EL ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava vahehindamine

Eesmärk

Vahehindamise eesmärgiks oli hinnata rakenduskava ja selle raames tehtava asjakohasust, efektiivsust, mõju ning jätkusuutlikkust.  Hindamine kattis kõiki rakenduskava 14. prioriteetset suunda.

Tulemused

Vahehindamisest järeldus, et rakenduskava valdkondlikud eesmärgid ja tegevused on asjakohased ka täna – rakenduskava eesmärkide täitmiseks vajadus suurte muudatuste järele puudub.

EL-i ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava 2014–2020 4,6 miljardist eurost on 31.12.2018 a seisuga välja makstud 1,5 miljardit eurot ehk 32%. EL-i struktuuri- ja investeerimisfondidelt saadud toetus on selgelt aidanud kaasa kõikide prioriteetsete suundade eesmärkide saavutamisele: toetustel on otsene mõju tööhõive suurendamisele, elanikkonna tervise parandamisele, elukeskkonna arendamisele jt eesmärkide elluviimisele. Struktuurifondide mõju on pikaajaline ja avaldub muutustes erinevatel tasanditel. Rakenduskava on avaldanud märkimisväärset mõju Eesti olulisemate strateegiliste eesmärkide saavutamisele.

Väljakutsed ja soovitused

Regionaalse arengu tasakaal on siiski endiselt suur väljakutse. Tervikuna on regionaalsed erinevused endistviisi suured ja märgatavat pööret ühtlasema territoriaalse arengu poole liikumisel toimunud ei ole. Ligi 50% EL toetustest on investeeritud Harju- ja Tartumaale – regionaalsed erinevused pigem suurenevad. EL vahendeid tuleks pigem suunata probleemide ennetamisele ja komplekssete lahenduste väljatöötamisse regioonides ja kohalike omavalitsuste roll, teadlikkus ja kompetents peab regionaalsete investeeringute tegemisel suurenema.

Lisaraha tulemusfondist tuleb suunata probleeme ennetavatele ning lisandväärtust loovatele tegevustele nagu teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon ettevõtluses, haridus ja regionaalne areng.

Uuringu metoodika: fookusgrupi intervjuud, personaalintervjuud, töötoad, dokumendianalüüs (projektide, meetmete ja rakenduskavade dokumentatsioon) ja kvantitatiivne analüüs (meetmete finants-, väljund- ja tulemusnäitajad).

 

Projekti tellija: Rahandusministeerium
Projekti elluviijad: Technopolis Group Eesti (juhtivpartner), Ernst & Young Baltic, Praxis, Balti Uuringute Instituut, LevelLab
Uuringu kestus: 11/2018 ‍– 04/2019

Vaata lõpparuannet

Eesti juhtimisvaldkonna uuring 2021

Taust

EASi tellimisel on viie aastaste intervallidega valminud uuringud, millega on uuritud Eesti juhtimisvaldkonda. Peale viimase uuringu valmimist (aastal 2015) on toimunud arenguid majandus- ja ettevõtluskeskkonnas, ettevõtete üldises ja juhtimisalases võimekuses ning juhtide juhtimisalases ettevalmistuses. Lisaks on valdkond ise viimastel aastatel kiiresti arenenud, tekkinud on uued lähenemised ja trendid, mille tundmine ja millega arvestamine võib oluliselt määrata organisatsioonide tulevast edukust.

Eesmärk

Uuringu eesmärk on välja selgitada juhtimisvaldkonna tänane olukord, valitsevad probleemid (sealhulgas võimalikud turutõrked) ja puudujäägid ning saada ettepanekud juhtimisalase võimekuse suurendamiseks, sh riigi kaasabil.

Kasu

Uuringu tulemusena anname hinnangu juhtimise valdkonnas tegutsejate tegevuse sisule, mahule ja kvaliteedile, selgitame välja muutused turul ning kaardistame nii lähitulevikuks kui pikemaks perioodiks olulised tegevussuunad juhtimisalase teadlikkuse ja võimekuse suurendamiseks. Valmib enesediagnostika tööriist, mille abil juhid saavad hinnata strateegiliste kompetentside taset, et võrrelda end teiste sarnaste ettevõtetega ning leida soovitusi võimalike jätkutegevuste kohta.

 

Projekti tellija: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
Projekti elluviijad: Tartu Ülikool ja LevelLab
Uuringu kestus: 08/2021 ‍– 04/2022

Vaata lõpparuannet

KOV-ide sotsiaalkaitse kulude ja nende kajastamise analüüs

Eesmärk

Analüüsi eesmärk on uurida, kuidas erineb KOVide sotsiaalkaitse kulude kajastus avaliku sektori finantsarvestuses ja aruandluses ning leida, mis on selle põhjused. Teha ettepanekud, kuidas võiks sotsiaalkaitse kulusid klassifitseerida ja kontoplaani metoodikat muuta nii, et riik ja KOVid saaksid võrdlusandmeid vajalike sihtgruppide ja olulisemate teenuste ning toetuste lõikes ning töötada välja sobivad mõõdikud sotsiaalkaitse kulude mahu võrdlemiseks ja prognoosimiseks tulevikus, mida saaks poliitika kujundamisel kasutada.

Taust

Vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §6 on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid ning vanurite hoolekannet. Nende kulude analüüs võimaldab kavandada sotsiaalkaitsega seonduvaid teenuseid ja nende osutamiseks vajalikke ressursse.
Kontoplaani andmete analüüs on välja toonud probleemi, et sotsiaalkaitse kulude tase ühe elaniku kohta ning omapanus sotsiaalkaitsesse erineb KOV-ide lõikes väga oluliselt. Olemasolev kulude jaotuse metoodika ei taga vajalikku võrdlusinfot prognooside tegemiseks olulisemate sihtgruppide, sotsiaalteenuste ja toetuste lõikes. Üheks põhjuseks võib olla KOV-ide erinev praktika ja metoodika sotsiaalkaitse kulude kajastamisel.
Analüüsi tulemusena töötatakse välja sobivad mõõdikud sotsiaalkaitse kulude mahu võrdlemiseks ja prognoosimiseks tulevikus ning esitatakse kontoplaani metoodika muudatusettepanekud.

 

Projekti tellija: Sotsiaalministeerium
Projekti elluviijad: LevelLab ja Geomedia
Uuringu kestus: 10/2021 – 06/2022

Vaata lõpparuannet

Ülemiste City majandusuuring

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks on selgitada välja ja monitoorida Ülemiste Citys valmiva toodangu ja teenuste mahtu, nendest tekkivat lisandväärtust; linnakus asetsevate ettevõtete peamisi tegevusvaldkondi; millises majandusharus on linnaku mõju Eesti majandusele suurim ning millised on Ülemiste Citys toimiva majandustegevuse peamised trendid.

Kasu

Uuringu tulemusena on valminud Ülemiste City dünaamiline juhtimise töölaud, mis annab ülevaate linnakus tegutsevate ettevõtete peamiste tegevusvaldkondade ja majandusnäitajate kohta. Töölaud on leitav siin: https://ucuuringud.eek.ee/?page=uc.

Projekti tellija: Ülemiste City
Projekti elluviija: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, AS Mainor Ülemiste, AS Technopolis Ülemiste ja LevelLab
Uuringu kestus: regulaarne

Tööalase konkurentsivõime juhtimisest

Uute töötajate leidmine on muutumas üha keerukamaks ja kulukamaks. Konkurents kvalifitseeritud spetsialistide leidmiseks on nii mitmeski valdkonnas toonud kaasa üles- ja tagasiostmiste laine. Rääkimata palgarallist ning sellega kaasnevast rahulolematusest: „uutele tulijatele makstakse rohkem, pühendunuid pikaajalisi töötajaid ei tunnustata piisavalt, töö on igav ja perspektiivitu“.

Aga miks mitte vaadata rohkem sissepoole, kasutada ära olemasolevaid tugevusi ja minimiseerida nõrkusi ja aidata järele seal kus võimalik? Muidugi, peaaegu igas organisatsioonis toimuvad regulaarsed arenguvestlused, töötajaid koolitatakse, on olemas läbimõeldud tasu- ja motivatsioonisüsteemid.

Kas see kõik on piisav? Vastavalt rahvusvahelistele uuringutele võib ligi poole ettevõtete koolituskuludest lugeda mittesihipärasteks. Me ei saa enam lähtuda sellest, et kutse- või kõrgkool annab tööeluks vajalikud oskused ja hiljem on neid ehk ainult veidike vaja täiendada. Ja siin pole probleem mitte paljukirutud haridussüsteemis, vaid elu, tehnoloogia ja töö nõuded muutuvad liiga kiiresti ja ettearvamatult.

Tööalasest konkurentsivõimest (employability) hakati umbes 20 aastat tagasi rääkima esmajoones (kõrg)koolilõpetajatele vajalike oskustega seoses.  Haridussüsteem pidi arvestama senisest rohkem tööks vajalike pehmete oskuste (suhtlemine, meeskonnatöö, digioskused jms) ja hoiakutega. Selliste oskuste olulisus kasvab kõigil elualadel väga kiiresti. Näiteks Deloitte prognoosib, et 2030. aastaks on juba 2/3 töökohtadest eelkõige pehmeid oskusi nõudvad.

Tänapäeval pole tööks vajalike oskuste tagamine ammu enam ainult haridusasutuste ülesanne, vaid elukestva õppe osana paljuski just tööandjate mure. Tööalase konkurentsivõimena mõistame me töötajate valmisolekut ja võimekust kohaneda töökeskkonna muutustega ja seetõttu ei tohiks tööalase konkurentsivõime tagamises näha mitte probleemi ja kulukohta, vaid eelkõige võimalust ja tuluallikat.

LevelLabi Tööalase konkurentsivõime juhtimise mudel aitab avada töötajate potentsiaali, leida igaühele parim võimalik roll kollektiivis ja jõuda oma ametiülesannete täitmisel kõrgeima tasemeni – eksperdiks. Vajadusel teeme ettepanekuid ka organisatsiooni arendamiseks.

Praakõppimisest

On selge, et mitte kõik mida me õpime ei osutu hiljem vajalikuks või isegi kasutamiskõlbulikuks. Põhjused võivad olla erinavad – valesti valitud koolitus, ebapädevad või pealiskaudsed koolitajad, aga võibolla hoopis koolitatavate huvipuudus või ebapiisavad algteadmised. Aga olgu põhjuseks see, teine või kolmas, tulemuseks on igatahes raisatud aeg ja raha ning koolitatavate vähenenud motivatsioon ja usaldus.

Läbitud täiendõpet, millest tööelus tegelikult kasu pole tuleb kaheldamatult nimetada praagiks (scrap learning).

Rahvusvaheline konsultatsiooni- ja koolitusfirma Gartner (endise nimega CEB) on 2014. aastal läbi viidud uurimuses jõudnud järeldusele, et keskmiselt 45% uuritud ettevõtete koolituskuludest võis liigitada praakõppimiseks, ehk ligikaudu pool koolituseelarvetest oli kasutult raisatud raha. Peamiste praakõppimise põhjustajatena toodi uuringus välja:

  1. ebaefektiivsed õpetamismeetodid
  2. ettevõtte vajadustele mittavastav sisu
  3. õppurite vähene motivatsioon
  4. sisu kvaliteedi probleemid
  5. valed koolitatavad
  6. ebasobivate näidete kasutamine
  1. seose puudumine organisatsiooni vajadustega
  2. puuduv tööandja toetus
  3. vähene praktilisus
  4. ebasobiv koolituse toimumisaeg
  5. puudulikud õppematerjalid
  6. õpetatakse asju, mis on juba selged

Uuringuga võib lähemalt tutvuda SIIN.

Teaduspõhine lähenemine koolitusvajaduse hindamisele koos mõõdikute ja analüütiliste meetodite kasutuselevõtuga aitab organisatsioonidel mitte ainult vähendada praakõppimisele kuluvat raha, vaid ka väga oluliselt tõsta tööalaste täiendkoolituste tulemuslikkust.

Pehmed oskused on tähtsamad kui kvalifikatsioon

Tehnoloogia ja tehisintellekt võtavad üle järjest rohkem protsesse ja töökohti. Inimestele jäävad juba lähitulevkus tööd, mis on seotud suhtlemisega, koostööga erinevate osapoolte vahel, kriitilise mõtlemisoskusega, probleemide lahendamisega. Erinevatel elualadel saavad kõige olulisemaks digitaalse kirjaoskuse seostamine tugeva analüüsivõime ja heade kommunikatsioonioskustega ehk pehmed oskused (soft skills), mida sageli nimetatakse ka üldisteks pädevusteks.

Pehmed oskused omavad tööturul järjest suuremat kaalu. Deloitte’i prognoosi põhjal (Soft Skills for Business Success, 2017) moodustab 2030. aastaks pehmete oskustega töökohtade arv peaaegu 2/3 kõigist töökohtadest, mis on tänasega võrreldes 2,5 korda rohkem. Pehmeid oskusi on kõige enam vaja ametikohtadel nagu keskastme- ja tippjuhid, spetsialistid, müügiesindajad, klienditeenindajad, insenerid, haridus- ja sotisaaltöötajad jpt.

Kõrgel tasemel pehmed oskused mõjutavad otseselt ettevõtete äritulemusi mitmel viisil. Näiteks kriitilised mõtlejad on innovatiivsemad, oskavad näha probleeme ja leida lahendusi enne teisi. Ettevõtted vajavad digitaalse kirjaoskusega töötajaid internetis klientidega suhtlemiseks. Kliendid, kes suhtlevad ettevõtetega sotsiaalmeedias, kulutavad 20% – 40% rohkem raha kui kliendid, kes seda ei tee. Tugeva enesejuhtimise oskustega meeskonnaliikmed on usaldusväärsemad ja koostöö sujub paremini.

Pehmetesse oskustesse arendamisse tehtavate investeeringute tasuvus  on isegi suurem nendes ettevõtetes, kus seni on tähtsateks peetud just erialaseid tehnilisi oskusi. Näiteks India rõivatööstuses pehmete oskuste koolitusprogramm tõi kaasa tootlikkuse kasvu 12%. See võib olla seotud ka madalama stardipositsiooniga, kuid näitab, et pehmed oskused toovad märkimisväärset kasu tööstusharudes, kus traditsiooniliselt ei peeta neid nii olulisteks.

Deloitte’i uuringus, kus osales 10 000 äri- ja inimressursi juhti 140 riigist selgus, et  üheks põhjuseks, miks pehmed oskused osutuvad vajalikuks on eemaldumine traditsioonilisest hierarhilisest organisatsiooni mudelist.  Sellele eelistatakse paindlikumat meeskonnapõhist organisatsiooni, mis võimaldab kiiremini reageerida muutustele. Töötajate värbamisel on juba praegu esmatähtsad baaspädevused (pehmed oskused), erialaline kvalifikatsioon on teisejärguline, sest seda saab  õppida ja täiendada ka ettevõttes kohapeal.

Pehmed oskused on ülekantavad, töötajad saavad neid kasutada erinevates ametites. Noorte jaoks, kes ei plaani töötada ühes ettevõttes pikalt, on need seetõttu eriti kasulikud, kuna eriala või töökohta vahetades on oluline osa vajalikest oskustest alati olemas.

Postituse aluseks oli dokument Deloitte Access Economics, “Soft skills for business success,” 2017.

Prioriteetse suuna „Haldusvõimekus“ vahehindamine

Eesmärk

Vahehindamise eesmärk oli anda hinnang haldusvõimekuse prioriteetse suuna kahe esimese eesmärgi täitmisele ning nende eesmärkide täitmiseks rahastatud tegevuste rakendamisele ja tulemuslikkusele, arvestades seejuures ka teisi sarnastel eesmärkidel tehtavaid tegevusi.

Metoodika

Hindamisel kasutati uudset hindamismudelit, mille alusel jaotati haldusvõimekuse suuna tegevused kolme valdkonna alla: valitsussektori arendusvõimekus, valitsussektori juhtimissuutlikkus ja poliitikakujundamise kvaliteet. Hindamismudelis on arvesse võetud hästi valitsetud riigi põhieeldused, mis avalduvad kolme peamise komponendi koosmõjus.

Peamised tulemused

  • Valitsussektori arendusvõimekuse edendamiseks elluviidud meetmete tegevused on andnud oodatud tulemusi ning on jätkuvalt asjakohased. Probleemiks on strateegilise planeerimise teatav killustatus ja dubleerimine, mis takistab meetmete koosmõjust tulenevat sünergiat.
  • Valitsussektori juhtimissuutlikkus on toetatud tegevuste toel tõusnud ja tegevused kulgevad ettenähtud tempos.
  • Poliitikakujundamise kvaliteet on toetatud tegevuste toel tõusnud: suurenenud on koostöövõimekus ja asutuste vaheline koostöö ning mõjude hindamiste sisuline kvaliteet on paranenud.

Väljakutsed

Haldusvõimekuse arendamiseks riigi tasandil puudub praegu pikaajaline arengukava, mistõttu ei ole tagatud järjepidev haldusvõimekuse areng. Soovitav on välja töötada pikaajalise strateegia Eesti 2035 raames horisontaalne valdkondade ülene arengukava nii riigi kui KOV-ide haldusvõimekuse arendamiseks.

Uuringu metoodika: analüüsiti meetmete ja meetme tegevuste finants-, väljund- ja tulemusnäitajad, viidi läbi fookusgrupi ja personaalintervjuud. Lisaks koguti ja analüüsiti informatsiooni dokumendianalüüsi käigus.

 

Projekti tellijad: Riigikantselei ja Rahandusministeerium
Projekti elluviijad: LevelLab (juhtiv partner), Balti Uuringute Instituut ja Technopolis Group Eesti
Uuringu kestus: 03/2019 ‍– 12/2019

AS GoTravel ärianalüüs

Taust

AS GoTravel on Eesti kapitalil põhinev reisibüroo, mis on tegutsenud aastast 1992. Reisibürool on esindused järgmises kuues Eesti linnas: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis, Rakveres ja Jõgeval. Ettevõte teenindab nii era- kui ka ärikliente ning pakutakse nii sise– kui ka välisturismi teenuseid. Ettevõtte infosüsteemi on arendatud vajaduspõhiselt ja võttes arvesse ka investeerimisvõimekust. Kõige rohkem on pööratud tähelepanu avaliku veebikeskkonna arendamisele kui peamise pakettreiside edasimüügi kanali arendamisele.

Eesmärk

Ärianalüüsi eesmärk oli kirjeldada ettevõtte infosüsteemi hetkeseis jaseosed ettevõtte äriprotsessiga ning tuua selle najal arendusettepanekuid infosüsteemi arendamiseks ja tegevuskava kohaldamiseks.

Kasu

GoTravel on ärianalüüsi tulemusena saanud arendusettepanekud infosüsteemide arendamiseks, et muuta lihtsamaks näiteks kliendisuhtlus, olulise info jagamine ettevõttesiseselt, erinevate lepingute allkirjastamine, püsikliendi programmi kasutamine ning muuta turvalisemaks muuhulgas ka avaliku veebi kasutamine. Analüüsi tulemusena on valminud ja kasutusele võetud LevelLabi ja OÜ WeIT koostöös loodud .pdf arvetel esitatavate makselinkide lahendus, mis oluliselt lihtsustab ja kiirendab klientidel arvete tasumist.

 

Projekti tellija: AS GoTravel
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 09/2019–11/2019