ProgeTiigri programmi tegevuste tulemuslikkuse hindamine

Taust

ProgeTiigri programm kutsuti ellu 2012. aastal, eesmärgiga arendada õppijate digipädevust ja tehnoloogilist kirjaoskust ning mõista tehnoloogia olemust, selle rakendamise ja arendamise võimalusi. Programmi vahenditest on toetatud õpetajate digipädevuse arendamist, edendatud valdkonnas tegutsevate õpetajate ja juhendate võrgustikke ning kaasrahastatud õppetööks vajalike seadmete hankimist.

Eesmärk

Uuringu eesmärk oli hinnata, kuidas ProgeTiigri programm on kaasa aidanud tehnoloogiahariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse tõstmisele aastatel 2018-2021. Lisaks anti soovitusi programmi sisutegevuste muutmiseks ja jätkutegevusteks.

Metoodika

Uuringus kasutati nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid andmekogumise ning -analüüsi meetodeid (dokumendianalüüs, küsitlused, fookusgrupi ja personaalintervjuud). Küsitleti Eesti üldhariduskoolide õpetajaid, haridustehnolooge ja haridusasutuse juhte. Personaalintervjuud viidi läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti töötajate ning ProgeTiigri programmijuhtidega. Fookusgrupp viidi läbi ülikoolide esindajate ja ekspertidega ning programmis aktiivselt osalenud haridusjuhtide ja/või õpetajatega.

Kasu

Uuringu tulemusena anti tagasisidet ProgeTiigri programmi 2018-2021 perioodi tegevustele ning hinnati, kuivõrd eesmärgipärased on olnud toimunud tegevused ja mis on paranenud tehnoloogiahariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse osas. Samuti anti soovitusi, mida võiks programmi sisutegevuste osas muuta ja kuidas programmiga jätkata.

 

Projekti tellija: Haridus- ja Noorteamet
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 01/2023 ‍– 05/2023

Vaata lõpparuannet

Eesti-Läti programmi tulemusmõõdikute hindamine

Taust

Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi (https://estlat.eu/en) on kaasatud Eesti lõuna- ja lääneosa ning Läti põhja- ja lääneosa, kus partneriteks on osalised mõlemast riigist. Programm toetab ettevõtluse, innovatsiooni, keskkonna ning turismi valdkonna piiriülest koostööd nii ettevõtete kui ka piiriäärsete alade elanike vahel.

Eesmärk

LevelLab ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor viisid 2022. aastal läbi uuringu, mille eesmärk oli hinnata Eesti-Läti programmi tulemusnäitajate täitmist – programmi edenemist seiratakse regulaarselt. Uuringu tulemustest selgus, et enamik hinnatud tulemusnäitajaid ületas 2023. aastaks seatud sihttaset. Kõige enam kasvas uute ettevõtete piiriülese koostöö huvi ja valmidus, mis kasvas võrreldes 2021. aastaga 15%. Samuti tõusis märkimisväärselt Valga ja Valka elanike ühtsustunde näitaja.

Metoodika

Uuringu käigus viidi läbi kolm veebiküsitlust ning kaks tänavaküsitlust nii Eesti kui ka Läti poolel. Veebiküsitluste kaudu küsitleti ettevõtete ja asutuste esindajaid, tänavaküsitluste kaudu aga küsitleti piirkonna elanikke. Kõikide küsitluste puhul pandi eelnevalt paika erinevate küsitletavate profiilide osakaalud. See tähendab, et oli määratud, millises piirkonnas, millise soo- ja vanusegrupiga inimesi küsitletakse. Ühe küsitluse täitjate nimekiri oli tellija poolt ette antud, kuid teiste puhul võeti juhuvalim tellija ette antud kriteeriumite järgi. Kõikide küsitluste küsimustikud olid tellija poolt ette antud ning sama uuringut on juba läbi viidud ka aastatel 2014, 2015, 2018 ja 2021.

 

Projekti tellija: Riigi Tugiteenuste Keskus
Projekti elluviijad: LevelLab ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
Uuringu kestus: 12/2022 ‍– 02/2023

Hansavesti personali-, renditöö ja renditöötajate uuring​

Taust

Hansavest on tööjõuteenust ning koolitusi pakkuv firma, mis asutati aastal 2005. Ettevõte on spetsialiseerunud oskus- ja liinitööjõu värbamisele, koolitamisele ning pakkumisele tootmis- ja logistikaettevõtetesse. Lisaks Baltikumile, pakub Hansavest tööjõu teenuseid ka Rootsis ning Soomes. Tööjõud on enamasti pärit Eestist, Lätist või Ukrainast. Peamised valdkonnad, kuhu tööjõuteenust pakutakse on puidu-, toiduaine-, metalli- ning elektroonikatööstused.

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks oli hinnata renditöö korraldust, renditöötajate ettevalmistust ja toimetulekut ning Hansavest Grupi töötajate rahulolu, renditöötajate elu- ja töötingimusi, töö tulemuslikkust, tööprotsessi korraldamise kvaliteeti ning Hansavesti poolt pakutavaid tugiteenuseid. 

Metoodika

Uuringu käigus viidi LevelLabi online küsitluskeskkonnas läbi neli erinevat küsitlust – klientide rahulolu, renditöötajate rahulolu, Soome töötajate rahulolu ning Eesti töötajate rahulolu. Tulemusi analüüsiti ning võimalusel võrreldi eelmiste aastate tulemustega. Uuringut on viidud regulaarselt läbi aastast 2019.  

Kasu

Hansavest sai selge ülevaate oma koostööst töötajatega, klientidega ja renditöötajatega ning saab seeläbi teha vajalikke muudatusi, et seda koostööd paremaks muuta.  

 

Projekti tellija: Hansavest
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 11/2022 ‍– 01/2023

Avaliku teenistuse keskastmejuhtide kompetentsimudel

Taust

Kompetentsipõhine juhtimine on paljude arenenud riikide avalikus sektoris laialt levinud praktika. Eesmärgiks on süsteemse ja mõjusa inimressursi juhtimise kaudu aidata kaasa organisatsiooni eesmärkide täitmisele ning töötajate motiveeritusele ja pühendumusele. Kompetentsipõhise juhtimise üheks rakendusvaldkonnaks on töötajate arendamine, mille eelduseks on nende koolitusvajaduse tundmine. Aasta-aastalt on selline vajadus muutunud aktuaalsemaks, kuna avaliku võimu teostamine eeldab ühiskonna usaldust ametnike suhtes, mis omakorda sõltub ametnike tööalasest ettevalmistusest ja eetilisest käitumisest ning tegutsemisest avalikes huvides.
Kompetentsipõhine juhtimine seob personalijuhtimise organisatsiooni strateegiliste eesmärkidega. Järjest keerukamate tööülesannete täitmiseks ja probleemide lahendamiseks vajatakse organisatsioonis õigete oskustega ja teadmistega töötajaid. Üha rohkem on hakanud nii eraettevõtted kui ka avaliku sektori asutused kasutama kompetentsimudelit kui personalijuhtimise ühte peamist tööriista, et välja selgitada ametikohal edukaks tööks vajalikud eeldused ja hinnata töötajate arenguvajadusi.
Üks vahend, mis aitab kaasa juhtimisvõimekuse tõstmisele, on kompetentsimudel. Mudeli eesmärgiks on määratleda ja kirjeldada olulised kompetentsid ning luua süsteem nende hindamiseks.

Eesmärk

Uuringu eesmärk on kirjeldada avaliku teenistuse keskastmejuhtide roll ja mõiste, uuendada keskastmejuhtide kompetentsimudel koos enesehindamise küsimustikega ning luua kompetentsimudeli uus visuaal.

Kasu

Keskastmejuhtide kompetentsimudeli uuendamine aitab liikuda tervikliku riigivalitsemise suunas ja ühtlustada juhtimisvõimekuse taset. Mudel loob avaliku sektori ülese raamistiku keskastmejuhtide värbamiseks, valikuks, hindamiseks ja arendamiseks. Uuendatud kompetentsimudel aitab kaasa ühtse juhtimiskultuuri kujunemisele ja juhtimiskvaliteedi tõusule avalikus sektoris.

 

Projekti tellijad: Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 04/2022 ‍– 12/2022

Vaata lõpparuannet

Andmeühiskonna tulevikustsenaariumite loomine

Taust

Tänapäevasel digiajastul on andmete loomine ja töötlemine nii majanduses, riigivalitsemises kui ka inimeste igapäevaelus üha enam kasvav trend. Kogutud andmeid kasutatakse nii protsesside arendamiseks, tegevuste optimeerimiseks kui ka toena otsuste langetamisel. Andmete kasutamisoskuse suurenemine võimaldab ühiskonnal digitaliseerimise poole liikuda ning seega vähendada tegevuste hulka, mida saab tänu arenevale digiajastule automatiseerida. Selline pidev andmete kasutamine tekitab aga vajaduse andmeid hallata. Tekib vajadus luua reeglid ja kindlad protsessid, kuidas andmeid tarbida, säilitades samal ajal nii privaatsuse kui ka vabaduse andmeid tarbida ja töödelda. Siinkohal on suur roll avalikul sektoril andmete jagamise- ja valitsemissüsteemide kujundamisel. Enne seda tuleb aga mõista, millised on tulevikus andmekasutust mõjutavad tegurid ja trendid.

Eesmärk

Uuringu eesmärk on luua ülevaade andmemajandust, andmekasutust ja Eesti andmepoliitikat mõjutavatest trendidest, visandada selle põhjal võimalikud tulevikustsenaariumid andmete valitsemiseks ning pakkuda stsenaariumitest tulenevalt välja peamised otsustuskohad ja poliitikavalikud poliitikakujundajatele andmevaldkonna edasiseks suunamiseks.

Kasu

Uuring aitab suurendada andmekasutust riigivalitsemisel ja kujundada andmevaldkonnas informeeritud ja tulevikku vaatavat poliitikat.

Projekti tellijad: Riigikantselei ja Arenguseire Keskus (ASK)
Projekti elluviijad: LevelLab ja Balti Uuringute Instituut
Uuringu kestus: 04/2022 ‍– 12/2022

Vaata lõpparuannet

Festivalide uuring

Taust

Uuringu eesmärgiks on kaardistada Eestis toimuvate festivalide külastajaid, nende reisikäitumist festivali külastades, nende eelistusi ja külastajaharjumusi, festivali alal tehtavaid kulutusi ning rahulolu festivalide toimumist puudutavate aspektidega.

Metoodika

Uuringu raames küsitleti Eestis 2022. aastal toimunud 28 festivali vähemalt 16-aastaseid külalisi. Küsimustikku oli võimalik täita eesti, inglise, soome või vene keeles ning see koosnes 21st küsimusest. Küsitlemine toimus 25ndast aprillist kuni 23nda oktoobrini ning festivali külalised said küsimustikku täita nii iseseisvalt festivalil jagatud QR-koodide kaudu kui ka küsitleja abiga. Küsimustikule vastas kokku 3650 inimest. Keskmiselt vastas igal festivalil küsimustikule 130 inimest.

Kasu

Uuringu tulemuseks on ülevaade festivalikülastajate ootustest ja hinnangutest, andes korraldajatele kasulikku sisendinfot uute festivalide ettevalmistamisel.

 

Projekti tellija: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 04/2022 ‍– 12/2022

Vaata lõpparuannet

KOV ametnike ja töötajate koolitusvajaduste hindamine

Eesmärk

Uuringu eesmärk oli kohalike omavalitsuste ametnike ja töötajate koolitusvajaduse hindamise metoodika täiendamine ja koolitusvajaduse analüüs, mis sisaldab ettepanekuid kohalike omavalitsuste personali arendamise valdkonna probleemide lahendamiseks järgneval 5-10 aastasel perioodil.

Tulemused

2015. aastal viidi läbi KOV ametnike ja töötajate kompetentside kaardistamise ja koolitusvajaduse hindamise analüüs (pilootuuring), mille raames töötati välja kompetentsimudel. Käesoleva uuringu raames ajakohastatud ja täiendatud kompetentsimudel koosneb kolmest kompetentsigrupist: üldised kompetentsid, KOV juhtimise üldkompetentsid ja valdkonnaspetsiifilised erialased kompetentsid.

Kasvav tööaja paindlikkus ja kaugtöö kasutamine tingib vajaduse arendada IKT-oskusi, samal ajal suureneb ka vajadust arendada töötajate suhtlus- ning koostööoskusi.
Koolituste eelarve prognoos KOV ametiasutustes kokku aastani 2030 on 24 miljonit eurot. KOV töötasufondist moodustab see ligikaudu 1,7%.

KOV teenistujate arendamisel on vajadus keskse koolitamise koordineerimise süsteemi järele, mille eesmärgiks on olulistes prioriteetsetes valdkondades koolituste koordineerimise korraldamine KOVides.

Uuringus kasutatud meetodid: küsitlus, intervjuud, fookusgrupid, dokumendianalüüs, ekspertide paneel

 

Projekti tellijad: Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus
Projekti elluviijad: LevelLab (projekti juhtpartner), Balti Uuringute Instituut ja Geomedia
Uuringu kestus: 09/2020 ‍– 04/2021

Vaata lõpparuannet

Noortegarantii tugisüsteemi rakendamise mõju ja tulemuslikkuse analüüs

Taust

2018. aastal oli Eestis 12 400 noort vanuses 15-24 aastat ja 13 200 noort vanuses 25-29 aastat, kes ei õppinud, töötanud ega osalenud koolitusel (NEET-noored) ehk 11,7% 15-29-aastaste vanusrühmast. Mitteaktiivsete noorte vajalike teenusteni mittejõudmise probleemi lahendamiseks töötas Sotsiaalministeerium 2017. aastal välja noortegarantii tugisüsteemi (edaspidi NGTS), mille eesmärgiks on kaardistada mitteõppivad ja töötavad noored (NEET-noored) ning pakkuda neile KOV-i poolt sihistatud tuge eelkõige haridustee jätkamiseks ja/või tööle suundumiseks.

Eesmärk

Uuringu eesmärk oli anda hinnang NGTS-i rakendamise asjakohasusele, mõjule ja tulemuslikkusele, kulutõhususele ning jätkusuutlikkusele.

Tulemused

Selgus, et üldjoontes on NGTS tulemuslik ning selle rakendamine koos tugimeetmetega on aidanud noortel oluliselt paremini tööle ja/või õppima suunduda. Uuringuga kinnitati, et haridustee jätkamise ja tööturule suundumise toetamisel on suur roll aktiivsetel tööturumeetmetel, võrgustikutööl, personaalsel nõustamisel ning ennetusel. Sellest tulenevalt – ja arvestades noorte madalat informeeritust – toetab NGTS koosmõjus teiste teenustega otseselt NEET-noorte olukorra leevendamist Eestis.

Metoodika

Viidi läbi personaalintervjuud ja fookusgrupi intervjuud, dokumendianalüüs ja kvantitatiivne andmeanalüüs.

Projekti tellija: Sotsiaalministeerium
Projekti elluviijad: LevelLab ja Balti Uuringute Instituut
Uuringu kestus: 04/2020 ‍– 12/2020

Vaata lõpparuannet

Teadus- ja arendusprogrammi ASTRA tulemuslikkuse hindamine

Taust

Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele (ASTRA) on baasfinantseerimise ja mobiilsustoetuse kõrval üheks olulisemaks meetmeks teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TA&I) strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014-2020“ ning ka mitmete teiste riiklike strateegiate elluviimisel. Meetme eesmärgiks on toetada teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide struktuursete muudatuste läbiviimist, asutuse vastutusvaldkondade arendamist ja põhitegevust. ASTRA meetmest on toetust saanud kokku 17 erinevat kõrgkooli ning teadus- ja arendusasutust kokku 36 projekti elluviimiseks. Rahastamise kogumaht on 136 mln eurot.

Eesmärk

Uuringu eesmärk on anda hinnang ASTRA meetme tulemuslikkusele, mõjule ning rakendamise tõhususele ja kirjeldada rakendamise õppetunde.

Metoodika

Uuringus kasutatakse peamiselt kvalitatiivseid meetodeid nagu dokumenteeritud info analüüs, intervjuud ja fookusgrupid sidusrühmade esindajatega ja projektide rakendajatega.

Kasu

ASTRA meetme ja selle raames elluviidud tegevuste hindamise tulemused, järeldused ja soovitused aitavad ette valmistada järgmise struktuurivahendite perioodi uusi meetmeid, sh meetmeid mis aitavad Eestil (ennekõike HTM-l) planeerida ja toetada TA asutuste ning kõrgkoolide institutsionaalset arengut.

 

Projekti tellijad: Haridus- ja Teadusministeerium, SA Eesti Teadusagentuur
Projekti elluviijad: Balti Uuringute Instituut (projekti juhtpartner) ja LevelLab.
Uuringu kestus: 04/2021 ‍– 01/2022

Vaata lõpparuannet

Eesti teadusuuringute- ja innovatsioonisüsteemi ülevaade

Eesmärk

Taustaraporti eesmärk oli koostada igakülgne ülevaade ja anda hinnang Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemist Euroopa Komisjonile. Ülevaade hõlmas teadusuuringute ja innovatsiooni süsteemi ülesehitust ja struktuuri, juhtimist ja rahastamist, arendamist jt. Hinnang anti Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi juhtimisele, teadusuuringute ja kõrghariduse rahastamissüsteemile ning välisfinantseerimisele 10 aasta tegevuse jooksul.

Peamised tulemused

  • Majandusarengu ja majanduskasvu kõige olulisem tõukejõud on innovatsioon, eriti teadus- ja arendustegevusel (R&D) põhinev innovatsioon.
  • Uuenduste loomiseks vajalikke võimeid on vaja selleks, et riiklik innovatsioonisüsteem saaks õppida, luua vajalikku inimkapitali, olla kursis rahvusvahelise teaduse ja tehnoloogia arenguga ning säilitada oma tootlikkus ja konkurentsivõime.
  • Uuendajad ei ei tee uuendusi üldjuhul üksi, vaid riiklikes ja rahvusvahelistes innovatsioonisüsteemides, mis hõlmavad paljusid osalejaid ja institutsioone. Seetõttu peavad poliitikakujundajad tagama, et süsteemi erinevate osadega seotud poliitikate kombinatsioon oleks tasakaalus ja sekkumised kogu innovatsioonisüsteemis kooskõlastatud.

Metoodika

Taustaraporti koostamiseks kasutati kvantitatiivseid andmeid ja analüüsi ning dokumendianalüüsi.

 

Projekti tellija: Euroopa Komisjon
Projekti elluviijad: Technopolis Group Eesti ja LevelLab
Uuringu kestus: 10/2018 ‍– 02/2019

Vaata lõpparuannet