Sisekaitseakadeemia tagasiside küsitluste väljatöötamine

Taust

Sisekaitseakadeemia vajab tagasiside kogumise ja arvestamise põhimõtted ja kord kaasajastamist, kehtiv protsess ei toeta õppekvaliteedi parendamise eesmärki soovitud kujul. Tagasisideküsitlusi on liiga palju, neid viiakse läbi erinevates keskkondades ning tulemuste analüüsimine ei ole järjepidev ning tõenduspõhine.

Eesmärk

Eesmärk on töötada välja terviklik tagasisidesüsteem ja uuendada õppijatele suunatud tagasisideküsitlusi. Töö tulemused on Sisekaitseakadeemiale aluseks uue tagasiside kogumise ja arvestamise korra väljatöötamiseks ja rakendamiseks.

Metoodika

Lahenduse väljatöötamiseks läbi viiakse ärianalüüs, sealhulgas intervjuud. Seejärel koostatakse küsimustike prototüübid ning hiljem ka küsitluste metoodika, sh protsessi kirjeldus, uuringukalender, analüüsi metoodika ja töötluse tehnilise teostuse metoodika, ning visualiseerimislahendus.

Kasu

Valmiv lahendus toetab õppekvaliteedi parendamise eesmärki, olles osa laiemast sise- ja välishindamise süsteemist, on veebipõhine (turvaline ja kasutajamugav), võimaldab tulemuste selget visualiseerimist ja erinevatele sihtrühmadele avalikustamist ja tagama küsitlustes osalemise vaid Sisekaitseakadeemia õppuritele.

Projekti tellija: Sisekaitseakadeemia
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 12/2023 ‍– 03
/2024

Sisekaitseakadeemia vastuvõtu statistika töötlemise tööriist

 

Taust

Sisekaitseakadeemia soovis kasutusele võtta SAIS infosüsteemi vastuvõtu statistika andmepäringute töötlemise automatiseerimise tööriista, mis lihtsustab vastuvõtu statistika töötlemist, esitamist kompaktsete andmetabelitena ja visualiseerimist.

Eesmärk

Kavandatava lahenduse eesmärgiks oli luua Exceli töövihik, mille sisendiks on kindla struktuuriga andmetabelid (näiteks .csv väljavõtteid SAIS vastuvõtu infosüsteemist) või PowerQuery andmepäringud SAIS-ist sisendina.

Metoodika

Lahenduse struktuur ja funktsionaalsus kavandati nõuete ja sisendandmete struktuuri kaardistamise protsessi käigus, mis hõlmas dokumendianalüüsi ja intervjuusid Sisekaitseakadeemia esindajatega. Intervjuude käigus täpsustati väljundtöölehtede struktuuri, tabelite, jooniste ja diagrammide vormistust ning muud vajalikku teavet.

Kasu

Tööriist aitab vähendada Sisekaitseakadeemias vastuvõtustatistika koostamisele ja analüüsimisele kuluvat aega, tagades sellega protsessi kiirema ja tõhusama toimimise.

 

Projekti tellija: Sisekaitseakadeemia
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 10/2023 ‍– 12
/2023

 

Ennetusprogrammi „Puhas Tulevik“ tulemuslikkuse uuring

Taust

Alates 2019. aastast on Eestis alaealiste toime pandud õigusrikkumiste arv olnud langustrendis, kuid narkokuritegude arv on suurenenud. Selleks, et muuta alaealiste käitumist tõhusamalt, on rakendatud mitmekülgset lähenemist, eelistades mõjutusvahendeid karistuste asemel ning viies ellu sotsiaalprogramme. Nende hulgas ka ennetusprogramm “Puhas tulevik”, eesmärgiga vähendada narkootikumide tarvitamist ja edendada noorte sotsiaalset ja psühholoogilist toimetulekut. Siiski, arvestades ennetustöö keerukust ja mitmete meetmete ebapiisavust või kahjulikkust, on oluline analüüsida õigusrikkumiste põhjuseid, arendada ja rakendada teaduspõhiseid meetmeid narkootikumide tarvitamise ennetamiseks noorte seas ning hinnata juba rakendatavate meetmete mõju ja tõenduspõhisust.

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks on analüüsida ennetusprogrammi “Puhas Tulevik” teaduspõhisust ja senist rakendamist, sh tuginedes kohalike omavalitsuste võrdlevale kaardistusele.

Metoodika

Ennetusprogrammi „Puhas Tulevik“ tulemuslikkuse hindamiseks kasutatakse mitmeid erinevaid meetodeid. Dokumendianalüüsiga kogutakse eelinfot ning määratletakse ka teoreetiline raamistik.  Küsitlus viiakse läbi ennetusprogrammi rakendavates KOV-ides lastekaitsespetsialistide ja piirkonnapolitseinikute seas, et kaardistada tegevused ning saada neile hinnangut programmi rakendajate seas. Teostatakse ka programmi läbinute ja katkestanute analüüs. Poolstruktureeritud süvaintervjuud teostatakse nelja sihtrühma esindajatega: ennetusprogrammis osalenud, nende vanemad, piirkonnapolitseinikud, KOV ametnikud. Eesmärk on saada süvendatud sisendit, et anda hinnang programmi  tulemuslikkusele ja millised erinevad tegurid mõjutavad programmi tulemuslikkust. Programmi üle-eestilises kaardistuses viiakse läbi sekkumisloogika analüüs eri KOV-ides. Samuti viiakse läbi ka valideerimisseminar, et tutvustada uuringutulemusi, saada neile esmast tagasisidet ning valideerida uuringu järeldusi ja ettepanekuid.

Kasu

Uuringu käigus hinnatakse, kas programmi raames ellu viidavad tegevused toetavad eesmärkide saavutamist parimal viisil ning tuvastatakse peamised kitsaskohad programmi rakendamisel. Uuringu tulemusena esitatakse praktilised ettepanekud programmi edasiseks arendamiseks ning antakse soovitused programmi tulemuslikkuse hindamiseks tulevikus.  

Projekti tellija: Politsei- ja Piirivalveamet
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 11/2023 ‍–
09/2024

Ida-Viru iduettevõtluse ökosüsteem tagasi- ja edasivaates

 

Taust

Startup Estonia viis ellu kolmeaastase Ida-Virumaa pilootprogrammi, eesmärgiga luua soodne keskkond iduettevõtluse arenguks piirkonnas. Programm kaasas 23 organisatsiooni ja meelitas ligi 21 000 osalejat. Märkimisväärne huvi ning registreeritud 14 uut startuppi näitavad piirkonna potentsiaali. Jätkuprojekt aastatel 2022-2025 keskendub Ida-Virumaa ettevõtluskeskkonna jätkusuutlikule toetamisele, eesmärgiga luua rohkem uusi startuppe ja edendada koostööd loomemajanduse valdkonnaga.

Eesmärk

Uuringu eesmärk on koguda vajalik sisend Ida-Viru startup-ökosüsteemi hetkeolukorra ja kitsaskohtade osas, mida saaks kasutada tulevaste ökosüsteemi arendamise tegevuste planeerimiseks. See hõlmab ka alates 2019. aastast toimunud projekti tegevuste mõju ja kvaliteedi hindamist.

Metoodika

Töö teostamiseks kasutatakse mitut andmekogumise ja -analüüsi meetodit. Dokumendianalüüs aitab hinnata varasema pilootprojekti mõju ja kvaliteeti, mis annab sisendi Ida-Viru startup-ökosüsteemi hetkeolukorra ja tulevaste arenguvõimaluste hindamiseks. Küsitlustega hinnatakse Ida-Virumaa elanike teadlikkust ja valmisolekut iduettevõtluseks ning analüüsitakse startup-tugiorganisatsioonide poolt korraldatud üritustel osalejate vaateid Ida-Viru startup-ökosüsteemile. Fookusrühma intervjuud viiakse läbi kõikide teenuse tüüpide pakkujatega (nt inkubaatorid, kiirendid, koostöötamiskeskused ja ürituste/konverentside korraldajad) ning erinevates sektorites tegutsevate iduettevõtete esindajatega.  

Kasu

Uuringu tulemused aitavad mõista praegust olukorda ja kitsaskohti Ida-Viru startup-ökosüsteemis ning pakuvad sisendit tulevaste arendustegevuste ja projektide planeerimiseks ja täiustamiseks.

 

Projekti tellija: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus:
10/2023 ‍– 03/2024

 

Tööturuteenuste tulemuspõhise vooru hindamine

Taust

Rahvastiku vananemine on tänapäeval nii Eestis kui ka Euroopas peamine demograafiline trend, mis koos tööjõupuuduse süvenemisega nõuab tõhusaid meetmeid vanemaealiste kaasamiseks tööturule. Euroopa Liidu toetusmeetmete kaudu viidi ellu Meetme 3.2 tulemuspõhine voor, mis keskendus 55-aastastele ja vanematele inimestele suunatud tööalase konkurentsivõime suurendamisele. Taotlusvooru väljakuulutamise eelselt muudeti ka nimetatud vanemaealiste sihtrühmale suunatud toetatavate tegevuste rahastamise korda, rakendades lihtsustatud kulude hüvitamise viise – kindlasummalist makset ja standardiseeritud ühikuhinda.

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks oli hinnata kasutatud lähenemisviisi/rahastamiskorra asjakohasust, tulemuslikkust ja mõju, kulutõhusust ja jätkusuutlikkust ning esitada soovitusi taotlusvoorude korraldamiseks tulevikus.

Metoodika

Uuringus kasutati nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid andmekogumise ning -analüüsi meetodeid (dokumendianalüüs, kvantitatiivandmete analüüs, intervjuud ja valideerimisseminar). Intervjuude eesmärgiks oli saada süvendatud sisendit programmi asjakohasuse ja tulemuslikkuse hindamiseks. Intervjueeriti toetuse saajaid, projektides osalejaid, Sotsiaalministeeriumi esindajaid ning Riigi Tugiteenuste Keskuse esindajaid.

Kasu

Uuringu tulemusena selgus tulemuspõhise lähenemise põhjendatus avatud taotlusvoorudes tööhõivepoliitika elluviimiseks ning esitati ettepanekud, mida võiks tulevikus teisiti teha tööhõivepoliitika valdkonnas tulemuspõhiseid taotlusvoore korraldades.

Projekti tellija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus:
04/2023 ‍– 12/2023


Kutsesüsteemi rakendumise analüüs

Taust

Kutsesüsteem on osa Eesti kvalifikatsioonisüsteemist – see seob haridussüsteemi tööjõuturuga ja aitab kaasa tööalase kompetentsuse arengule, hindamisele, tunnustamisele ja võrdlemisele. Kutsesüsteemi rakendumist reguleerib juba aastast 2001 Kutseseadus ning süsteem koosneb neljast osast: kvalifikatsiooniraamistik, kutsestandardid, kutse andmine ja kutseregister.

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks oli selgitada välja, millised on kutsesüsteemi osaliste ootused süsteemile, milline on nende valmisolek reformi rakendamiseks ning oskuspõhisele lähenemisele üleminekuks ja millised on plaanitud uuendustega kaasnevad kitsaskohad ja võimalikud riskid.

Metoodika

Uuringu käigus võrreldi Eestis kasutatavat kutsesüsteemi välisriikide kogemusega. Kutsesüsteemi osaliste valmisoleku ja ootuste hindamiseks viidi läbi intervjuud ja fookusgrupid kutsesüsteemi otseste ja seotud osapooltega: kutse taotlejad, kutse andjad, õppeasutused, õppijad, kutsestandardite väljatöötamisega seotud osapooled (sh tööandjad ja erialaliidud), karjäärinõustajad, kutsesüsteemi spetsialistid, poliitikakujundajad. Uuringu käigus toimus ka riskihindamine, et tagada uuenduste realistlikkus ja elluviidavad.

Kasu

Uuringu tulemusena saadi sisendit kutsesüsteemi rakendamise aluseks oleva õigussüsteemi uuendamiseks ja oskuspõhise kutsesüsteemi rakendamiseks.

 

Projekti tellija: Haridus- ja Teadusministeerium
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 03/2023 ‍– 10/2023

KOV ametnike ja töötajate koolitusvajaduste hindamine

Eesmärk

Uuringu eesmärk oli kohalike omavalitsuste ametnike ja töötajate koolitusvajaduse hindamise metoodika täiendamine ja koolitusvajaduse analüüs, mis sisaldab ettepanekuid kohalike omavalitsuste personali arendamise valdkonna probleemide lahendamiseks järgneval 5-10 aastasel perioodil.

Tulemused

2015. aastal viidi läbi KOV ametnike ja töötajate kompetentside kaardistamise ja koolitusvajaduse hindamise analüüs (pilootuuring), mille raames töötati välja kompetentsimudel. Käesoleva uuringu raames ajakohastatud ja täiendatud kompetentsimudel koosneb kolmest kompetentsigrupist: üldised kompetentsid, KOV juhtimise üldkompetentsid ja valdkonnaspetsiifilised erialased kompetentsid.

Kasvav tööaja paindlikkus ja kaugtöö kasutamine tingib vajaduse arendada IKT-oskusi, samal ajal suureneb ka vajadust arendada töötajate suhtlus- ning koostööoskusi.
Koolituste eelarve prognoos KOV ametiasutustes kokku aastani 2030 on 24 miljonit eurot. KOV töötasufondist moodustab see ligikaudu 1,7%.

KOV teenistujate arendamisel on vajadus keskse koolitamise koordineerimise süsteemi järele, mille eesmärgiks on olulistes prioriteetsetes valdkondades koolituste koordineerimise korraldamine KOVides.

Uuringus kasutatud meetodid: küsitlus, intervjuud, fookusgrupid, dokumendianalüüs, ekspertide paneel

 

Projekti tellijad: Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus
Projekti elluviijad: LevelLab (projekti juhtpartner), Balti Uuringute Instituut ja Geomedia
Uuringu kestus: 09/2020 ‍– 04/2021

Teadus- ja arendusprogrammi ASTRA tulemuslikkuse hindamine

Taust

Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele (ASTRA) on baasfinantseerimise ja mobiilsustoetuse kõrval üheks olulisemaks meetmeks teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TA&I) strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014-2020“ ning ka mitmete teiste riiklike strateegiate elluviimisel. Meetme eesmärgiks on toetada teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide struktuursete muudatuste läbiviimist, asutuse vastutusvaldkondade arendamist ja põhitegevust. ASTRA meetmest on toetust saanud kokku 17 erinevat kõrgkooli ning teadus- ja arendusasutust kokku 36 projekti elluviimiseks. Rahastamise kogumaht on 136 mln eurot.

Eesmärk

Uuringu eesmärk on anda hinnang ASTRA meetme tulemuslikkusele, mõjule ning rakendamise tõhususele ja kirjeldada rakendamise õppetunde.

Metoodika

Uuringus kasutatakse peamiselt kvalitatiivseid meetodeid nagu dokumenteeritud info analüüs, intervjuud ja fookusgrupid sidusrühmade esindajatega ja projektide rakendajatega.

Kasu

ASTRA meetme ja selle raames elluviidud tegevuste hindamise tulemused, järeldused ja soovitused aitavad ette valmistada järgmise struktuurivahendite perioodi uusi meetmeid, sh meetmeid mis aitavad Eestil (ennekõike HTM-l) planeerida ja toetada TA asutuste ning kõrgkoolide institutsionaalset arengut.

 

Projekti tellijad: Haridus- ja Teadusministeerium, SA Eesti Teadusagentuur
Projekti elluviijad: Balti Uuringute Instituut (projekti juhtpartner) ja LevelLab.
Uuringu kestus: 04/2021 ‍– 01/2022

Eesti teadusuuringute- ja innovatsioonisüsteemi ülevaade

Eesmärk

Taustaraporti eesmärk oli koostada igakülgne ülevaade ja anda hinnang Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemist Euroopa Komisjonile. Ülevaade hõlmas teadusuuringute ja innovatsiooni süsteemi ülesehitust ja struktuuri, juhtimist ja rahastamist, arendamist jt. Hinnang anti Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi juhtimisele, teadusuuringute ja kõrghariduse rahastamissüsteemile ning välisfinantseerimisele 10 aasta tegevuse jooksul.

Peamised tulemused

  • Majandusarengu ja majanduskasvu kõige olulisem tõukejõud on innovatsioon, eriti teadus- ja arendustegevusel (R&D) põhinev innovatsioon.
  • Uuenduste loomiseks vajalikke võimeid on vaja selleks, et riiklik innovatsioonisüsteem saaks õppida, luua vajalikku inimkapitali, olla kursis rahvusvahelise teaduse ja tehnoloogia arenguga ning säilitada oma tootlikkus ja konkurentsivõime.
  • Uuendajad ei ei tee uuendusi üldjuhul üksi, vaid riiklikes ja rahvusvahelistes innovatsioonisüsteemides, mis hõlmavad paljusid osalejaid ja institutsioone. Seetõttu peavad poliitikakujundajad tagama, et süsteemi erinevate osadega seotud poliitikate kombinatsioon oleks tasakaalus ja sekkumised kogu innovatsioonisüsteemis kooskõlastatud.

Metoodika

Taustaraporti koostamiseks kasutati kvantitatiivseid andmeid ja analüüsi ning dokumendianalüüsi.

 

Projekti tellija: Euroopa Komisjon
Projekti elluviijad: Technopolis Group Eesti ja LevelLab
Uuringu kestus: 10/2018 ‍– 02/2019

Avaliku teenistuse keskastmejuhtide kompetentsimudel

Taust

Kompetentsipõhine juhtimine on paljude arenenud riikide avalikus sektoris laialt levinud praktika. Eesmärgiks on süsteemse ja mõjusa inimressursi juhtimise kaudu aidata kaasa organisatsiooni eesmärkide täitmisele ning töötajate motiveeritusele ja pühendumusele. Kompetentsipõhise juhtimise üheks rakendusvaldkonnaks on töötajate arendamine, mille eelduseks on nende koolitusvajaduse tundmine. Aasta-aastalt on selline vajadus muutunud aktuaalsemaks, kuna avaliku võimu teostamine eeldab ühiskonna usaldust ametnike suhtes, mis omakorda sõltub ametnike tööalasest ettevalmistusest ja eetilisest käitumisest ning tegutsemisest avalikes huvides.
Kompetentsipõhine juhtimine seob personalijuhtimise organisatsiooni strateegiliste eesmärkidega. Järjest keerukamate tööülesannete täitmiseks ja probleemide lahendamiseks vajatakse organisatsioonis õigete oskustega ja teadmistega töötajaid. Üha rohkem on hakanud nii eraettevõtted kui ka avaliku sektori asutused kasutama kompetentsimudelit kui personalijuhtimise ühte peamist tööriista, et välja selgitada ametikohal edukaks tööks vajalikud eeldused ja hinnata töötajate arenguvajadusi.
Üks vahend, mis aitab kaasa juhtimisvõimekuse tõstmisele, on kompetentsimudel. Mudeli eesmärgiks on määratleda ja kirjeldada olulised kompetentsid ning luua süsteem nende hindamiseks.

Eesmärk

Uuringu eesmärk on kirjeldada avaliku teenistuse keskastmejuhtide roll ja mõiste, uuendada keskastmejuhtide kompetentsimudel koos enesehindamise küsimustikega ning luua kompetentsimudeli uus visuaal.

Kasu

Keskastmejuhtide kompetentsimudeli uuendamine aitab liikuda tervikliku riigivalitsemise suunas ja ühtlustada juhtimisvõimekuse taset. Mudel loob avaliku sektori ülese raamistiku keskastmejuhtide värbamiseks, valikuks, hindamiseks ja arendamiseks. Uuendatud kompetentsimudel aitab kaasa ühtse juhtimiskultuuri kujunemisele ja juhtimiskvaliteedi tõusule avalikus sektoris.

 

Projekti tellijad: Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 04/2022 ‍– 12/2022