Ministeeriumite ümberkorraldamise protsessi analüüs

Taust

Aprillil 2023 sõlmitud koalitsioonilepe viis läbi ulatusliku ministeeriumite ümberkorraldamise, mõjutades kokku viit ministeeriumi ja nende valitsemisalade asutusi. Eesmärk oli paremini kohandada ministeeriumide teemavaldkonnad valitsuse prioriteetidega ning suurendada sidusust erinevate poliitikavaldkondade vahel. Kuigi muudatused pole veel jõustunud riigieelarve vaates, on enamik praktilistest sammudest tehtud. Protsessist tulenevalt on selgunud, et mõnes valdkonnas oli muutuste läbiviimine keerulisem. Seepärast on oluline analüüsida, millised õppetunnid sellest protsessist kaasa võtta ning kuidas nii suuremahulisi muudatusi tulevikus tõhusamalt ning avatust, läbipaistvust ja teadmispõhisust väärtustades teha.

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks oli viia läbi 2023. aastal toimunud ministeeriumide ümberkorraldamise protsessi analüüs ja tuua välja selle õppetunnid.

Metoodika

Uuringu käigus viidi läbi individuaalintervjuud, fookusrühma intervjuud ning ankeetküsitlus. Intervjuud   viidi läbi seotud ministeeriumite kantslerite ja asekantsleritega ning kantsleritega ja asekantsleritega, kes ümberkorralduste tulemusena pidid töölt lahkuma. Samuti ka ministeeriumite valitsemisalade asutuste juhtidega. Fookusrühma intervjuusid viidi läbi 7, kus käsitleti teemasid vastavalt ümberkorralduste mõjutatud valdkondadele ning üks fookusrühma intervjuu viidi läbi erinevate riigiasutuste ja osakondadega, kes toetasid ümberkorraldamise protsessi keskselt. Küsitluse eesmärk oli välja selgitada ümberkorraldusega seotud väljakutsed, ametnike arvamused protsessi tõhustamise võimalustest ja tulevaste takistuste ennetamisest ning uurida ümberkorralduse mõju igapäevastele toimingutele, ministeeriumidevahelisele koostööle ja sellest tulenevatele muutustele.

Kasu

Uuring aitas välja selgitada ümberkorraldamise läbiviimise takistused ja edulood ning tehakse ettepanekud sarnaste protsesside läbiviimiseks tulevikus. Lisaks selgitati välja milliseid eeldusi on vajalik valitsusasutustes ja nende allasutustes luua, arendada ja taga, et taolised protsessid oleksid tõhusad ja sujuvad ning kõikidele osapooltele võimalikult tõrgetevabad.

Projekti tellija: Riigikantselei
Projekti elluviija: LevelLab ja Balti Uuringute Instituut
Uuringu kestus: 10/2023 ‍–
02/2024

Ennetusprogrammi „Puhas Tulevik“ tulemuslikkuse uuring

Taust

Alates 2019. aastast on Eestis alaealiste toime pandud õigusrikkumiste arv olnud langustrendis, kuid narkokuritegude arv on suurenenud. Selleks, et muuta alaealiste käitumist tõhusamalt, on rakendatud mitmekülgset lähenemist, eelistades mõjutusvahendeid karistuste asemel ning viies ellu sotsiaalprogramme. Nende hulgas ka ennetusprogramm “Puhas tulevik”, eesmärgiga vähendada narkootikumide tarvitamist ja edendada noorte sotsiaalset ja psühholoogilist toimetulekut. Siiski, arvestades ennetustöö keerukust ja mitmete meetmete ebapiisavust või kahjulikkust, on oluline analüüsida õigusrikkumiste põhjuseid, arendada ja rakendada teaduspõhiseid meetmeid narkootikumide tarvitamise ennetamiseks noorte seas ning hinnata juba rakendatavate meetmete mõju ja tõenduspõhisust.

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks on analüüsida ennetusprogrammi “Puhas Tulevik” teaduspõhisust ja senist rakendamist, sh tuginedes kohalike omavalitsuste võrdlevale kaardistusele.

Metoodika

Ennetusprogrammi „Puhas Tulevik“ tulemuslikkuse hindamiseks kasutatakse mitmeid erinevaid meetodeid. Dokumendianalüüsiga kogutakse eelinfot ning määratletakse ka teoreetiline raamistik.  Küsitlus viiakse läbi ennetusprogrammi rakendavates KOV-ides lastekaitsespetsialistide ja piirkonnapolitseinikute seas, et kaardistada tegevused ning saada neile hinnangut programmi rakendajate seas. Teostatakse ka programmi läbinute ja katkestanute analüüs. Poolstruktureeritud süvaintervjuud teostatakse nelja sihtrühma esindajatega: ennetusprogrammis osalenud, nende vanemad, piirkonnapolitseinikud, KOV ametnikud. Eesmärk on saada süvendatud sisendit, et anda hinnang programmi  tulemuslikkusele ja millised erinevad tegurid mõjutavad programmi tulemuslikkust. Programmi üle-eestilises kaardistuses viiakse läbi sekkumisloogika analüüs eri KOV-ides. Samuti viiakse läbi ka valideerimisseminar, et tutvustada uuringutulemusi, saada neile esmast tagasisidet ning valideerida uuringu järeldusi ja ettepanekuid.

Kasu

Uuringu käigus hinnatakse, kas programmi raames ellu viidavad tegevused toetavad eesmärkide saavutamist parimal viisil ning tuvastatakse peamised kitsaskohad programmi rakendamisel. Uuringu tulemusena esitatakse praktilised ettepanekud programmi edasiseks arendamiseks ning antakse soovitused programmi tulemuslikkuse hindamiseks tulevikus.  

Projekti tellija: Politsei- ja Piirivalveamet
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 11/2023 ‍–
09/2024

Tööturuteenuste tulemuspõhise vooru hindamine

Taust

Rahvastiku vananemine on tänapäeval nii Eestis kui ka Euroopas peamine demograafiline trend, mis koos tööjõupuuduse süvenemisega nõuab tõhusaid meetmeid vanemaealiste kaasamiseks tööturule. Euroopa Liidu toetusmeetmete kaudu viidi ellu Meetme 3.2 tulemuspõhine voor, mis keskendus 55-aastastele ja vanematele inimestele suunatud tööalase konkurentsivõime suurendamisele. Taotlusvooru väljakuulutamise eelselt muudeti ka nimetatud vanemaealiste sihtrühmale suunatud toetatavate tegevuste rahastamise korda, rakendades lihtsustatud kulude hüvitamise viise – kindlasummalist makset ja standardiseeritud ühikuhinda.

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks oli hinnata kasutatud lähenemisviisi/rahastamiskorra asjakohasust, tulemuslikkust ja mõju, kulutõhusust ja jätkusuutlikkust ning esitada soovitusi taotlusvoorude korraldamiseks tulevikus.

Metoodika

Uuringus kasutati nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid andmekogumise ning -analüüsi meetodeid (dokumendianalüüs, kvantitatiivandmete analüüs, intervjuud ja valideerimisseminar). Intervjuude eesmärgiks oli saada süvendatud sisendit programmi asjakohasuse ja tulemuslikkuse hindamiseks. Intervjueeriti toetuse saajaid, projektides osalejaid, Sotsiaalministeeriumi esindajaid ning Riigi Tugiteenuste Keskuse esindajaid.

Kasu

Uuringu tulemusena selgus tulemuspõhise lähenemise põhjendatus avatud taotlusvoorudes tööhõivepoliitika elluviimiseks ning esitati ettepanekud, mida võiks tulevikus teisiti teha tööhõivepoliitika valdkonnas tulemuspõhiseid taotlusvoore korraldades.

Projekti tellija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus:
04/2023 ‍– 12/2023


Kutsesüsteemi rakendumise analüüs

Taust

Kutsesüsteem on osa Eesti kvalifikatsioonisüsteemist – see seob haridussüsteemi tööjõuturuga ja aitab kaasa tööalase kompetentsuse arengule, hindamisele, tunnustamisele ja võrdlemisele. Kutsesüsteemi rakendumist reguleerib juba aastast 2001 Kutseseadus ning süsteem koosneb neljast osast: kvalifikatsiooniraamistik, kutsestandardid, kutse andmine ja kutseregister.

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks oli selgitada välja, millised on kutsesüsteemi osaliste ootused süsteemile, milline on nende valmisolek reformi rakendamiseks ning oskuspõhisele lähenemisele üleminekuks ja millised on plaanitud uuendustega kaasnevad kitsaskohad ja võimalikud riskid.

Metoodika

Uuringu käigus võrreldi Eestis kasutatavat kutsesüsteemi välisriikide kogemusega. Kutsesüsteemi osaliste valmisoleku ja ootuste hindamiseks viidi läbi intervjuud ja fookusgrupid kutsesüsteemi otseste ja seotud osapooltega: kutse taotlejad, kutse andjad, õppeasutused, õppijad, kutsestandardite väljatöötamisega seotud osapooled (sh tööandjad ja erialaliidud), karjäärinõustajad, kutsesüsteemi spetsialistid, poliitikakujundajad. Uuringu käigus toimus ka riskihindamine, et tagada uuenduste realistlikkus ja elluviidavad.

Kasu

Uuringu tulemusena saadi sisendit kutsesüsteemi rakendamise aluseks oleva õigussüsteemi uuendamiseks ja oskuspõhise kutsesüsteemi rakendamiseks.

 

Projekti tellija: Haridus- ja Teadusministeerium
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 03/2023 ‍– 10/2023

KOV ametnike ja töötajate koolitusvajaduste hindamine

Eesmärk

Uuringu eesmärk oli kohalike omavalitsuste ametnike ja töötajate koolitusvajaduse hindamise metoodika täiendamine ja koolitusvajaduse analüüs, mis sisaldab ettepanekuid kohalike omavalitsuste personali arendamise valdkonna probleemide lahendamiseks järgneval 5-10 aastasel perioodil.

Tulemused

2015. aastal viidi läbi KOV ametnike ja töötajate kompetentside kaardistamise ja koolitusvajaduse hindamise analüüs (pilootuuring), mille raames töötati välja kompetentsimudel. Käesoleva uuringu raames ajakohastatud ja täiendatud kompetentsimudel koosneb kolmest kompetentsigrupist: üldised kompetentsid, KOV juhtimise üldkompetentsid ja valdkonnaspetsiifilised erialased kompetentsid.

Kasvav tööaja paindlikkus ja kaugtöö kasutamine tingib vajaduse arendada IKT-oskusi, samal ajal suureneb ka vajadust arendada töötajate suhtlus- ning koostööoskusi.
Koolituste eelarve prognoos KOV ametiasutustes kokku aastani 2030 on 24 miljonit eurot. KOV töötasufondist moodustab see ligikaudu 1,7%.

KOV teenistujate arendamisel on vajadus keskse koolitamise koordineerimise süsteemi järele, mille eesmärgiks on olulistes prioriteetsetes valdkondades koolituste koordineerimise korraldamine KOVides.

Uuringus kasutatud meetodid: küsitlus, intervjuud, fookusgrupid, dokumendianalüüs, ekspertide paneel

 

Projekti tellijad: Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus
Projekti elluviijad: LevelLab (projekti juhtpartner), Balti Uuringute Instituut ja Geomedia
Uuringu kestus: 09/2020 ‍– 04/2021

Noortegarantii tugisüsteemi rakendamise mõju ja tulemuslikkuse analüüs

Taust

2018. aastal oli Eestis 12 400 noort vanuses 15-24 aastat ja 13 200 noort vanuses 25-29 aastat, kes ei õppinud, töötanud ega osalenud koolitusel (NEET-noored) ehk 11,7% 15-29-aastaste vanusrühmast. Mitteaktiivsete noorte vajalike teenusteni mittejõudmise probleemi lahendamiseks töötas Sotsiaalministeerium 2017. aastal välja noortegarantii tugisüsteemi (edaspidi NGTS), mille eesmärgiks on kaardistada mitteõppivad ja töötavad noored (NEET-noored) ning pakkuda neile KOV-i poolt sihistatud tuge eelkõige haridustee jätkamiseks ja/või tööle suundumiseks.

Eesmärk

Uuringu eesmärk oli anda hinnang NGTS-i rakendamise asjakohasusele, mõjule ja tulemuslikkusele, kulutõhususele ning jätkusuutlikkusele.

Tulemused

Selgus, et üldjoontes on NGTS tulemuslik ning selle rakendamine koos tugimeetmetega on aidanud noortel oluliselt paremini tööle ja/või õppima suunduda. Uuringuga kinnitati, et haridustee jätkamise ja tööturule suundumise toetamisel on suur roll aktiivsetel tööturumeetmetel, võrgustikutööl, personaalsel nõustamisel ning ennetusel. Sellest tulenevalt – ja arvestades noorte madalat informeeritust – toetab NGTS koosmõjus teiste teenustega otseselt NEET-noorte olukorra leevendamist Eestis.

Metoodika

Viidi läbi personaalintervjuud ja fookusgrupi intervjuud, dokumendianalüüs ja kvantitatiivne andmeanalüüs.

Projekti tellija: Sotsiaalministeerium
Projekti elluviijad: LevelLab ja Balti Uuringute Instituut
Uuringu kestus: 04/2020 ‍– 12/2020

Teadus- ja arendusprogrammi ASTRA tulemuslikkuse hindamine

Taust

Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele (ASTRA) on baasfinantseerimise ja mobiilsustoetuse kõrval üheks olulisemaks meetmeks teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TA&I) strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014-2020“ ning ka mitmete teiste riiklike strateegiate elluviimisel. Meetme eesmärgiks on toetada teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide struktuursete muudatuste läbiviimist, asutuse vastutusvaldkondade arendamist ja põhitegevust. ASTRA meetmest on toetust saanud kokku 17 erinevat kõrgkooli ning teadus- ja arendusasutust kokku 36 projekti elluviimiseks. Rahastamise kogumaht on 136 mln eurot.

Eesmärk

Uuringu eesmärk on anda hinnang ASTRA meetme tulemuslikkusele, mõjule ning rakendamise tõhususele ja kirjeldada rakendamise õppetunde.

Metoodika

Uuringus kasutatakse peamiselt kvalitatiivseid meetodeid nagu dokumenteeritud info analüüs, intervjuud ja fookusgrupid sidusrühmade esindajatega ja projektide rakendajatega.

Kasu

ASTRA meetme ja selle raames elluviidud tegevuste hindamise tulemused, järeldused ja soovitused aitavad ette valmistada järgmise struktuurivahendite perioodi uusi meetmeid, sh meetmeid mis aitavad Eestil (ennekõike HTM-l) planeerida ja toetada TA asutuste ning kõrgkoolide institutsionaalset arengut.

 

Projekti tellijad: Haridus- ja Teadusministeerium, SA Eesti Teadusagentuur
Projekti elluviijad: Balti Uuringute Instituut (projekti juhtpartner) ja LevelLab.
Uuringu kestus: 04/2021 ‍– 01/2022

Eesti teadusuuringute- ja innovatsioonisüsteemi ülevaade

Eesmärk

Taustaraporti eesmärk oli koostada igakülgne ülevaade ja anda hinnang Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemist Euroopa Komisjonile. Ülevaade hõlmas teadusuuringute ja innovatsiooni süsteemi ülesehitust ja struktuuri, juhtimist ja rahastamist, arendamist jt. Hinnang anti Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi juhtimisele, teadusuuringute ja kõrghariduse rahastamissüsteemile ning välisfinantseerimisele 10 aasta tegevuse jooksul.

Peamised tulemused

  • Majandusarengu ja majanduskasvu kõige olulisem tõukejõud on innovatsioon, eriti teadus- ja arendustegevusel (R&D) põhinev innovatsioon.
  • Uuenduste loomiseks vajalikke võimeid on vaja selleks, et riiklik innovatsioonisüsteem saaks õppida, luua vajalikku inimkapitali, olla kursis rahvusvahelise teaduse ja tehnoloogia arenguga ning säilitada oma tootlikkus ja konkurentsivõime.
  • Uuendajad ei ei tee uuendusi üldjuhul üksi, vaid riiklikes ja rahvusvahelistes innovatsioonisüsteemides, mis hõlmavad paljusid osalejaid ja institutsioone. Seetõttu peavad poliitikakujundajad tagama, et süsteemi erinevate osadega seotud poliitikate kombinatsioon oleks tasakaalus ja sekkumised kogu innovatsioonisüsteemis kooskõlastatud.

Metoodika

Taustaraporti koostamiseks kasutati kvantitatiivseid andmeid ja analüüsi ning dokumendianalüüsi.

 

Projekti tellija: Euroopa Komisjon
Projekti elluviijad: Technopolis Group Eesti ja LevelLab
Uuringu kestus: 10/2018 ‍– 02/2019

EL ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava vahehindamine

Eesmärk

Vahehindamise eesmärgiks oli hinnata rakenduskava ja selle raames tehtava asjakohasust, efektiivsust, mõju ning jätkusuutlikkust.  Hindamine kattis kõiki rakenduskava 14. prioriteetset suunda.

Tulemused

Vahehindamisest järeldus, et rakenduskava valdkondlikud eesmärgid ja tegevused on asjakohased ka täna – rakenduskava eesmärkide täitmiseks vajadus suurte muudatuste järele puudub.

EL-i ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava 2014–2020 4,6 miljardist eurost on 31.12.2018 a seisuga välja makstud 1,5 miljardit eurot ehk 32%. EL-i struktuuri- ja investeerimisfondidelt saadud toetus on selgelt aidanud kaasa kõikide prioriteetsete suundade eesmärkide saavutamisele: toetustel on otsene mõju tööhõive suurendamisele, elanikkonna tervise parandamisele, elukeskkonna arendamisele jt eesmärkide elluviimisele. Struktuurifondide mõju on pikaajaline ja avaldub muutustes erinevatel tasanditel. Rakenduskava on avaldanud märkimisväärset mõju Eesti olulisemate strateegiliste eesmärkide saavutamisele.

Väljakutsed ja soovitused

Regionaalse arengu tasakaal on siiski endiselt suur väljakutse. Tervikuna on regionaalsed erinevused endistviisi suured ja märgatavat pööret ühtlasema territoriaalse arengu poole liikumisel toimunud ei ole. Ligi 50% EL toetustest on investeeritud Harju- ja Tartumaale – regionaalsed erinevused pigem suurenevad. EL vahendeid tuleks pigem suunata probleemide ennetamisele ja komplekssete lahenduste väljatöötamisse regioonides ja kohalike omavalitsuste roll, teadlikkus ja kompetents peab regionaalsete investeeringute tegemisel suurenema.

Lisaraha tulemusfondist tuleb suunata probleeme ennetavatele ning lisandväärtust loovatele tegevustele nagu teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon ettevõtluses, haridus ja regionaalne areng.

Uuringu metoodika: fookusgrupi intervjuud, personaalintervjuud, töötoad, dokumendianalüüs (projektide, meetmete ja rakenduskavade dokumentatsioon) ja kvantitatiivne analüüs (meetmete finants-, väljund- ja tulemusnäitajad).

 

Projekti tellija: Rahandusministeerium
Projekti elluviijad: Technopolis Group Eesti (juhtivpartner), Ernst & Young Baltic, Praxis, Balti Uuringute Instituut, LevelLab
Uuringu kestus: 11/2018 ‍– 04/2019

KOV-ide sotsiaalkaitse kulude ja nende kajastamise analüüs

Eesmärk

Analüüsi eesmärk on uurida, kuidas erineb KOVide sotsiaalkaitse kulude kajastus avaliku sektori finantsarvestuses ja aruandluses ning leida, mis on selle põhjused. Teha ettepanekud, kuidas võiks sotsiaalkaitse kulusid klassifitseerida ja kontoplaani metoodikat muuta nii, et riik ja KOVid saaksid võrdlusandmeid vajalike sihtgruppide ja olulisemate teenuste ning toetuste lõikes ning töötada välja sobivad mõõdikud sotsiaalkaitse kulude mahu võrdlemiseks ja prognoosimiseks tulevikus, mida saaks poliitika kujundamisel kasutada.

Taust

Vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §6 on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid ning vanurite hoolekannet. Nende kulude analüüs võimaldab kavandada sotsiaalkaitsega seonduvaid teenuseid ja nende osutamiseks vajalikke ressursse.
Kontoplaani andmete analüüs on välja toonud probleemi, et sotsiaalkaitse kulude tase ühe elaniku kohta ning omapanus sotsiaalkaitsesse erineb KOV-ide lõikes väga oluliselt. Olemasolev kulude jaotuse metoodika ei taga vajalikku võrdlusinfot prognooside tegemiseks olulisemate sihtgruppide, sotsiaalteenuste ja toetuste lõikes. Üheks põhjuseks võib olla KOV-ide erinev praktika ja metoodika sotsiaalkaitse kulude kajastamisel.
Analüüsi tulemusena töötatakse välja sobivad mõõdikud sotsiaalkaitse kulude mahu võrdlemiseks ja prognoosimiseks tulevikus ning esitatakse kontoplaani metoodika muudatusettepanekud.

 

Projekti tellija: Sotsiaalministeerium
Projekti elluviijad: LevelLab ja Geomedia
Uuringu kestus: 10/2021 – 06/2022