Avaliku teenistuse keskastmejuhtide kompetentsimudel

Taust

Kompetentsipõhine juhtimine on paljude arenenud riikide avalikus sektoris laialt levinud praktika. Eesmärgiks on süsteemse ja mõjusa inimressursi juhtimise kaudu aidata kaasa organisatsiooni eesmärkide täitmisele ning töötajate motiveeritusele ja pühendumusele. Kompetentsipõhise juhtimise üheks rakendusvaldkonnaks on töötajate arendamine, mille eelduseks on nende koolitusvajaduse tundmine. Aasta-aastalt on selline vajadus muutunud aktuaalsemaks, kuna avaliku võimu teostamine eeldab ühiskonna usaldust ametnike suhtes, mis omakorda sõltub ametnike tööalasest ettevalmistusest ja eetilisest käitumisest ning tegutsemisest avalikes huvides.
Kompetentsipõhine juhtimine seob personalijuhtimise organisatsiooni strateegiliste eesmärkidega. Järjest keerukamate tööülesannete täitmiseks ja probleemide lahendamiseks vajatakse organisatsioonis õigete oskustega ja teadmistega töötajaid. Üha rohkem on hakanud nii eraettevõtted kui ka avaliku sektori asutused kasutama kompetentsimudelit kui personalijuhtimise ühte peamist tööriista, et välja selgitada ametikohal edukaks tööks vajalikud eeldused ja hinnata töötajate arenguvajadusi.
Üks vahend, mis aitab kaasa juhtimisvõimekuse tõstmisele, on kompetentsimudel. Mudeli eesmärgiks on määratleda ja kirjeldada olulised kompetentsid ning luua süsteem nende hindamiseks.

Eesmärk

Uuringu eesmärk on kirjeldada avaliku teenistuse keskastmejuhtide roll ja mõiste, uuendada keskastmejuhtide kompetentsimudel koos enesehindamise küsimustikega ning luua kompetentsimudeli uus visuaal.

Kasu

Keskastmejuhtide kompetentsimudeli uuendamine aitab liikuda tervikliku riigivalitsemise suunas ja ühtlustada juhtimisvõimekuse taset. Mudel loob avaliku sektori ülese raamistiku keskastmejuhtide värbamiseks, valikuks, hindamiseks ja arendamiseks. Uuendatud kompetentsimudel aitab kaasa ühtse juhtimiskultuuri kujunemisele ja juhtimiskvaliteedi tõusule avalikus sektoris.

 

Projekti tellijad: Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 04/2022 ‍– 12/2022

Andmeühiskonna tulevikustsenaariumite loomine

Taust

Tänapäevasel digiajastul on andmete loomine ja töötlemine nii majanduses, riigivalitsemises kui ka inimeste igapäevaelus üha enam kasvav trend. Kogutud andmeid kasutatakse nii protsesside arendamiseks, tegevuste optimeerimiseks kui ka toena otsuste langetamisel. Andmete kasutamisoskuse suurenemine võimaldab ühiskonnal digitaliseerimise poole liikuda ning seega vähendada tegevuste hulka, mida saab tänu arenevale digiajastule automatiseerida. Selline pidev andmete kasutamine tekitab aga vajaduse andmeid hallata. Tekib vajadus luua reeglid ja kindlad protsessid, kuidas andmeid tarbida, säilitades samal ajal nii privaatsuse kui ka vabaduse andmeid tarbida ja töödelda. Siinkohal on suur roll avalikul sektoril andmete jagamise- ja valitsemissüsteemide kujundamisel. Enne seda tuleb aga mõista, millised on tulevikus andmekasutust mõjutavad tegurid ja trendid.

Eesmärk

Uuringu eesmärk on luua ülevaade andmemajandust, andmekasutust ja Eesti andmepoliitikat mõjutavatest trendidest, visandada selle põhjal võimalikud tulevikustsenaariumid andmete valitsemiseks ning pakkuda stsenaariumitest tulenevalt välja peamised otsustuskohad ja poliitikavalikud poliitikakujundajatele andmevaldkonna edasiseks suunamiseks.

Kasu

Uuring aitab suurendada andmekasutust riigivalitsemisel ja kujundada andmevaldkonnas informeeritud ja tulevikku vaatavat poliitikat.

Projekti tellijad: Riigikantselei ja Arenguseire Keskus (ASK)
Projekti elluviijad: LevelLab ja Balti Uuringute Instituut
Uuringu kestus: 04/2022 ‍– 12/2022

Eesti-Läti programmi tulemusmõõdikute hindamine

Taust

Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi (https://estlat.eu/en) on kaasatud Eesti lõuna- ja lääneosa ning Läti põhja- ja lääneosa, kus partneriteks on osalised mõlemast riigist. Programm toetab ettevõtluse, innovatsiooni, keskkonna ning turismi valdkonna piiriülest koostööd nii ettevõtete kui ka piiriäärsete alade elanike vahel.

Eesmärk

LevelLab ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor viisid 2022. aastal läbi uuringu, mille eesmärk oli hinnata Eesti-Läti programmi tulemusnäitajate täitmist – programmi edenemist seiratakse regulaarselt. Uuringu tulemustest selgus, et enamik hinnatud tulemusnäitajaid ületas 2023. aastaks seatud sihttaset. Kõige enam kasvas uute ettevõtete piiriülese koostöö huvi ja valmidus, mis kasvas võrreldes 2021. aastaga 15%. Samuti tõusis märkimisväärselt Valga ja Valka elanike ühtsustunde näitaja.

Metoodika

Uuringu käigus viidi läbi kolm veebiküsitlust ning kaks tänavaküsitlust nii Eesti kui ka Läti poolel. Veebiküsitluste kaudu küsitleti ettevõtete ja asutuste esindajaid, tänavaküsitluste kaudu aga küsitleti piirkonna elanikke. Kõikide küsitluste puhul pandi eelnevalt paika erinevate küsitletavate profiilide osakaalud. See tähendab, et oli määratud, millises piirkonnas, millise soo- ja vanusegrupiga inimesi küsitletakse. Ühe küsitluse täitjate nimekiri oli tellija poolt ette antud, kuid teiste puhul võeti juhuvalim tellija ette antud kriteeriumite järgi. Kõikide küsitluste küsimustikud olid tellija poolt ette antud ning sama uuringut on juba läbi viidud ka aastatel 2014, 2015, 2018 ja 2021.

 

Projekti tellija: Riigi Tugiteenuste Keskus
Projekti elluviijad: LevelLab ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
Uuringu kestus: 12/2022 ‍– 02/2023

ProgeTiigri programmi tegevuste tulemuslikkuse hindamine

Taust

ProgeTiigri programm kutsuti ellu 2012. aastal, eesmärgiga arendada õppijate digipädevust ja tehnoloogilist kirjaoskust ning mõista tehnoloogia olemust, selle rakendamise ja arendamise võimalusi. Programmi vahenditest on toetatud õpetajate digipädevuse arendamist, edendatud valdkonnas tegutsevate õpetajate ja juhendate võrgustikke ning kaasrahastatud õppetööks vajalike seadmete hankimist.

Eesmärk

Uuringu eesmärk oli hinnata, kuidas ProgeTiigri programm on kaasa aidanud tehnoloogiahariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse tõstmisele aastatel 2018-2021. Lisaks anti soovitusi programmi sisutegevuste muutmiseks ja jätkutegevusteks.

Metoodika

Uuringus kasutati nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid andmekogumise ning -analüüsi meetodeid (dokumendianalüüs, küsitlused, fookusgrupi ja personaalintervjuud). Küsitleti Eesti üldhariduskoolide õpetajaid, haridustehnolooge ja haridusasutuse juhte. Personaalintervjuud viidi läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti töötajate ning ProgeTiigri programmijuhtidega. Fookusgrupp viidi läbi ülikoolide esindajate ja ekspertidega ning programmis aktiivselt osalenud haridusjuhtide ja/või õpetajatega.

Kasu

Uuringu tulemusena anti tagasisidet ProgeTiigri programmi 2018-2021 perioodi tegevustele ning hinnati, kuivõrd eesmärgipärased on olnud toimunud tegevused ja mis on paranenud tehnoloogiahariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse osas. Samuti anti soovitusi, mida võiks programmi sisutegevuste osas muuta ja kuidas programmiga jätkata.

 

Projekti tellija: Haridus- ja Noorteamet
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 01/2023 ‍– 05/2023

Prioriteetse suuna „Haldusvõimekus“ vahehindamine

Eesmärk

Vahehindamise eesmärk oli anda hinnang haldusvõimekuse prioriteetse suuna kahe esimese eesmärgi täitmisele ning nende eesmärkide täitmiseks rahastatud tegevuste rakendamisele ja tulemuslikkusele, arvestades seejuures ka teisi sarnastel eesmärkidel tehtavaid tegevusi.

Metoodika

Hindamisel kasutati uudset hindamismudelit, mille alusel jaotati haldusvõimekuse suuna tegevused kolme valdkonna alla: valitsussektori arendusvõimekus, valitsussektori juhtimissuutlikkus ja poliitikakujundamise kvaliteet. Hindamismudelis on arvesse võetud hästi valitsetud riigi põhieeldused, mis avalduvad kolme peamise komponendi koosmõjus.

Peamised tulemused

  • Valitsussektori arendusvõimekuse edendamiseks elluviidud meetmete tegevused on andnud oodatud tulemusi ning on jätkuvalt asjakohased. Probleemiks on strateegilise planeerimise teatav killustatus ja dubleerimine, mis takistab meetmete koosmõjust tulenevat sünergiat.
  • Valitsussektori juhtimissuutlikkus on toetatud tegevuste toel tõusnud ja tegevused kulgevad ettenähtud tempos.
  • Poliitikakujundamise kvaliteet on toetatud tegevuste toel tõusnud: suurenenud on koostöövõimekus ja asutuste vaheline koostöö ning mõjude hindamiste sisuline kvaliteet on paranenud.

Väljakutsed

Haldusvõimekuse arendamiseks riigi tasandil puudub praegu pikaajaline arengukava, mistõttu ei ole tagatud järjepidev haldusvõimekuse areng. Soovitav on välja töötada pikaajalise strateegia Eesti 2035 raames horisontaalne valdkondade ülene arengukava nii riigi kui KOV-ide haldusvõimekuse arendamiseks.

Uuringu metoodika: analüüsiti meetmete ja meetme tegevuste finants-, väljund- ja tulemusnäitajad, viidi läbi fookusgrupi ja personaalintervjuud. Lisaks koguti ja analüüsiti informatsiooni dokumendianalüüsi käigus.

 

Projekti tellijad: Riigikantselei ja Rahandusministeerium
Projekti elluviijad: LevelLab (juhtiv partner), Balti Uuringute Instituut ja Technopolis Group Eesti
Uuringu kestus: 03/2019 ‍– 12/2019