KOV ametnike ja töötajate koolitusvajaduste hindamine

Eesmärk

Uuringu eesmärk oli kohalike omavalitsuste ametnike ja töötajate koolitusvajaduse hindamise metoodika täiendamine ja koolitusvajaduse analüüs, mis sisaldab ettepanekuid kohalike omavalitsuste personali arendamise valdkonna probleemide lahendamiseks järgneval 5-10 aastasel perioodil.

Tulemused

2015. aastal viidi läbi KOV ametnike ja töötajate kompetentside kaardistamise ja koolitusvajaduse hindamise analüüs (pilootuuring), mille raames töötati välja kompetentsimudel. Käesoleva uuringu raames ajakohastatud ja täiendatud kompetentsimudel koosneb kolmest kompetentsigrupist: üldised kompetentsid, KOV juhtimise üldkompetentsid ja valdkonnaspetsiifilised erialased kompetentsid.

Kasvav tööaja paindlikkus ja kaugtöö kasutamine tingib vajaduse arendada IKT-oskusi, samal ajal suureneb ka vajadust arendada töötajate suhtlus- ning koostööoskusi.
Koolituste eelarve prognoos KOV ametiasutustes kokku aastani 2030 on 24 miljonit eurot. KOV töötasufondist moodustab see ligikaudu 1,7%.

KOV teenistujate arendamisel on vajadus keskse koolitamise koordineerimise süsteemi järele, mille eesmärgiks on olulistes prioriteetsetes valdkondades koolituste koordineerimise korraldamine KOVides.

Uuringus kasutatud meetodid: küsitlus, intervjuud, fookusgrupid, dokumendianalüüs, ekspertide paneel

 

Projekti tellijad: Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus
Projekti elluviijad: LevelLab (projekti juhtpartner), Balti Uuringute Instituut ja Geomedia
Uuringu kestus: 09/2020 ‍– 04/2021

Vaata lõpparuannet

Noortegarantii tugisüsteemi rakendamise mõju ja tulemuslikkuse analüüs

Taust

2018. aastal oli Eestis 12 400 noort vanuses 15-24 aastat ja 13 200 noort vanuses 25-29 aastat, kes ei õppinud, töötanud ega osalenud koolitusel (NEET-noored) ehk 11,7% 15-29-aastaste vanusrühmast. Mitteaktiivsete noorte vajalike teenusteni mittejõudmise probleemi lahendamiseks töötas Sotsiaalministeerium 2017. aastal välja noortegarantii tugisüsteemi (edaspidi NGTS), mille eesmärgiks on kaardistada mitteõppivad ja töötavad noored (NEET-noored) ning pakkuda neile KOV-i poolt sihistatud tuge eelkõige haridustee jätkamiseks ja/või tööle suundumiseks.

Eesmärk

Uuringu eesmärk oli anda hinnang NGTS-i rakendamise asjakohasusele, mõjule ja tulemuslikkusele, kulutõhususele ning jätkusuutlikkusele.

Tulemused

Selgus, et üldjoontes on NGTS tulemuslik ning selle rakendamine koos tugimeetmetega on aidanud noortel oluliselt paremini tööle ja/või õppima suunduda. Uuringuga kinnitati, et haridustee jätkamise ja tööturule suundumise toetamisel on suur roll aktiivsetel tööturumeetmetel, võrgustikutööl, personaalsel nõustamisel ning ennetusel. Sellest tulenevalt – ja arvestades noorte madalat informeeritust – toetab NGTS koosmõjus teiste teenustega otseselt NEET-noorte olukorra leevendamist Eestis.

Metoodika

Viidi läbi personaalintervjuud ja fookusgrupi intervjuud, dokumendianalüüs ja kvantitatiivne andmeanalüüs.

Projekti tellija: Sotsiaalministeerium
Projekti elluviijad: LevelLab ja Balti Uuringute Instituut
Uuringu kestus: 04/2020 ‍– 12/2020

Vaata lõpparuannet

Prioriteetse suuna „Haldusvõimekus“ vahehindamine

Eesmärk

Vahehindamise eesmärk oli anda hinnang haldusvõimekuse prioriteetse suuna kahe esimese eesmärgi täitmisele ning nende eesmärkide täitmiseks rahastatud tegevuste rakendamisele ja tulemuslikkusele, arvestades seejuures ka teisi sarnastel eesmärkidel tehtavaid tegevusi.

Metoodika

Hindamisel kasutati uudset hindamismudelit, mille alusel jaotati haldusvõimekuse suuna tegevused kolme valdkonna alla: valitsussektori arendusvõimekus, valitsussektori juhtimissuutlikkus ja poliitikakujundamise kvaliteet. Hindamismudelis on arvesse võetud hästi valitsetud riigi põhieeldused, mis avalduvad kolme peamise komponendi koosmõjus.

Peamised tulemused

  • Valitsussektori arendusvõimekuse edendamiseks elluviidud meetmete tegevused on andnud oodatud tulemusi ning on jätkuvalt asjakohased. Probleemiks on strateegilise planeerimise teatav killustatus ja dubleerimine, mis takistab meetmete koosmõjust tulenevat sünergiat.
  • Valitsussektori juhtimissuutlikkus on toetatud tegevuste toel tõusnud ja tegevused kulgevad ettenähtud tempos.
  • Poliitikakujundamise kvaliteet on toetatud tegevuste toel tõusnud: suurenenud on koostöövõimekus ja asutuste vaheline koostöö ning mõjude hindamiste sisuline kvaliteet on paranenud.

Väljakutsed

Haldusvõimekuse arendamiseks riigi tasandil puudub praegu pikaajaline arengukava, mistõttu ei ole tagatud järjepidev haldusvõimekuse areng. Soovitav on välja töötada pikaajalise strateegia Eesti 2035 raames horisontaalne valdkondade ülene arengukava nii riigi kui KOV-ide haldusvõimekuse arendamiseks.

Uuringu metoodika: analüüsiti meetmete ja meetme tegevuste finants-, väljund- ja tulemusnäitajad, viidi läbi fookusgrupi ja personaalintervjuud. Lisaks koguti ja analüüsiti informatsiooni dokumendianalüüsi käigus.

 

Projekti tellijad: Riigikantselei ja Rahandusministeerium
Projekti elluviijad: LevelLab (juhtiv partner), Balti Uuringute Instituut ja Technopolis Group Eesti
Uuringu kestus: 03/2019 ‍– 12/2019

EL ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava vahehindamine

Eesmärk

Vahehindamise eesmärgiks oli hinnata rakenduskava ja selle raames tehtava asjakohasust, efektiivsust, mõju ning jätkusuutlikkust.  Hindamine kattis kõiki rakenduskava 14. prioriteetset suunda.

Tulemused

Vahehindamisest järeldus, et rakenduskava valdkondlikud eesmärgid ja tegevused on asjakohased ka täna – rakenduskava eesmärkide täitmiseks vajadus suurte muudatuste järele puudub.

EL-i ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava 2014–2020 4,6 miljardist eurost on 31.12.2018 a seisuga välja makstud 1,5 miljardit eurot ehk 32%. EL-i struktuuri- ja investeerimisfondidelt saadud toetus on selgelt aidanud kaasa kõikide prioriteetsete suundade eesmärkide saavutamisele: toetustel on otsene mõju tööhõive suurendamisele, elanikkonna tervise parandamisele, elukeskkonna arendamisele jt eesmärkide elluviimisele. Struktuurifondide mõju on pikaajaline ja avaldub muutustes erinevatel tasanditel. Rakenduskava on avaldanud märkimisväärset mõju Eesti olulisemate strateegiliste eesmärkide saavutamisele.

Väljakutsed ja soovitused

Regionaalse arengu tasakaal on siiski endiselt suur väljakutse. Tervikuna on regionaalsed erinevused endistviisi suured ja märgatavat pööret ühtlasema territoriaalse arengu poole liikumisel toimunud ei ole. Ligi 50% EL toetustest on investeeritud Harju- ja Tartumaale – regionaalsed erinevused pigem suurenevad. EL vahendeid tuleks pigem suunata probleemide ennetamisele ja komplekssete lahenduste väljatöötamisse regioonides ja kohalike omavalitsuste roll, teadlikkus ja kompetents peab regionaalsete investeeringute tegemisel suurenema.

Lisaraha tulemusfondist tuleb suunata probleeme ennetavatele ning lisandväärtust loovatele tegevustele nagu teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon ettevõtluses, haridus ja regionaalne areng.

Uuringu metoodika: fookusgrupi intervjuud, personaalintervjuud, töötoad, dokumendianalüüs (projektide, meetmete ja rakenduskavade dokumentatsioon) ja kvantitatiivne analüüs (meetmete finants-, väljund- ja tulemusnäitajad).

 

Projekti tellija: Rahandusministeerium
Projekti elluviijad: Technopolis Group Eesti (juhtivpartner), Ernst & Young Baltic, Praxis, Balti Uuringute Instituut, LevelLab
Uuringu kestus: 11/2018 ‍– 04/2019

Vaata lõpparuannet

AS GoTravel ärianalüüs

Taust

AS GoTravel on Eesti kapitalil põhinev reisibüroo, mis on tegutsenud aastast 1992. Reisibürool on esindused järgmises kuues Eesti linnas: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis, Rakveres ja Jõgeval. Ettevõte teenindab nii era- kui ka ärikliente ning pakutakse nii sise– kui ka välisturismi teenuseid. Ettevõtte infosüsteemi on arendatud vajaduspõhiselt ja võttes arvesse ka investeerimisvõimekust. Kõige rohkem on pööratud tähelepanu avaliku veebikeskkonna arendamisele kui peamise pakettreiside edasimüügi kanali arendamisele.

Eesmärk

Ärianalüüsi eesmärk oli kirjeldada ettevõtte infosüsteemi hetkeseis jaseosed ettevõtte äriprotsessiga ning tuua selle najal arendusettepanekuid infosüsteemi arendamiseks ja tegevuskava kohaldamiseks.

Kasu

GoTravel on ärianalüüsi tulemusena saanud arendusettepanekud infosüsteemide arendamiseks, et muuta lihtsamaks näiteks kliendisuhtlus, olulise info jagamine ettevõttesiseselt, erinevate lepingute allkirjastamine, püsikliendi programmi kasutamine ning muuta turvalisemaks muuhulgas ka avaliku veebi kasutamine. Analüüsi tulemusena on valminud ja kasutusele võetud LevelLabi ja OÜ WeIT koostöös loodud .pdf arvetel esitatavate makselinkide lahendus, mis oluliselt lihtsustab ja kiirendab klientidel arvete tasumist.

 

Projekti tellija: AS GoTravel
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 09/2019–11/2019

Eesti teadusuuringute- ja innovatsioonisüsteemi ülevaade

Eesmärk

Taustaraporti eesmärk oli koostada igakülgne ülevaade ja anda hinnang Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemist Euroopa Komisjonile. Ülevaade hõlmas teadusuuringute ja innovatsiooni süsteemi ülesehitust ja struktuuri, juhtimist ja rahastamist, arendamist jt. Hinnang anti Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi juhtimisele, teadusuuringute ja kõrghariduse rahastamissüsteemile ning välisfinantseerimisele 10 aasta tegevuse jooksul.

Peamised tulemused

  • Majandusarengu ja majanduskasvu kõige olulisem tõukejõud on innovatsioon, eriti teadus- ja arendustegevusel (R&D) põhinev innovatsioon.
  • Uuenduste loomiseks vajalikke võimeid on vaja selleks, et riiklik innovatsioonisüsteem saaks õppida, luua vajalikku inimkapitali, olla kursis rahvusvahelise teaduse ja tehnoloogia arenguga ning säilitada oma tootlikkus ja konkurentsivõime.
  • Uuendajad ei ei tee uuendusi üldjuhul üksi, vaid riiklikes ja rahvusvahelistes innovatsioonisüsteemides, mis hõlmavad paljusid osalejaid ja institutsioone. Seetõttu peavad poliitikakujundajad tagama, et süsteemi erinevate osadega seotud poliitikate kombinatsioon oleks tasakaalus ja sekkumised kogu innovatsioonisüsteemis kooskõlastatud.

Metoodika

Taustaraporti koostamiseks kasutati kvantitatiivseid andmeid ja analüüsi ning dokumendianalüüsi.

 

Projekti tellija: Euroopa Komisjon
Projekti elluviijad: Technopolis Group Eesti ja LevelLab
Uuringu kestus: 10/2018 ‍– 02/2019

Vaata lõpparuannet

Ministeeriumite ümberkorraldamise protsessi analüüs

Taust

Aprillil 2023 sõlmitud koalitsioonilepe viis läbi ulatusliku ministeeriumite ümberkorraldamise, mõjutades kokku viit ministeeriumi ja nende valitsemisalade asutusi. Eesmärk oli paremini kohandada ministeeriumide teemavaldkonnad valitsuse prioriteetidega ning suurendada sidusust erinevate poliitikavaldkondade vahel. Kuigi muudatused pole veel jõustunud riigieelarve vaates, on enamik praktilistest sammudest tehtud. Protsessist tulenevalt on selgunud, et mõnes valdkonnas oli muutuste läbiviimine keerulisem. Seepärast on oluline analüüsida, millised õppetunnid sellest protsessist kaasa võtta ning kuidas nii suuremahulisi muudatusi tulevikus tõhusamalt ning avatust, läbipaistvust ja teadmispõhisust väärtustades teha.

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks oli viia läbi 2023. aastal toimunud ministeeriumide ümberkorraldamise protsessi analüüs ja tuua välja selle õppetunnid.

Metoodika

Uuringu käigus viidi läbi individuaalintervjuud, fookusrühma intervjuud ning ankeetküsitlus. Intervjuud   viidi läbi seotud ministeeriumite kantslerite ja asekantsleritega ning nendega, kes ümberkorralduste tulemusena pidid töölt lahkuma. Samuti ka ministeeriumite valitsemisalade asutuste juhtidega. Fookusrühma intervjuusid viidi läbi 7, kus käsitleti teemasid vastavalt ümberkorralduste mõjutatud valdkondadele ning üks fookusrühma intervjuu viidi läbi erinevate riigiasutuste ja osakondadega, kes toetasid ümberkorraldamise protsessi keskselt. Küsitluse eesmärk oli välja selgitada ümberkorraldusega seotud väljakutsed, ametnike arvamused protsessi tõhustamise võimalustest ja tulevaste takistuste ennetamisest ning uurida ümberkorralduse mõju igapäevastele toimingutele, ministeeriumidevahelisele koostööle ja sellest tulenevatele muutustele.

Kasu

Uuring aitas välja selgitada ümberkorraldamise läbiviimise takistused ja edulood ning tehti ettepanekud sarnaste protsesside läbiviimiseks tulevikus. Lisaks selgitati välja milliseid eeldusi on vajalik valitsusasutustes ja nende allasutustes luua, arendada ja tagada, et taolised protsessid oleksid tõhusad ja sujuvad ning kõikidele osapooltele võimalikult tõrgete vabad.

Projekti tellija: Riigikantselei
Projekti elluviija: LevelLab ja Balti Uuringute Instituut
Uuringu kestus: 10/2023 ‍– 02/2024

Vaata lõpparuannet
Vaata infograafikat
Loe meediakajastusi

Tööturuteenuste tulemuspõhise vooru hindamine

Taust

Rahvastiku vananemine on tänapäeval nii Eestis kui ka Euroopas peamine demograafiline trend, mis koos tööjõupuuduse süvenemisega nõuab tõhusaid meetmeid vanemaealiste kaasamiseks tööturule. Euroopa Liidu toetusmeetmete kaudu viidi ellu Meetme 3.2 tulemuspõhine voor, mis keskendus 55-aastastele ja vanematele inimestele suunatud tööalase konkurentsivõime suurendamisele. Taotlusvooru väljakuulutamise eelselt muudeti ka nimetatud vanemaealiste sihtrühmale suunatud toetatavate tegevuste rahastamise korda, rakendades lihtsustatud kulude hüvitamise viise – kindlasummalist makset ja standardiseeritud ühikuhinda.

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks oli hinnata kasutatud lähenemisviisi/rahastamiskorra asjakohasust, tulemuslikkust ja mõju, kulutõhusust ja jätkusuutlikkust ning esitada soovitusi taotlusvoorude korraldamiseks tulevikus.

Metoodika

Uuringus kasutati nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid andmekogumise ning -analüüsi meetodeid (dokumendianalüüs, kvantitatiivandmete analüüs, intervjuud ja valideerimisseminar). Intervjuude eesmärgiks oli saada süvendatud sisendit programmi asjakohasuse ja tulemuslikkuse hindamiseks. Intervjueeriti toetuse saajaid, projektides osalejaid, Sotsiaalministeeriumi esindajaid ning Riigi Tugiteenuste Keskuse esindajaid.

Kasu

Uuringu tulemusena selgus tulemuspõhise lähenemise põhjendatus avatud taotlusvoorudes tööhõivepoliitika elluviimiseks ning esitati ettepanekud, mida võiks tulevikus teisiti teha tööhõivepoliitika valdkonnas tulemuspõhiseid taotlusvoore korraldades.

Projekti tellija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 04/2023 ‍– 12/2023