Festivalide uuring

Taust

Uuringu eesmärgiks on kaardistada Eestis toimuvate festivalide külastajaid, nende reisikäitumist festivali külastades, nende eelistusi ja külastajaharjumusi, festivali alal tehtavaid kulutusi ning rahulolu festivalide toimumist puudutavate aspektidega.

Metoodika

Uuringu raames küsitleti Eestis 2022. aastal toimunud 28 festivali vähemalt 16-aastaseid külalisi. Küsimustikku oli võimalik täita eesti, inglise, soome või vene keeles ning see koosnes 21st küsimusest. Küsitlemine toimus 25ndast aprillist kuni 23nda oktoobrini ning festivali külalised said küsimustikku täita nii iseseisvalt festivalil jagatud QR-koodide kaudu kui ka küsitleja abiga. Küsimustikule vastas kokku 3650 inimest. Keskmiselt vastas igal festivalil küsimustikule 130 inimest.

Kasu

Uuringu tulemuseks on ülevaade festivalikülastajate ootustest ja hinnangutest, andes korraldajatele kasulikku sisendinfot uute festivalide ettevalmistamisel.

 

Projekti tellija: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 04/2022 ‍– 12/2022

Rakvere valla haridusasutuste analüüs

Taust

Rakvere vald, tunnustades hariduse olulisust kogukonna arengu ja jätkusuutlikkuse tagamisel, on astunud samme oma haridusvõrgustiku tõhustamiseks ja kvaliteedi parandamiseks. Senised demograafilised muutused, majanduslikud väljakutsed ja haridusvaldkonna kulude pidev kasv on tõstatanud vajaduse põhjaliku analüüsi ja strateegilise planeerimise järele.

Eesmärk

Projekti esmane eesmärk oli viia läbi põhjalik analüüs Rakvere valla haridusasutuste kohta, et hinnata nende tulemuslikkust, tõhusust ja finantsseisundit. Selle analüüsi raames selgitati välja hariduskulude osakaal valla eelarves, võrreldes seda Eesti ja maakonna keskmiste näitajatega. Samuti analüüsiti õpilaste arvu ja koolide täituvust, võrreldes neid riigi keskmistega, ning kaardistati koolide ja lasteaedade asukohad, et hinnata hariduse kättesaadavust valla eri piirkondades. Finantsnäitajate analüüsiga tuvastati võimalikud ebaefektiivsuse kohad, mis aitaksid optimeerida valla hariduskulusid. 

Teiseks eesmärgiks oli luua erinevad stsenaariumid, mis pakuksid praktilisi ja realistlikke lahendusi valla hariduskorralduse optimeerimiseks. Iga stsenaariumi puhul hinnati, kuidas need mõjutavad alus- ja üldhariduse kvaliteeti ning kättesaadavust, samuti arvutati nende mõju valla hariduskuludele. Oluline oli leida sellised lahendused, mis tagaksid kõrge hariduskvaliteedi mõistlike kuludega. Kogukonna kaasamine stsenaariumite loomise protsessi oli oluline, et tagada nende sobivus ja aktsepteeritus kohalike elanike seas. 

Lõppeesmärgiks oli tagada Rakvere valla haridussüsteemi jätkusuutlik areng. See hõlmas hariduse kvaliteedi tõstmist, tagades selle kooskõla nii kohalike elanike ootuste kui ka riiklike standarditega. Samuti keskenduti kulude optimeerimisele, et vähendada hariduskulusid ilma kvaliteedis järeleandmisi tegemata. Oluline osa oli ka õpetajate ja tugispetsialistide motivatsiooniprogrammide väljatöötamisel, et parandada õpetamise kvaliteeti ja tagada kvalifitseeritud personali olemasolu. Kogukonna toetamine ja koostöö edendamine olid võtmetähtsusega, et tagada hariduse kättesaadavus ja kogukonna rahulolu. Projekti lõpparuande tulemused annavad Rakvere vallale selge ülevaate haridussüsteemi hetkeseisust ning võimaldavad teha teadlikke ja tõenduspõhiseid otsuseid hariduskorralduse arendamiseks ja optimeerimiseks.

Metoodika

Rakvere valla hariduskorralduse analüüs ja stsenaariumite loomine tuginesid mitmekülgsele metoodikale. Esmalt koguti ulatuslik andmestik, mis hõlmas õpilaste arvu, koolide ja lasteaedade täituvust, hariduskulude jaotust ning valla eelarve finantsandmeid. Kvalitatiivsete andmete saamiseks viidi läbi intervjuud ja küsitlused koolide juhtkondade, õpetajate, lapsevanemate ja omavalitsuse töötajatega. 

Stsenaariumite loomisel kasutati modelleerimismeetodeid, hinnates nende mõju hariduse kvaliteedile ja kuludele. Kogukonna kaasamiseks korraldati arutelud ja töötoad, kus elanikud said anda tagasisidet ja esitada oma ettepanekuid. Kogutud andmed sünteesiti lõpparuandeks, kus esitati analüüsi tulemused ja soovitatud stsenaariumid, tuues välja iga stsenaariumi eelised, puudused ja võimalikud tagajärjed.

Kasu

Projekti peamine kasu Rakvere vallale seisneb põhjalikus haridussüsteemi analüüsis ja praktiliste lahenduste pakkumises. Analüüs annab vallale selge pildi haridussüsteemi hetkeseisust ja kuludest, aidates teha tõenduspõhiseid otsuseid. 

Loodud stsenaariumid pakuvad erinevaid lahendusi hariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks ning kulude optimeerimiseks. Kogukonna kaasamine tagab, et lahendused vastavad kohalike elanike vajadustele ja ootustele, suurendades nende toetust ja vältides konflikte. 

Kokkuvõttes aitab projekt parandada hariduse kvaliteeti, optimeerida kulusid ja tagada haridussüsteemi jätkusuutlikkus, toetades valla pikaajalist arengut.

 

Projekti tellija: Rakvere vald
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 01/2022 ‍– 05/2022

 

KOV ametnike ja töötajate koolitusvajaduste hindamine

Eesmärk

Uuringu eesmärk oli kohalike omavalitsuste ametnike ja töötajate koolitusvajaduse hindamise metoodika täiendamine ja koolitusvajaduse analüüs, mis sisaldab ettepanekuid kohalike omavalitsuste personali arendamise valdkonna probleemide lahendamiseks järgneval 5-10 aastasel perioodil.

Tulemused

2015. aastal viidi läbi KOV ametnike ja töötajate kompetentside kaardistamise ja koolitusvajaduse hindamise analüüs (pilootuuring), mille raames töötati välja kompetentsimudel. Käesoleva uuringu raames ajakohastatud ja täiendatud kompetentsimudel koosneb kolmest kompetentsigrupist: üldised kompetentsid, KOV juhtimise üldkompetentsid ja valdkonnaspetsiifilised erialased kompetentsid.

Kasvav tööaja paindlikkus ja kaugtöö kasutamine tingib vajaduse arendada IKT-oskusi, samal ajal suureneb ka vajadust arendada töötajate suhtlus- ning koostööoskusi.
Koolituste eelarve prognoos KOV ametiasutustes kokku aastani 2030 on 24 miljonit eurot. KOV töötasufondist moodustab see ligikaudu 1,7%.

KOV teenistujate arendamisel on vajadus keskse koolitamise koordineerimise süsteemi järele, mille eesmärgiks on olulistes prioriteetsetes valdkondades koolituste koordineerimise korraldamine KOVides.

Uuringus kasutatud meetodid: küsitlus, intervjuud, fookusgrupid, dokumendianalüüs, ekspertide paneel

 

Projekti tellijad: Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus
Projekti elluviijad: LevelLab (projekti juhtpartner), Balti Uuringute Instituut ja Geomedia
Uuringu kestus: 09/2020 ‍– 04/2021

Noortegarantii tugisüsteemi rakendamise mõju ja tulemuslikkuse analüüs

Taust

2018. aastal oli Eestis 12 400 noort vanuses 15-24 aastat ja 13 200 noort vanuses 25-29 aastat, kes ei õppinud, töötanud ega osalenud koolitusel (NEET-noored) ehk 11,7% 15-29-aastaste vanusrühmast. Mitteaktiivsete noorte vajalike teenusteni mittejõudmise probleemi lahendamiseks töötas Sotsiaalministeerium 2017. aastal välja noortegarantii tugisüsteemi (edaspidi NGTS), mille eesmärgiks on kaardistada mitteõppivad ja töötavad noored (NEET-noored) ning pakkuda neile KOV-i poolt sihistatud tuge eelkõige haridustee jätkamiseks ja/või tööle suundumiseks.

Eesmärk

Uuringu eesmärk oli anda hinnang NGTS-i rakendamise asjakohasusele, mõjule ja tulemuslikkusele, kulutõhususele ning jätkusuutlikkusele.

Tulemused

Selgus, et üldjoontes on NGTS tulemuslik ning selle rakendamine koos tugimeetmetega on aidanud noortel oluliselt paremini tööle ja/või õppima suunduda. Uuringuga kinnitati, et haridustee jätkamise ja tööturule suundumise toetamisel on suur roll aktiivsetel tööturumeetmetel, võrgustikutööl, personaalsel nõustamisel ning ennetusel. Sellest tulenevalt – ja arvestades noorte madalat informeeritust – toetab NGTS koosmõjus teiste teenustega otseselt NEET-noorte olukorra leevendamist Eestis.

Metoodika

Viidi läbi personaalintervjuud ja fookusgrupi intervjuud, dokumendianalüüs ja kvantitatiivne andmeanalüüs.

Projekti tellija: Sotsiaalministeerium
Projekti elluviijad: LevelLab ja Balti Uuringute Instituut
Uuringu kestus: 04/2020 ‍– 12/2020

Teadus- ja arendusprogrammi ASTRA tulemuslikkuse hindamine

Taust

Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele (ASTRA) on baasfinantseerimise ja mobiilsustoetuse kõrval üheks olulisemaks meetmeks teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TA&I) strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014-2020“ ning ka mitmete teiste riiklike strateegiate elluviimisel. Meetme eesmärgiks on toetada teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide struktuursete muudatuste läbiviimist, asutuse vastutusvaldkondade arendamist ja põhitegevust. ASTRA meetmest on toetust saanud kokku 17 erinevat kõrgkooli ning teadus- ja arendusasutust kokku 36 projekti elluviimiseks. Rahastamise kogumaht on 136 mln eurot.

Eesmärk

Uuringu eesmärk on anda hinnang ASTRA meetme tulemuslikkusele, mõjule ning rakendamise tõhususele ja kirjeldada rakendamise õppetunde.

Metoodika

Uuringus kasutatakse peamiselt kvalitatiivseid meetodeid nagu dokumenteeritud info analüüs, intervjuud ja fookusgrupid sidusrühmade esindajatega ja projektide rakendajatega.

Kasu

ASTRA meetme ja selle raames elluviidud tegevuste hindamise tulemused, järeldused ja soovitused aitavad ette valmistada järgmise struktuurivahendite perioodi uusi meetmeid, sh meetmeid mis aitavad Eestil (ennekõike HTM-l) planeerida ja toetada TA asutuste ning kõrgkoolide institutsionaalset arengut.

 

Projekti tellijad: Haridus- ja Teadusministeerium, SA Eesti Teadusagentuur
Projekti elluviijad: Balti Uuringute Instituut (projekti juhtpartner) ja LevelLab.
Uuringu kestus: 04/2021 ‍– 01/2022

Eesti teadusuuringute- ja innovatsioonisüsteemi ülevaade

Eesmärk

Taustaraporti eesmärk oli koostada igakülgne ülevaade ja anda hinnang Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemist Euroopa Komisjonile. Ülevaade hõlmas teadusuuringute ja innovatsiooni süsteemi ülesehitust ja struktuuri, juhtimist ja rahastamist, arendamist jt. Hinnang anti Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi juhtimisele, teadusuuringute ja kõrghariduse rahastamissüsteemile ning välisfinantseerimisele 10 aasta tegevuse jooksul.

Peamised tulemused

  • Majandusarengu ja majanduskasvu kõige olulisem tõukejõud on innovatsioon, eriti teadus- ja arendustegevusel (R&D) põhinev innovatsioon.
  • Uuenduste loomiseks vajalikke võimeid on vaja selleks, et riiklik innovatsioonisüsteem saaks õppida, luua vajalikku inimkapitali, olla kursis rahvusvahelise teaduse ja tehnoloogia arenguga ning säilitada oma tootlikkus ja konkurentsivõime.
  • Uuendajad ei ei tee uuendusi üldjuhul üksi, vaid riiklikes ja rahvusvahelistes innovatsioonisüsteemides, mis hõlmavad paljusid osalejaid ja institutsioone. Seetõttu peavad poliitikakujundajad tagama, et süsteemi erinevate osadega seotud poliitikate kombinatsioon oleks tasakaalus ja sekkumised kogu innovatsioonisüsteemis kooskõlastatud.

Metoodika

Taustaraporti koostamiseks kasutati kvantitatiivseid andmeid ja analüüsi ning dokumendianalüüsi.

 

Projekti tellija: Euroopa Komisjon
Projekti elluviijad: Technopolis Group Eesti ja LevelLab
Uuringu kestus: 10/2018 ‍– 02/2019

EL ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava vahehindamine

Eesmärk

Vahehindamise eesmärgiks oli hinnata rakenduskava ja selle raames tehtava asjakohasust, efektiivsust, mõju ning jätkusuutlikkust.  Hindamine kattis kõiki rakenduskava 14. prioriteetset suunda.

Tulemused

Vahehindamisest järeldus, et rakenduskava valdkondlikud eesmärgid ja tegevused on asjakohased ka täna – rakenduskava eesmärkide täitmiseks vajadus suurte muudatuste järele puudub.

EL-i ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava 2014–2020 4,6 miljardist eurost on 31.12.2018 a seisuga välja makstud 1,5 miljardit eurot ehk 32%. EL-i struktuuri- ja investeerimisfondidelt saadud toetus on selgelt aidanud kaasa kõikide prioriteetsete suundade eesmärkide saavutamisele: toetustel on otsene mõju tööhõive suurendamisele, elanikkonna tervise parandamisele, elukeskkonna arendamisele jt eesmärkide elluviimisele. Struktuurifondide mõju on pikaajaline ja avaldub muutustes erinevatel tasanditel. Rakenduskava on avaldanud märkimisväärset mõju Eesti olulisemate strateegiliste eesmärkide saavutamisele.

Väljakutsed ja soovitused

Regionaalse arengu tasakaal on siiski endiselt suur väljakutse. Tervikuna on regionaalsed erinevused endistviisi suured ja märgatavat pööret ühtlasema territoriaalse arengu poole liikumisel toimunud ei ole. Ligi 50% EL toetustest on investeeritud Harju- ja Tartumaale – regionaalsed erinevused pigem suurenevad. EL vahendeid tuleks pigem suunata probleemide ennetamisele ja komplekssete lahenduste väljatöötamisse regioonides ja kohalike omavalitsuste roll, teadlikkus ja kompetents peab regionaalsete investeeringute tegemisel suurenema.

Lisaraha tulemusfondist tuleb suunata probleeme ennetavatele ning lisandväärtust loovatele tegevustele nagu teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon ettevõtluses, haridus ja regionaalne areng.

Uuringu metoodika: fookusgrupi intervjuud, personaalintervjuud, töötoad, dokumendianalüüs (projektide, meetmete ja rakenduskavade dokumentatsioon) ja kvantitatiivne analüüs (meetmete finants-, väljund- ja tulemusnäitajad).

 

Projekti tellija: Rahandusministeerium
Projekti elluviijad: Technopolis Group Eesti (juhtivpartner), Ernst & Young Baltic, Praxis, Balti Uuringute Instituut, LevelLab
Uuringu kestus: 11/2018 ‍– 04/2019

Eesti juhtimisvaldkonna uuring 2021

Taust

EASi tellimisel on viie aastaste intervallidega valminud uuringud, millega on uuritud Eesti juhtimisvaldkonda. Peale viimase uuringu valmimist (aastal 2015) on toimunud arenguid majandus- ja ettevõtluskeskkonnas, ettevõtete üldises ja juhtimisalases võimekuses ning juhtide juhtimisalases ettevalmistuses. Lisaks on valdkond ise viimastel aastatel kiiresti arenenud, tekkinud on uued lähenemised ja trendid, mille tundmine ja millega arvestamine võib oluliselt määrata organisatsioonide tulevast edukust.

Eesmärk

Uuringu eesmärk on välja selgitada juhtimisvaldkonna tänane olukord, valitsevad probleemid (sealhulgas võimalikud turutõrked) ja puudujäägid ning saada ettepanekud juhtimisalase võimekuse suurendamiseks, sh riigi kaasabil.

Kasu

Uuringu tulemusena anname hinnangu juhtimise valdkonnas tegutsejate tegevuse sisule, mahule ja kvaliteedile, selgitame välja muutused turul ning kaardistame nii lähitulevikuks kui pikemaks perioodiks olulised tegevussuunad juhtimisalase teadlikkuse ja võimekuse suurendamiseks. Valmib enesediagnostika tööriist, mille abil juhid saavad hinnata strateegiliste kompetentside taset, et võrrelda end teiste sarnaste ettevõtetega ning leida soovitusi võimalike jätkutegevuste kohta.

 

Projekti tellija: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
Projekti elluviijad: Tartu Ülikool ja LevelLab
Uuringu kestus: 08/2021 ‍– 04/2022

KOV-ide sotsiaalkaitse kulude ja nende kajastamise analüüs

Eesmärk

Analüüsi eesmärk on uurida, kuidas erineb KOVide sotsiaalkaitse kulude kajastus avaliku sektori finantsarvestuses ja aruandluses ning leida, mis on selle põhjused. Teha ettepanekud, kuidas võiks sotsiaalkaitse kulusid klassifitseerida ja kontoplaani metoodikat muuta nii, et riik ja KOVid saaksid võrdlusandmeid vajalike sihtgruppide ja olulisemate teenuste ning toetuste lõikes ning töötada välja sobivad mõõdikud sotsiaalkaitse kulude mahu võrdlemiseks ja prognoosimiseks tulevikus, mida saaks poliitika kujundamisel kasutada.

Taust

Vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §6 on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid ning vanurite hoolekannet. Nende kulude analüüs võimaldab kavandada sotsiaalkaitsega seonduvaid teenuseid ja nende osutamiseks vajalikke ressursse.
Kontoplaani andmete analüüs on välja toonud probleemi, et sotsiaalkaitse kulude tase ühe elaniku kohta ning omapanus sotsiaalkaitsesse erineb KOV-ide lõikes väga oluliselt. Olemasolev kulude jaotuse metoodika ei taga vajalikku võrdlusinfot prognooside tegemiseks olulisemate sihtgruppide, sotsiaalteenuste ja toetuste lõikes. Üheks põhjuseks võib olla KOV-ide erinev praktika ja metoodika sotsiaalkaitse kulude kajastamisel.
Analüüsi tulemusena töötatakse välja sobivad mõõdikud sotsiaalkaitse kulude mahu võrdlemiseks ja prognoosimiseks tulevikus ning esitatakse kontoplaani metoodika muudatusettepanekud.

 

Projekti tellija: Sotsiaalministeerium
Projekti elluviijad: LevelLab ja Geomedia
Uuringu kestus: 10/2021 – 06/2022

Ülemiste City majandusuuring

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks on selgitada välja ja monitoorida Ülemiste Citys valmiva toodangu ja teenuste mahtu, nendest tekkivat lisandväärtust; linnakus asetsevate ettevõtete peamisi tegevusvaldkondi; millises majandusharus on linnaku mõju Eesti majandusele suurim ning millised on Ülemiste Citys toimiva majandustegevuse peamised trendid.

Kasu

Uuringu tulemusena on valminud Ülemiste City dünaamiline juhtimise töölaud, mis annab ülevaate linnakus tegutsevate ettevõtete peamiste tegevusvaldkondade ja majandusnäitajate kohta. Töölaud on leitav siin: https://ucuuringud.eek.ee/?page=uc.

Projekti tellija: Ülemiste City
Projekti elluviija: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, AS Mainor Ülemiste, AS Technopolis Ülemiste ja LevelLab
Uuringu kestus: regulaarne