Praakõppimisest

On selge, et mitte kõik mida me õpime ei osutu hiljem vajalikuks või isegi kasutamiskõlbulikuks. Põhjused võivad olla erinavad – valesti valitud koolitus, ebapädevad või pealiskaudsed koolitajad, aga võibolla hoopis koolitatavate huvipuudus või ebapiisavad algteadmised. Aga olgu põhjuseks see, teine või kolmas, tulemuseks on igatahes raisatud aeg ja raha ning koolitatavate vähenenud motivatsioon ja usaldus.

Läbitud täiendõpet, millest tööelus tegelikult kasu pole tuleb kaheldamatult nimetada praagiks (scrap learning).

Rahvusvaheline konsultatsiooni- ja koolitusfirma Gartner (endise nimega CEB) on 2014. aastal läbi viidud uurimuses jõudnud järeldusele, et keskmiselt 45% uuritud ettevõtete koolituskuludest võis liigitada praakõppimiseks, ehk ligikaudu pool koolituseelarvetest oli kasutult raisatud raha. Peamiste praakõppimise põhjustajatena toodi uuringus välja:

  1. ebaefektiivsed õpetamismeetodid
  2. ettevõtte vajadustele mittavastav sisu
  3. õppurite vähene motivatsioon
  4. sisu kvaliteedi probleemid
  5. valed koolitatavad
  6. ebasobivate näidete kasutamine
  1. seose puudumine organisatsiooni vajadustega
  2. puuduv tööandja toetus
  3. vähene praktilisus
  4. ebasobiv koolituse toimumisaeg
  5. puudulikud õppematerjalid
  6. õpetatakse asju, mis on juba selged

Uuringuga võib lähemalt tutvuda SIIN.

Teaduspõhine lähenemine koolitusvajaduse hindamisele koos mõõdikute ja analüütiliste meetodite kasutuselevõtuga aitab organisatsioonidel mitte ainult vähendada praakõppimisele kuluvat raha, vaid ka väga oluliselt tõsta tööalaste täiendkoolituste tulemuslikkust.

Pehmed oskused on tähtsamad kui kvalifikatsioon

Tehnoloogia ja tehisintellekt võtavad üle järjest rohkem protsesse ja töökohti. Inimestele jäävad juba lähitulevkus tööd, mis on seotud suhtlemisega, koostööga erinevate osapoolte vahel, kriitilise mõtlemisoskusega, probleemide lahendamisega. Erinevatel elualadel saavad kõige olulisemaks digitaalse kirjaoskuse seostamine tugeva analüüsivõime ja heade kommunikatsioonioskustega ehk pehmed oskused (soft skills), mida sageli nimetatakse ka üldisteks pädevusteks.

Pehmed oskused omavad tööturul järjest suuremat kaalu. Deloitte’i prognoosi põhjal (Soft Skills for Business Success, 2017) moodustab 2030. aastaks pehmete oskustega töökohtade arv peaaegu 2/3 kõigist töökohtadest, mis on tänasega võrreldes 2,5 korda rohkem. Pehmeid oskusi on kõige enam vaja ametikohtadel nagu keskastme- ja tippjuhid, spetsialistid, müügiesindajad, klienditeenindajad, insenerid, haridus- ja sotisaaltöötajad jpt.

Kõrgel tasemel pehmed oskused mõjutavad otseselt ettevõtete äritulemusi mitmel viisil. Näiteks kriitilised mõtlejad on innovatiivsemad, oskavad näha probleeme ja leida lahendusi enne teisi. Ettevõtted vajavad digitaalse kirjaoskusega töötajaid internetis klientidega suhtlemiseks. Kliendid, kes suhtlevad ettevõtetega sotsiaalmeedias, kulutavad 20% – 40% rohkem raha kui kliendid, kes seda ei tee. Tugeva enesejuhtimise oskustega meeskonnaliikmed on usaldusväärsemad ja koostöö sujub paremini.

Pehmetesse oskustesse arendamisse tehtavate investeeringute tasuvus  on isegi suurem nendes ettevõtetes, kus seni on tähtsateks peetud just erialaseid tehnilisi oskusi. Näiteks India rõivatööstuses pehmete oskuste koolitusprogramm tõi kaasa tootlikkuse kasvu 12%. See võib olla seotud ka madalama stardipositsiooniga, kuid näitab, et pehmed oskused toovad märkimisväärset kasu tööstusharudes, kus traditsiooniliselt ei peeta neid nii olulisteks.

Deloitte’i uuringus, kus osales 10 000 äri- ja inimressursi juhti 140 riigist selgus, et  üheks põhjuseks, miks pehmed oskused osutuvad vajalikuks on eemaldumine traditsioonilisest hierarhilisest organisatsiooni mudelist.  Sellele eelistatakse paindlikumat meeskonnapõhist organisatsiooni, mis võimaldab kiiremini reageerida muutustele. Töötajate värbamisel on juba praegu esmatähtsad baaspädevused (pehmed oskused), erialaline kvalifikatsioon on teisejärguline, sest seda saab  õppida ja täiendada ka ettevõttes kohapeal.

Pehmed oskused on ülekantavad, töötajad saavad neid kasutada erinevates ametites. Noorte jaoks, kes ei plaani töötada ühes ettevõttes pikalt, on need seetõttu eriti kasulikud, kuna eriala või töökohta vahetades on oluline osa vajalikest oskustest alati olemas.

Postituse aluseks oli dokument Deloitte Access Economics, “Soft skills for business success,” 2017.