Ministeeriumite ümberkorraldamise protsessi analüüs

Taust

Aprillil 2023 sõlmitud koalitsioonilepe viis läbi ulatusliku ministeeriumite ümberkorraldamise, mõjutades kokku viit ministeeriumi ja nende valitsemisalade asutusi. Eesmärk oli paremini kohandada ministeeriumide teemavaldkonnad valitsuse prioriteetidega ning suurendada sidusust erinevate poliitikavaldkondade vahel. Kuigi muudatused pole veel jõustunud riigieelarve vaates, on enamik praktilistest sammudest tehtud. Protsessist tulenevalt on selgunud, et mõnes valdkonnas oli muutuste läbiviimine keerulisem. Seepärast on oluline analüüsida, millised õppetunnid sellest protsessist kaasa võtta ning kuidas nii suuremahulisi muudatusi tulevikus tõhusamalt ning avatust, läbipaistvust ja teadmispõhisust väärtustades teha.

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks oli viia läbi 2023. aastal toimunud ministeeriumide ümberkorraldamise protsessi analüüs ja tuua välja selle õppetunnid.

Metoodika

Uuringu käigus viidi läbi individuaalintervjuud, fookusrühma intervjuud ning ankeetküsitlus. Intervjuud   viidi läbi seotud ministeeriumite kantslerite ja asekantsleritega ning kantsleritega ja asekantsleritega, kes ümberkorralduste tulemusena pidid töölt lahkuma. Samuti ka ministeeriumite valitsemisalade asutuste juhtidega. Fookusrühma intervjuusid viidi läbi 7, kus käsitleti teemasid vastavalt ümberkorralduste mõjutatud valdkondadele ning üks fookusrühma intervjuu viidi läbi erinevate riigiasutuste ja osakondadega, kes toetasid ümberkorraldamise protsessi keskselt. Küsitluse eesmärk oli välja selgitada ümberkorraldusega seotud väljakutsed, ametnike arvamused protsessi tõhustamise võimalustest ja tulevaste takistuste ennetamisest ning uurida ümberkorralduse mõju igapäevastele toimingutele, ministeeriumidevahelisele koostööle ja sellest tulenevatele muutustele.

Kasu

Uuring aitas välja selgitada ümberkorraldamise läbiviimise takistused ja edulood ning tehakse ettepanekud sarnaste protsesside läbiviimiseks tulevikus. Lisaks selgitati välja milliseid eeldusi on vajalik valitsusasutustes ja nende allasutustes luua, arendada ja taga, et taolised protsessid oleksid tõhusad ja sujuvad ning kõikidele osapooltele võimalikult tõrgetevabad.

Projekti tellija: Riigikantselei
Projekti elluviija: LevelLab ja Balti Uuringute Instituut
Uuringu kestus: 10/2023 ‍– 02/2024

Vaata lõpparuannet
Vaata infograafikat
Loe meediakajastusi

Ennetusprogrammi „Puhas Tulevik“ tulemuslikkuse uuring

Taust

Alates 2019. aastast on Eestis alaealiste toime pandud õigusrikkumiste arv olnud langustrendis, kuid narkokuritegude arv on suurenenud. Selleks, et muuta alaealiste käitumist tõhusamalt, on rakendatud mitmekülgset lähenemist, eelistades mõjutusvahendeid karistuste asemel ning viies ellu sotsiaalprogramme. Nende hulgas ka ennetusprogramm “Puhas tulevik”, eesmärgiga vähendada narkootikumide tarvitamist ja edendada noorte sotsiaalset ja psühholoogilist toimetulekut. Siiski, arvestades ennetustöö keerukust ja mitmete meetmete ebapiisavust või kahjulikkust, on oluline analüüsida õigusrikkumiste põhjuseid, arendada ja rakendada teaduspõhiseid meetmeid narkootikumide tarvitamise ennetamiseks noorte seas ning hinnata juba rakendatavate meetmete mõju ja tõenduspõhisust.

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks on analüüsida ennetusprogrammi “Puhas Tulevik” teaduspõhisust ja senist rakendamist, sh tuginedes kohalike omavalitsuste võrdlevale kaardistusele.

Metoodika

Ennetusprogrammi „Puhas Tulevik“ tulemuslikkuse hindamiseks kasutatakse mitmeid erinevaid meetodeid. Dokumendianalüüsiga kogutakse eelinfot ning määratletakse ka teoreetiline raamistik.  Küsitlus viiakse läbi ennetusprogrammi rakendavates KOV-ides lastekaitsespetsialistide ja piirkonnapolitseinikute seas, et kaardistada tegevused ning saada neile hinnangut programmi rakendajate seas. Teostatakse ka programmi läbinute ja katkestanute analüüs. Poolstruktureeritud süvaintervjuud teostatakse nelja sihtrühma esindajatega: ennetusprogrammis osalenud, nende vanemad, piirkonnapolitseinikud, KOV ametnikud. Eesmärk on saada süvendatud sisendit, et anda hinnang programmi  tulemuslikkusele ja millised erinevad tegurid mõjutavad programmi tulemuslikkust. Programmi üle-eestilises kaardistuses viiakse läbi sekkumisloogika analüüs eri KOV-ides. Samuti viiakse läbi ka valideerimisseminar, et tutvustada uuringutulemusi, saada neile esmast tagasisidet ning valideerida uuringu järeldusi ja ettepanekuid.

Kasu

Uuringu käigus hinnatakse, kas programmi raames ellu viidavad tegevused toetavad eesmärkide saavutamist parimal viisil ning tuvastatakse peamised kitsaskohad programmi rakendamisel. Uuringu tulemusena esitatakse praktilised ettepanekud programmi edasiseks arendamiseks ning antakse soovitused programmi tulemuslikkuse hindamiseks tulevikus.  

Projekti tellija: Politsei- ja Piirivalveamet
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 11/2023 ‍– 09/2024

Tööturuteenuste tulemuspõhise vooru hindamine

Taust

Rahvastiku vananemine on tänapäeval nii Eestis kui ka Euroopas peamine demograafiline trend, mis koos tööjõupuuduse süvenemisega nõuab tõhusaid meetmeid vanemaealiste kaasamiseks tööturule. Euroopa Liidu toetusmeetmete kaudu viidi ellu Meetme 3.2 tulemuspõhine voor, mis keskendus 55-aastastele ja vanematele inimestele suunatud tööalase konkurentsivõime suurendamisele. Taotlusvooru väljakuulutamise eelselt muudeti ka nimetatud vanemaealiste sihtrühmale suunatud toetatavate tegevuste rahastamise korda, rakendades lihtsustatud kulude hüvitamise viise – kindlasummalist makset ja standardiseeritud ühikuhinda.

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks oli hinnata kasutatud lähenemisviisi/rahastamiskorra asjakohasust, tulemuslikkust ja mõju, kulutõhusust ja jätkusuutlikkust ning esitada soovitusi taotlusvoorude korraldamiseks tulevikus.

Metoodika

Uuringus kasutati nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid andmekogumise ning -analüüsi meetodeid (dokumendianalüüs, kvantitatiivandmete analüüs, intervjuud ja valideerimisseminar). Intervjuude eesmärgiks oli saada süvendatud sisendit programmi asjakohasuse ja tulemuslikkuse hindamiseks. Intervjueeriti toetuse saajaid, projektides osalejaid, Sotsiaalministeeriumi esindajaid ning Riigi Tugiteenuste Keskuse esindajaid.

Kasu

Uuringu tulemusena selgus tulemuspõhise lähenemise põhjendatus avatud taotlusvoorudes tööhõivepoliitika elluviimiseks ning esitati ettepanekud, mida võiks tulevikus teisiti teha tööhõivepoliitika valdkonnas tulemuspõhiseid taotlusvoore korraldades.

Projekti tellija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 04/2023 ‍– 12/2023


Kutsesüsteemi rakendumise analüüs

Taust

Kutsesüsteem on osa Eesti kvalifikatsioonisüsteemist – see seob haridussüsteemi tööjõuturuga ja aitab kaasa tööalase kompetentsuse arengule, hindamisele, tunnustamisele ja võrdlemisele. Kutsesüsteemi rakendumist reguleerib juba aastast 2001 Kutseseadus ning süsteem koosneb neljast osast: kvalifikatsiooniraamistik, kutsestandardid, kutse andmine ja kutseregister.

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks oli selgitada välja, millised on kutsesüsteemi osaliste ootused süsteemile, milline on nende valmisolek reformi rakendamiseks ning oskuspõhisele lähenemisele üleminekuks ja millised on plaanitud uuendustega kaasnevad kitsaskohad ja võimalikud riskid.

Metoodika

Uuringu käigus võrreldi Eestis kasutatavat kutsesüsteemi välisriikide kogemusega. Kutsesüsteemi osaliste valmisoleku ja ootuste hindamiseks viidi läbi intervjuud ja fookusgrupid kutsesüsteemi otseste ja seotud osapooltega: kutse taotlejad, kutse andjad, õppeasutused, õppijad, kutsestandardite väljatöötamisega seotud osapooled (sh tööandjad ja erialaliidud), karjäärinõustajad, kutsesüsteemi spetsialistid, poliitikakujundajad. Uuringu käigus toimus ka riskihindamine, et tagada uuenduste realistlikkus ja elluviidavad.

Kasu

Uuringu tulemusena saadi sisendit kutsesüsteemi rakendamise aluseks oleva õigussüsteemi uuendamiseks ja oskuspõhise kutsesüsteemi rakendamiseks.

 

Projekti tellija: Haridus- ja Teadusministeerium
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 03/2023 ‍– 10/2023

Vaata lõpparuannet

ProgeTiigri programmi tegevuste tulemuslikkuse hindamine

Taust

ProgeTiigri programm kutsuti ellu 2012. aastal, eesmärgiga arendada õppijate digipädevust ja tehnoloogilist kirjaoskust ning mõista tehnoloogia olemust, selle rakendamise ja arendamise võimalusi. Programmi vahenditest on toetatud õpetajate digipädevuse arendamist, edendatud valdkonnas tegutsevate õpetajate ja juhendate võrgustikke ning kaasrahastatud õppetööks vajalike seadmete hankimist.

Eesmärk

Uuringu eesmärk oli hinnata, kuidas ProgeTiigri programm on kaasa aidanud tehnoloogiahariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse tõstmisele aastatel 2018-2021. Lisaks anti soovitusi programmi sisutegevuste muutmiseks ja jätkutegevusteks.

Metoodika

Uuringus kasutati nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid andmekogumise ning -analüüsi meetodeid (dokumendianalüüs, küsitlused, fookusgrupi ja personaalintervjuud). Küsitleti Eesti üldhariduskoolide õpetajaid, haridustehnolooge ja haridusasutuse juhte. Personaalintervjuud viidi läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti töötajate ning ProgeTiigri programmijuhtidega. Fookusgrupp viidi läbi ülikoolide esindajate ja ekspertidega ning programmis aktiivselt osalenud haridusjuhtide ja/või õpetajatega.

Kasu

Uuringu tulemusena anti tagasisidet ProgeTiigri programmi 2018-2021 perioodi tegevustele ning hinnati, kuivõrd eesmärgipärased on olnud toimunud tegevused ja mis on paranenud tehnoloogiahariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse osas. Samuti anti soovitusi, mida võiks programmi sisutegevuste osas muuta ja kuidas programmiga jätkata.

 

Projekti tellija: Haridus- ja Noorteamet
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 01/2023 ‍– 05/2023

Vaata lõpparuannet

Eesti-Läti programmi tulemusmõõdikute hindamine

Taust

Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi (https://estlat.eu/en) on kaasatud Eesti lõuna- ja lääneosa ning Läti põhja- ja lääneosa, kus partneriteks on osalised mõlemast riigist. Programm toetab ettevõtluse, innovatsiooni, keskkonna ning turismi valdkonna piiriülest koostööd nii ettevõtete kui ka piiriäärsete alade elanike vahel.

Eesmärk

LevelLab ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor viisid 2022. aastal läbi uuringu, mille eesmärk oli hinnata Eesti-Läti programmi tulemusnäitajate täitmist – programmi edenemist seiratakse regulaarselt. Uuringu tulemustest selgus, et enamik hinnatud tulemusnäitajaid ületas 2023. aastaks seatud sihttaset. Kõige enam kasvas uute ettevõtete piiriülese koostöö huvi ja valmidus, mis kasvas võrreldes 2021. aastaga 15%. Samuti tõusis märkimisväärselt Valga ja Valka elanike ühtsustunde näitaja.

Metoodika

Uuringu käigus viidi läbi kolm veebiküsitlust ning kaks tänavaküsitlust nii Eesti kui ka Läti poolel. Veebiküsitluste kaudu küsitleti ettevõtete ja asutuste esindajaid, tänavaküsitluste kaudu aga küsitleti piirkonna elanikke. Kõikide küsitluste puhul pandi eelnevalt paika erinevate küsitletavate profiilide osakaalud. See tähendab, et oli määratud, millises piirkonnas, millise soo- ja vanusegrupiga inimesi küsitletakse. Ühe küsitluse täitjate nimekiri oli tellija poolt ette antud, kuid teiste puhul võeti juhuvalim tellija ette antud kriteeriumite järgi. Kõikide küsitluste küsimustikud olid tellija poolt ette antud ning sama uuringut on juba läbi viidud ka aastatel 2014, 2015, 2018 ja 2021.

 

Projekti tellija: Riigi Tugiteenuste Keskus
Projekti elluviijad: LevelLab ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
Uuringu kestus: 12/2022 ‍– 02/2023

Avaliku teenistuse keskastmejuhtide kompetentsimudel

Taust

Kompetentsipõhine juhtimine on paljude arenenud riikide avalikus sektoris laialt levinud praktika. Eesmärgiks on süsteemse ja mõjusa inimressursi juhtimise kaudu aidata kaasa organisatsiooni eesmärkide täitmisele ning töötajate motiveeritusele ja pühendumusele. Kompetentsipõhise juhtimise üheks rakendusvaldkonnaks on töötajate arendamine, mille eelduseks on nende koolitusvajaduse tundmine. Aasta-aastalt on selline vajadus muutunud aktuaalsemaks, kuna avaliku võimu teostamine eeldab ühiskonna usaldust ametnike suhtes, mis omakorda sõltub ametnike tööalasest ettevalmistusest ja eetilisest käitumisest ning tegutsemisest avalikes huvides.
Kompetentsipõhine juhtimine seob personalijuhtimise organisatsiooni strateegiliste eesmärkidega. Järjest keerukamate tööülesannete täitmiseks ja probleemide lahendamiseks vajatakse organisatsioonis õigete oskustega ja teadmistega töötajaid. Üha rohkem on hakanud nii eraettevõtted kui ka avaliku sektori asutused kasutama kompetentsimudelit kui personalijuhtimise ühte peamist tööriista, et välja selgitada ametikohal edukaks tööks vajalikud eeldused ja hinnata töötajate arenguvajadusi.
Üks vahend, mis aitab kaasa juhtimisvõimekuse tõstmisele, on kompetentsimudel. Mudeli eesmärgiks on määratleda ja kirjeldada olulised kompetentsid ning luua süsteem nende hindamiseks.

Eesmärk

Uuringu eesmärk on kirjeldada avaliku teenistuse keskastmejuhtide roll ja mõiste, uuendada keskastmejuhtide kompetentsimudel koos enesehindamise küsimustikega ning luua kompetentsimudeli uus visuaal.

Kasu

Keskastmejuhtide kompetentsimudeli uuendamine aitab liikuda tervikliku riigivalitsemise suunas ja ühtlustada juhtimisvõimekuse taset. Mudel loob avaliku sektori ülese raamistiku keskastmejuhtide värbamiseks, valikuks, hindamiseks ja arendamiseks. Uuendatud kompetentsimudel aitab kaasa ühtse juhtimiskultuuri kujunemisele ja juhtimiskvaliteedi tõusule avalikus sektoris.

 

Projekti tellijad: Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 04/2022 ‍– 12/2022

Vaata lõpparuannet

Andmeühiskonna tulevikustsenaariumite loomine

Taust

Tänapäevasel digiajastul on andmete loomine ja töötlemine nii majanduses, riigivalitsemises kui ka inimeste igapäevaelus üha enam kasvav trend. Kogutud andmeid kasutatakse nii protsesside arendamiseks, tegevuste optimeerimiseks kui ka toena otsuste langetamisel. Andmete kasutamisoskuse suurenemine võimaldab ühiskonnal digitaliseerimise poole liikuda ning seega vähendada tegevuste hulka, mida saab tänu arenevale digiajastule automatiseerida. Selline pidev andmete kasutamine tekitab aga vajaduse andmeid hallata. Tekib vajadus luua reeglid ja kindlad protsessid, kuidas andmeid tarbida, säilitades samal ajal nii privaatsuse kui ka vabaduse andmeid tarbida ja töödelda. Siinkohal on suur roll avalikul sektoril andmete jagamise- ja valitsemissüsteemide kujundamisel. Enne seda tuleb aga mõista, millised on tulevikus andmekasutust mõjutavad tegurid ja trendid.

Eesmärk

Uuringu eesmärk on luua ülevaade andmemajandust, andmekasutust ja Eesti andmepoliitikat mõjutavatest trendidest, visandada selle põhjal võimalikud tulevikustsenaariumid andmete valitsemiseks ning pakkuda stsenaariumitest tulenevalt välja peamised otsustuskohad ja poliitikavalikud poliitikakujundajatele andmevaldkonna edasiseks suunamiseks.

Kasu

Uuring aitab suurendada andmekasutust riigivalitsemisel ja kujundada andmevaldkonnas informeeritud ja tulevikku vaatavat poliitikat.

Projekti tellijad: Riigikantselei ja Arenguseire Keskus (ASK)
Projekti elluviijad: LevelLab ja Balti Uuringute Instituut
Uuringu kestus: 04/2022 ‍– 12/2022

Vaata lõpparuannet

KOV ametnike ja töötajate koolitusvajaduste hindamine

Eesmärk

Uuringu eesmärk oli kohalike omavalitsuste ametnike ja töötajate koolitusvajaduse hindamise metoodika täiendamine ja koolitusvajaduse analüüs, mis sisaldab ettepanekuid kohalike omavalitsuste personali arendamise valdkonna probleemide lahendamiseks järgneval 5-10 aastasel perioodil.

Tulemused

2015. aastal viidi läbi KOV ametnike ja töötajate kompetentside kaardistamise ja koolitusvajaduse hindamise analüüs (pilootuuring), mille raames töötati välja kompetentsimudel. Käesoleva uuringu raames ajakohastatud ja täiendatud kompetentsimudel koosneb kolmest kompetentsigrupist: üldised kompetentsid, KOV juhtimise üldkompetentsid ja valdkonnaspetsiifilised erialased kompetentsid.

Kasvav tööaja paindlikkus ja kaugtöö kasutamine tingib vajaduse arendada IKT-oskusi, samal ajal suureneb ka vajadust arendada töötajate suhtlus- ning koostööoskusi.
Koolituste eelarve prognoos KOV ametiasutustes kokku aastani 2030 on 24 miljonit eurot. KOV töötasufondist moodustab see ligikaudu 1,7%.

KOV teenistujate arendamisel on vajadus keskse koolitamise koordineerimise süsteemi järele, mille eesmärgiks on olulistes prioriteetsetes valdkondades koolituste koordineerimise korraldamine KOVides.

Uuringus kasutatud meetodid: küsitlus, intervjuud, fookusgrupid, dokumendianalüüs, ekspertide paneel

 

Projekti tellijad: Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus
Projekti elluviijad: LevelLab (projekti juhtpartner), Balti Uuringute Instituut ja Geomedia
Uuringu kestus: 09/2020 ‍– 04/2021

Vaata lõpparuannet

Noortegarantii tugisüsteemi rakendamise mõju ja tulemuslikkuse analüüs

Taust

2018. aastal oli Eestis 12 400 noort vanuses 15-24 aastat ja 13 200 noort vanuses 25-29 aastat, kes ei õppinud, töötanud ega osalenud koolitusel (NEET-noored) ehk 11,7% 15-29-aastaste vanusrühmast. Mitteaktiivsete noorte vajalike teenusteni mittejõudmise probleemi lahendamiseks töötas Sotsiaalministeerium 2017. aastal välja noortegarantii tugisüsteemi (edaspidi NGTS), mille eesmärgiks on kaardistada mitteõppivad ja töötavad noored (NEET-noored) ning pakkuda neile KOV-i poolt sihistatud tuge eelkõige haridustee jätkamiseks ja/või tööle suundumiseks.

Eesmärk

Uuringu eesmärk oli anda hinnang NGTS-i rakendamise asjakohasusele, mõjule ja tulemuslikkusele, kulutõhususele ning jätkusuutlikkusele.

Tulemused

Selgus, et üldjoontes on NGTS tulemuslik ning selle rakendamine koos tugimeetmetega on aidanud noortel oluliselt paremini tööle ja/või õppima suunduda. Uuringuga kinnitati, et haridustee jätkamise ja tööturule suundumise toetamisel on suur roll aktiivsetel tööturumeetmetel, võrgustikutööl, personaalsel nõustamisel ning ennetusel. Sellest tulenevalt – ja arvestades noorte madalat informeeritust – toetab NGTS koosmõjus teiste teenustega otseselt NEET-noorte olukorra leevendamist Eestis.

Metoodika

Viidi läbi personaalintervjuud ja fookusgrupi intervjuud, dokumendianalüüs ja kvantitatiivne andmeanalüüs.

Projekti tellija: Sotsiaalministeerium
Projekti elluviijad: LevelLab ja Balti Uuringute Instituut
Uuringu kestus: 04/2020 ‍– 12/2020

Vaata lõpparuannet