Ida-Viru iduettevõtluse ökosüsteem tagasi- ja edasivaates

 

Taust

Startup Estonia viis ellu kolmeaastase Ida-Virumaa pilootprogrammi, eesmärgiga luua soodne keskkond iduettevõtluse arenguks piirkonnas. Programm kaasas 23 organisatsiooni ja meelitas ligi 21 000 osalejat. Märkimisväärne huvi ning registreeritud 14 uut startuppi näitavad piirkonna potentsiaali. Jätkuprojekt aastatel 2022-2025 keskendub Ida-Virumaa ettevõtluskeskkonna jätkusuutlikule toetamisele, eesmärgiga luua rohkem uusi startuppe ja edendada koostööd loomemajanduse valdkonnaga.

Eesmärk

Uuringu eesmärk on koguda vajalik sisend Ida-Viru startup-ökosüsteemi hetkeolukorra ja kitsaskohtade osas, mida saaks kasutada tulevaste ökosüsteemi arendamise tegevuste planeerimiseks. See hõlmab ka alates 2019. aastast toimunud projekti tegevuste mõju ja kvaliteedi hindamist.

Metoodika

Töö teostamiseks kasutatakse mitut andmekogumise ja -analüüsi meetodit. Dokumendianalüüs aitab hinnata varasema pilootprojekti mõju ja kvaliteeti, mis annab sisendi Ida-Viru startup-ökosüsteemi hetkeolukorra ja tulevaste arenguvõimaluste hindamiseks. Küsitlustega hinnatakse Ida-Virumaa elanike teadlikkust ja valmisolekut iduettevõtluseks ning analüüsitakse startup-tugiorganisatsioonide poolt korraldatud üritustel osalejate vaateid Ida-Viru startup-ökosüsteemile. Fookusrühma intervjuud viiakse läbi kõikide teenuse tüüpide pakkujatega (nt inkubaatorid, kiirendid, koostöötamiskeskused ja ürituste/konverentside korraldajad) ning erinevates sektorites tegutsevate iduettevõtete esindajatega.  

Kasu

Uuringu tulemused aitavad mõista praegust olukorda ja kitsaskohti Ida-Viru startup-ökosüsteemis ning pakuvad sisendit tulevaste arendustegevuste ja projektide planeerimiseks ja täiustamiseks.

 

Projekti tellija: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus:
10/2023 ‍– 03/2024

 

Rakvere valla haridusasutuste analüüs

Taust

Rakvere vald, tunnustades hariduse olulisust kogukonna arengu ja jätkusuutlikkuse tagamisel, on astunud samme oma haridusvõrgustiku tõhustamiseks ja kvaliteedi parandamiseks. Senised demograafilised muutused, majanduslikud väljakutsed ja haridusvaldkonna kulude pidev kasv on tõstatanud vajaduse põhjaliku analüüsi ja strateegilise planeerimise järele.

Eesmärk

Projekti esmane eesmärk oli viia läbi põhjalik analüüs Rakvere valla haridusasutuste kohta, et hinnata nende tulemuslikkust, tõhusust ja finantsseisundit. Selle analüüsi raames selgitati välja hariduskulude osakaal valla eelarves, võrreldes seda Eesti ja maakonna keskmiste näitajatega. Samuti analüüsiti õpilaste arvu ja koolide täituvust, võrreldes neid riigi keskmistega, ning kaardistati koolide ja lasteaedade asukohad, et hinnata hariduse kättesaadavust valla eri piirkondades. Finantsnäitajate analüüsiga tuvastati võimalikud ebaefektiivsuse kohad, mis aitaksid optimeerida valla hariduskulusid. 

Teiseks eesmärgiks oli luua erinevad stsenaariumid, mis pakuksid praktilisi ja realistlikke lahendusi valla hariduskorralduse optimeerimiseks. Iga stsenaariumi puhul hinnati, kuidas need mõjutavad alus- ja üldhariduse kvaliteeti ning kättesaadavust, samuti arvutati nende mõju valla hariduskuludele. Oluline oli leida sellised lahendused, mis tagaksid kõrge hariduskvaliteedi mõistlike kuludega. Kogukonna kaasamine stsenaariumite loomise protsessi oli oluline, et tagada nende sobivus ja aktsepteeritus kohalike elanike seas. 

Lõppeesmärgiks oli tagada Rakvere valla haridussüsteemi jätkusuutlik areng. See hõlmas hariduse kvaliteedi tõstmist, tagades selle kooskõla nii kohalike elanike ootuste kui ka riiklike standarditega. Samuti keskenduti kulude optimeerimisele, et vähendada hariduskulusid ilma kvaliteedis järeleandmisi tegemata. Oluline osa oli ka õpetajate ja tugispetsialistide motivatsiooniprogrammide väljatöötamisel, et parandada õpetamise kvaliteeti ja tagada kvalifitseeritud personali olemasolu. Kogukonna toetamine ja koostöö edendamine olid võtmetähtsusega, et tagada hariduse kättesaadavus ja kogukonna rahulolu. Projekti lõpparuande tulemused annavad Rakvere vallale selge ülevaate haridussüsteemi hetkeseisust ning võimaldavad teha teadlikke ja tõenduspõhiseid otsuseid hariduskorralduse arendamiseks ja optimeerimiseks.

Metoodika

Rakvere valla hariduskorralduse analüüs ja stsenaariumite loomine tuginesid mitmekülgsele metoodikale. Esmalt koguti ulatuslik andmestik, mis hõlmas õpilaste arvu, koolide ja lasteaedade täituvust, hariduskulude jaotust ning valla eelarve finantsandmeid. Kvalitatiivsete andmete saamiseks viidi läbi intervjuud ja küsitlused koolide juhtkondade, õpetajate, lapsevanemate ja omavalitsuse töötajatega. 

Stsenaariumite loomisel kasutati modelleerimismeetodeid, hinnates nende mõju hariduse kvaliteedile ja kuludele. Kogukonna kaasamiseks korraldati arutelud ja töötoad, kus elanikud said anda tagasisidet ja esitada oma ettepanekuid. Kogutud andmed sünteesiti lõpparuandeks, kus esitati analüüsi tulemused ja soovitatud stsenaariumid, tuues välja iga stsenaariumi eelised, puudused ja võimalikud tagajärjed.

Kasu

Projekti peamine kasu Rakvere vallale seisneb põhjalikus haridussüsteemi analüüsis ja praktiliste lahenduste pakkumises. Analüüs annab vallale selge pildi haridussüsteemi hetkeseisust ja kuludest, aidates teha tõenduspõhiseid otsuseid. 

Loodud stsenaariumid pakuvad erinevaid lahendusi hariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks ning kulude optimeerimiseks. Kogukonna kaasamine tagab, et lahendused vastavad kohalike elanike vajadustele ja ootustele, suurendades nende toetust ja vältides konflikte. 

Kokkuvõttes aitab projekt parandada hariduse kvaliteeti, optimeerida kulusid ja tagada haridussüsteemi jätkusuutlikkus, toetades valla pikaajalist arengut.

 

Projekti tellija: Rakvere vald
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 01/2022 ‍– 05/2022

 

KOV ametnike ja töötajate koolitusvajaduste hindamine

Eesmärk

Uuringu eesmärk oli kohalike omavalitsuste ametnike ja töötajate koolitusvajaduse hindamise metoodika täiendamine ja koolitusvajaduse analüüs, mis sisaldab ettepanekuid kohalike omavalitsuste personali arendamise valdkonna probleemide lahendamiseks järgneval 5-10 aastasel perioodil.

Tulemused

2015. aastal viidi läbi KOV ametnike ja töötajate kompetentside kaardistamise ja koolitusvajaduse hindamise analüüs (pilootuuring), mille raames töötati välja kompetentsimudel. Käesoleva uuringu raames ajakohastatud ja täiendatud kompetentsimudel koosneb kolmest kompetentsigrupist: üldised kompetentsid, KOV juhtimise üldkompetentsid ja valdkonnaspetsiifilised erialased kompetentsid.

Kasvav tööaja paindlikkus ja kaugtöö kasutamine tingib vajaduse arendada IKT-oskusi, samal ajal suureneb ka vajadust arendada töötajate suhtlus- ning koostööoskusi.
Koolituste eelarve prognoos KOV ametiasutustes kokku aastani 2030 on 24 miljonit eurot. KOV töötasufondist moodustab see ligikaudu 1,7%.

KOV teenistujate arendamisel on vajadus keskse koolitamise koordineerimise süsteemi järele, mille eesmärgiks on olulistes prioriteetsetes valdkondades koolituste koordineerimise korraldamine KOVides.

Uuringus kasutatud meetodid: küsitlus, intervjuud, fookusgrupid, dokumendianalüüs, ekspertide paneel

 

Projekti tellijad: Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus
Projekti elluviijad: LevelLab (projekti juhtpartner), Balti Uuringute Instituut ja Geomedia
Uuringu kestus: 09/2020 ‍– 04/2021

KOV-ide sotsiaalkaitse kulude ja nende kajastamise analüüs

Eesmärk

Analüüsi eesmärk on uurida, kuidas erineb KOVide sotsiaalkaitse kulude kajastus avaliku sektori finantsarvestuses ja aruandluses ning leida, mis on selle põhjused. Teha ettepanekud, kuidas võiks sotsiaalkaitse kulusid klassifitseerida ja kontoplaani metoodikat muuta nii, et riik ja KOVid saaksid võrdlusandmeid vajalike sihtgruppide ja olulisemate teenuste ning toetuste lõikes ning töötada välja sobivad mõõdikud sotsiaalkaitse kulude mahu võrdlemiseks ja prognoosimiseks tulevikus, mida saaks poliitika kujundamisel kasutada.

Taust

Vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §6 on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid ning vanurite hoolekannet. Nende kulude analüüs võimaldab kavandada sotsiaalkaitsega seonduvaid teenuseid ja nende osutamiseks vajalikke ressursse.
Kontoplaani andmete analüüs on välja toonud probleemi, et sotsiaalkaitse kulude tase ühe elaniku kohta ning omapanus sotsiaalkaitsesse erineb KOV-ide lõikes väga oluliselt. Olemasolev kulude jaotuse metoodika ei taga vajalikku võrdlusinfot prognooside tegemiseks olulisemate sihtgruppide, sotsiaalteenuste ja toetuste lõikes. Üheks põhjuseks võib olla KOV-ide erinev praktika ja metoodika sotsiaalkaitse kulude kajastamisel.
Analüüsi tulemusena töötatakse välja sobivad mõõdikud sotsiaalkaitse kulude mahu võrdlemiseks ja prognoosimiseks tulevikus ning esitatakse kontoplaani metoodika muudatusettepanekud.

 

Projekti tellija: Sotsiaalministeerium
Projekti elluviijad: LevelLab ja Geomedia
Uuringu kestus: 10/2021 – 06/2022