja külastajaharjumusi, festivali alal tehtavaid kulutusi ning rahulolu festivalide toimumist puudutavate aspektidega.

Metoodika

Uuringu raames küsitleti Eestis 2022. aastal toimunud 28 festivali vähemalt 16-aastaseid külalisi. Küsimustikku oli võimalik täita eesti, inglise, soome või vene keeles ning see koosnes 21st küsimusest. Küsitlemine toimus 25ndast aprillist kuni 23nda oktoobrini ning festivali külalised said küsimustikku täita nii iseseisvalt festivalil jagatud QR-koodide kaudu kui ka küsitleja abiga. Küsimustikule vastas kokku 3650 inimest. Keskmiselt vastas igal festivalil küsimustikule 130 inimest.

Kasu

Uuringu tulemuseks on ülevaade festivalikülastajate ootustest ja hinnangutest, andes korraldajatele kasulikku sisendinfot uute festivalide ettevalmistamisel.

 

Projekti tellija: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 04/2022 ‍– 12/2022

Vaata lõpparuannet

KOV-ide sotsiaalkaitse kulude ja nende kajastamise analüüs

Eesmärk

Analüüsi eesmärk on uurida, kuidas erineb KOVide sotsiaalkaitse kulude kajastus avaliku sektori finantsarvestuses ja aruandluses ning leida, mis on selle põhjused. Teha ettepanekud, kuidas võiks sotsiaalkaitse kulusid klassifitseerida ja kontoplaani metoodikat muuta nii, et riik ja KOVid saaksid võrdlusandmeid vajalike sihtgruppide ja olulisemate teenuste ning toetuste lõikes ning töötada välja sobivad mõõdikud sotsiaalkaitse kulude mahu võrdlemiseks ja prognoosimiseks tulevikus, mida saaks poliitika kujundamisel kasutada.

Taust

Vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §6 on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid ning vanurite hoolekannet. Nende kulude analüüs võimaldab kavandada sotsiaalkaitsega seonduvaid teenuseid ja nende osutamiseks vajalikke ressursse.
Kontoplaani andmete analüüs on välja toonud probleemi, et sotsiaalkaitse kulude tase ühe elaniku kohta ning omapanus sotsiaalkaitsesse erineb KOV-ide lõikes väga oluliselt. Olemasolev kulude jaotuse metoodika ei taga vajalikku võrdlusinfot prognooside tegemiseks olulisemate sihtgruppide, sotsiaalteenuste ja toetuste lõikes. Üheks põhjuseks võib olla KOV-ide erinev praktika ja metoodika sotsiaalkaitse kulude kajastamisel.
Analüüsi tulemusena töötatakse välja sobivad mõõdikud sotsiaalkaitse kulude mahu võrdlemiseks ja prognoosimiseks tulevikus ning esitatakse kontoplaani metoodika muudatusettepanekud.

 

Projekti tellija: Sotsiaalministeerium
Projekti elluviijad: LevelLab ja Geomedia
Uuringu kestus: 10/2021 – 06/2022

Vaata lõpparuannet

Rakvere valla haridusasutuste analüüs

Taust

Rakvere vald, tunnustades hariduse olulisust kogukonna arengu ja jätkusuutlikkuse tagamisel, on astunud samme oma haridusvõrgustiku tõhustamiseks ja kvaliteedi parandamiseks. Senised demograafilised muutused, majanduslikud väljakutsed ja haridusvaldkonna kulude pidev kasv on tõstatanud vajaduse põhjaliku analüüsi ja strateegilise planeerimise järele.

Eesmärk

Projekti esmane eesmärk oli viia läbi põhjalik analüüs Rakvere valla haridusasutuste kohta, et hinnata nende tulemuslikkust, tõhusust ja finantsseisundit. Selle analüüsi raames selgitati välja hariduskulude osakaal valla eelarves, võrreldes seda Eesti ja maakonna keskmiste näitajatega. Samuti analüüsiti õpilaste arvu ja koolide täituvust, võrreldes neid riigi keskmistega, ning kaardistati koolide ja lasteaedade asukohad, et hinnata hariduse kättesaadavust valla eri piirkondades. Finantsnäitajate analüüsiga tuvastati võimalikud ebaefektiivsuse kohad, mis aitaksid optimeerida valla hariduskulusid. 

Teiseks eesmärgiks oli luua erinevad stsenaariumid, mis pakuksid praktilisi ja realistlikke lahendusi valla hariduskorralduse optimeerimiseks. Iga stsenaariumi puhul hinnati, kuidas need mõjutavad alus- ja üldhariduse kvaliteeti ning kättesaadavust, samuti arvutati nende mõju valla hariduskuludele. Oluline oli leida sellised lahendused, mis tagaksid kõrge hariduskvaliteedi mõistlike kuludega. Kogukonna kaasamine stsenaariumite loomise protsessi oli oluline, et tagada nende sobivus ja aktsepteeritus kohalike elanike seas. 

Lõppeesmärgiks oli tagada Rakvere valla haridussüsteemi jätkusuutlik areng. See hõlmas hariduse kvaliteedi tõstmist, tagades selle kooskõla nii kohalike elanike ootuste kui ka riiklike standarditega. Samuti keskenduti kulude optimeerimisele, et vähendada hariduskulusid ilma kvaliteedis järeleandmisi tegemata. Oluline osa oli ka õpetajate ja tugispetsialistide motivatsiooniprogrammide väljatöötamisel, et parandada õpetamise kvaliteeti ja tagada kvalifitseeritud personali olemasolu. Kogukonna toetamine ja koostöö edendamine olid võtmetähtsusega, et tagada hariduse kättesaadavus ja kogukonna rahulolu. Projekti lõpparuande tulemused annavad Rakvere vallale selge ülevaate haridussüsteemi hetkeseisust ning võimaldavad teha teadlikke ja tõenduspõhiseid otsuseid hariduskorralduse arendamiseks ja optimeerimiseks.

Metoodika

Rakvere valla hariduskorralduse analüüs ja stsenaariumite loomine tuginesid mitmekülgsele metoodikale. Esmalt koguti ulatuslik andmestik, mis hõlmas õpilaste arvu, koolide ja lasteaedade täituvust, hariduskulude jaotust ning valla eelarve finantsandmeid. Kvalitatiivsete andmete saamiseks viidi läbi intervjuud ja küsitlused koolide juhtkondade, õpetajate, lapsevanemate ja omavalitsuse töötajatega. 

Stsenaariumite loomisel kasutati modelleerimismeetodeid, hinnates nende mõju hariduse kvaliteedile ja kuludele. Kogukonna kaasamiseks korraldati arutelud ja töötoad, kus elanikud said anda tagasisidet ja esitada oma ettepanekuid. Kogutud andmed sünteesiti lõpparuandeks, kus esitati analüüsi tulemused ja soovitatud stsenaariumid, tuues välja iga stsenaariumi eelised, puudused ja võimalikud tagajärjed.

Kasu

Projekti peamine kasu Rakvere vallale seisneb põhjalikus haridussüsteemi analüüsis ja praktiliste lahenduste pakkumises. Analüüs annab vallale selge pildi haridussüsteemi hetkeseisust ja kuludest, aidates teha tõenduspõhiseid otsuseid. 

Loodud stsenaariumid pakuvad erinevaid lahendusi hariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks ning kulude optimeerimiseks. Kogukonna kaasamine tagab, et lahendused vastavad kohalike elanike vajadustele ja ootustele, suurendades nende toetust ja vältides konflikte. 

Kokkuvõttes aitab projekt parandada hariduse kvaliteeti, optimeerida kulusid ja tagada haridussüsteemi jätkusuutlikkus, toetades valla pikaajalist arengut.

 

Projekti tellija: Rakvere vald
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 01/2022 ‍– 05/2022

 

Vaata haridusvõrgustiku korrastamise stsenaariume