Kutsesüsteemi rakendumise analüüs

Taust

Kutsesüsteem on osa Eesti kvalifikatsioonisüsteemist – see seob haridussüsteemi tööjõuturuga ja aitab kaasa tööalase kompetentsuse arengule, hindamisele, tunnustamisele ja võrdlemisele. Kutsesüsteemi rakendumist reguleerib juba aastast 2001 Kutseseadus ning süsteem koosneb neljast osast: kvalifikatsiooniraamistik, kutsestandardid, kutse andmine ja kutseregister.

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks oli selgitada välja, millised on kutsesüsteemi osaliste ootused süsteemile, milline on nende valmisolek reformi rakendamiseks ning oskuspõhisele lähenemisele üleminekuks ja millised on plaanitud uuendustega kaasnevad kitsaskohad ja võimalikud riskid.

Metoodika

Uuringu käigus võrreldi Eestis kasutatavat kutsesüsteemi välisriikide kogemusega. Kutsesüsteemi osaliste valmisoleku ja ootuste hindamiseks viidi läbi intervjuud ja fookusgrupid kutsesüsteemi otseste ja seotud osapooltega: kutse taotlejad, kutse andjad, õppeasutused, õppijad, kutsestandardite väljatöötamisega seotud osapooled (sh tööandjad ja erialaliidud), karjäärinõustajad, kutsesüsteemi spetsialistid, poliitikakujundajad. Uuringu käigus toimus ka riskihindamine, et tagada uuenduste realistlikkus ja elluviidavad.

Kasu

Uuringu tulemusena saadi sisendit kutsesüsteemi rakendamise aluseks oleva õigussüsteemi uuendamiseks ja oskuspõhise kutsesüsteemi rakendamiseks.

 

Projekti tellija: Haridus- ja Teadusministeerium
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 03/2023 ‍– 10/2023

Rakvere valla haridusasutuste analüüs

Taust

Rakvere vald, tunnustades hariduse olulisust kogukonna arengu ja jätkusuutlikkuse tagamisel, on astunud samme oma haridusvõrgustiku tõhustamiseks ja kvaliteedi parandamiseks. Senised demograafilised muutused, majanduslikud väljakutsed ja haridusvaldkonna kulude pidev kasv on tõstatanud vajaduse põhjaliku analüüsi ja strateegilise planeerimise järele.

Eesmärk

Projekti esmane eesmärk oli viia läbi põhjalik analüüs Rakvere valla haridusasutuste kohta, et hinnata nende tulemuslikkust, tõhusust ja finantsseisundit. Selle analüüsi raames selgitati välja hariduskulude osakaal valla eelarves, võrreldes seda Eesti ja maakonna keskmiste näitajatega. Samuti analüüsiti õpilaste arvu ja koolide täituvust, võrreldes neid riigi keskmistega, ning kaardistati koolide ja lasteaedade asukohad, et hinnata hariduse kättesaadavust valla eri piirkondades. Finantsnäitajate analüüsiga tuvastati võimalikud ebaefektiivsuse kohad, mis aitaksid optimeerida valla hariduskulusid. 

Teiseks eesmärgiks oli luua erinevad stsenaariumid, mis pakuksid praktilisi ja realistlikke lahendusi valla hariduskorralduse optimeerimiseks. Iga stsenaariumi puhul hinnati, kuidas need mõjutavad alus- ja üldhariduse kvaliteeti ning kättesaadavust, samuti arvutati nende mõju valla hariduskuludele. Oluline oli leida sellised lahendused, mis tagaksid kõrge hariduskvaliteedi mõistlike kuludega. Kogukonna kaasamine stsenaariumite loomise protsessi oli oluline, et tagada nende sobivus ja aktsepteeritus kohalike elanike seas. 

Lõppeesmärgiks oli tagada Rakvere valla haridussüsteemi jätkusuutlik areng. See hõlmas hariduse kvaliteedi tõstmist, tagades selle kooskõla nii kohalike elanike ootuste kui ka riiklike standarditega. Samuti keskenduti kulude optimeerimisele, et vähendada hariduskulusid ilma kvaliteedis järeleandmisi tegemata. Oluline osa oli ka õpetajate ja tugispetsialistide motivatsiooniprogrammide väljatöötamisel, et parandada õpetamise kvaliteeti ja tagada kvalifitseeritud personali olemasolu. Kogukonna toetamine ja koostöö edendamine olid võtmetähtsusega, et tagada hariduse kättesaadavus ja kogukonna rahulolu. Projekti lõpparuande tulemused annavad Rakvere vallale selge ülevaate haridussüsteemi hetkeseisust ning võimaldavad teha teadlikke ja tõenduspõhiseid otsuseid hariduskorralduse arendamiseks ja optimeerimiseks.

Metoodika

Rakvere valla hariduskorralduse analüüs ja stsenaariumite loomine tuginesid mitmekülgsele metoodikale. Esmalt koguti ulatuslik andmestik, mis hõlmas õpilaste arvu, koolide ja lasteaedade täituvust, hariduskulude jaotust ning valla eelarve finantsandmeid. Kvalitatiivsete andmete saamiseks viidi läbi intervjuud ja küsitlused koolide juhtkondade, õpetajate, lapsevanemate ja omavalitsuse töötajatega. 

Stsenaariumite loomisel kasutati modelleerimismeetodeid, hinnates nende mõju hariduse kvaliteedile ja kuludele. Kogukonna kaasamiseks korraldati arutelud ja töötoad, kus elanikud said anda tagasisidet ja esitada oma ettepanekuid. Kogutud andmed sünteesiti lõpparuandeks, kus esitati analüüsi tulemused ja soovitatud stsenaariumid, tuues välja iga stsenaariumi eelised, puudused ja võimalikud tagajärjed.

Kasu

Projekti peamine kasu Rakvere vallale seisneb põhjalikus haridussüsteemi analüüsis ja praktiliste lahenduste pakkumises. Analüüs annab vallale selge pildi haridussüsteemi hetkeseisust ja kuludest, aidates teha tõenduspõhiseid otsuseid. 

Loodud stsenaariumid pakuvad erinevaid lahendusi hariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks ning kulude optimeerimiseks. Kogukonna kaasamine tagab, et lahendused vastavad kohalike elanike vajadustele ja ootustele, suurendades nende toetust ja vältides konflikte. 

Kokkuvõttes aitab projekt parandada hariduse kvaliteeti, optimeerida kulusid ja tagada haridussüsteemi jätkusuutlikkus, toetades valla pikaajalist arengut.

 

Projekti tellija: Rakvere vald
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 01/2022 ‍– 05/2022