Ülikoolide ühise õppeinfosüsteemi loomise võimaluste analüüs

Taust

Eesti avalik-õiguslikud ülikoolid seisavad õppeinfosüsteemide haldamisel silmitsi mitmete probleemidega, nagu vananenud tehnoloogia, puudulik dokumentatsioon ja sõltuvus kindlatest arenduspartneritest. Ühe lahendusena nähakse ühise õppeinfosüsteemi loomist, mis aitaks vähendada kulusid, parandada kasutajamugavust, jagada ressursse, ühtlustada protsesse, tõsta turvalisust ja tagada kiire reageerimine seadusemuudatustele. Ühise õppeinfosüsteemi võimaliku kasutuselevõtu analüüsimiseks on vaja kaardistada sobivad koostöövõimalused ja rahastusmudelid.

Eesmärk

Toetada sobiliku koostöö- ja rahastusmudeli leidmist ülikoolide ühise õppeinfosüsteemi arendamiseks, analüüsides ja kirjeldades teisi sarnaseid koostöömudelid nii ülikoolide vahel kui laiemalt, teistes valdkondades.

Metoodika

Uuringu teostamiseks kasutatakse nii kvalitatiivseid andmekogumise ja -analüüsi meetodeid (dokumendianalüüs, personaal- ja eksperdiintervjuud, juhtimianalüüs, fookusgrupi intervjuud).

Kasu

Uuringu tulemused aitavad leida sobiliku koostöö- ja rahastusmudeli ülikoolide ühise õppeinfosüsteemi arendamiseks. 

Projekti tellija: Rektorite Nõukogu
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 11/24-03/25

Vigu-Nigula valla haridusvõrgu analüüs

Taust

Viru-Nigula vald vajas sisendit valla haridusvaldkonna arengukava koostamiseks aastateks 2025–2029.

Eesmärk

Analüüsi lähteülesandeks oli anda ülevaade haridusvõrgu ja -asutuste hetkeolukorrast ning pakkuda ettepanekuid ja lahendusi võimalikeks muudatusteks ning ümberkorraldusteks pidades silmas hariduspoliitilisi suundumusi ja kokkuleppeid, teenusvajaduse pikaajalisi prognoose (sh rahvastikuprognoose) ning valla finantsvõimekust. 

Metoodika

Analüüsi teostamiseks viidi läbi dokumendianalüüs, mis tugines tellija poolt edastatud materjalidele ja avalikes allikates leiduvale infole. Lisaks külastati valla haridusasutusi ja viidi läbi fookusrühma intervjuu haridusasutuste juhtidega. 

Kasu

Analüüsi järel saab hinnata, millist arendamise või korrastamise tegevust haridusasutused vajavad haridusvõrgu kui terviku vaates ja lähtudes hariduse kättesaadavusest, kvaliteedist, jätkusuutlikkusest ja kuluefektiivsusest.

Projekti tellija: Viru-Nigula vald
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 02/2024 ‍– 06
/2024

Sisekaitseakadeemia tagasiside küsitluste väljatöötamine

Taust

Sisekaitseakadeemia vajab tagasiside kogumise ja arvestamise põhimõtted ja kord kaasajastamist, kehtiv protsess ei toeta õppekvaliteedi parendamise eesmärki soovitud kujul. Tagasisideküsitlusi on liiga palju, neid viiakse läbi erinevates keskkondades ning tulemuste analüüsimine ei ole järjepidev ning tõenduspõhine.

Eesmärk

Eesmärk on töötada välja terviklik tagasisidesüsteem ja uuendada õppijatele suunatud tagasisideküsitlusi. Töö tulemused on Sisekaitseakadeemiale aluseks uue tagasiside kogumise ja arvestamise korra väljatöötamiseks ja rakendamiseks.

Metoodika

Lahenduse väljatöötamiseks läbi viiakse ärianalüüs, sealhulgas intervjuud. Seejärel koostatakse küsimustike prototüübid ning hiljem ka küsitluste metoodika, sh protsessi kirjeldus, uuringukalender, analüüsi metoodika ja töötluse tehnilise teostuse metoodika, ning visualiseerimislahendus.

Kasu

Valmiv lahendus toetab õppekvaliteedi parendamise eesmärki, olles osa laiemast sise- ja välishindamise süsteemist, on veebipõhine (turvaline ja kasutajamugav), võimaldab tulemuste selget visualiseerimist ja erinevatele sihtrühmadele avalikustamist ja tagama küsitlustes osalemise vaid Sisekaitseakadeemia õppuritele.

Projekti tellija: Sisekaitseakadeemia
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 12/2023 ‍– 03
/2024

Sisekaitseakadeemia vastuvõtu statistika töötlemise tööriist

 

Taust

Sisekaitseakadeemia soovis kasutusele võtta SAIS infosüsteemi vastuvõtu statistika andmepäringute töötlemise automatiseerimise tööriista, mis lihtsustab vastuvõtu statistika töötlemist, esitamist kompaktsete andmetabelitena ja visualiseerimist.

Eesmärk

Kavandatava lahenduse eesmärgiks oli luua Exceli töövihik, mille sisendiks on kindla struktuuriga andmetabelid (näiteks .csv väljavõtteid SAIS vastuvõtu infosüsteemist) või PowerQuery andmepäringud SAIS-ist sisendina.

Metoodika

Lahenduse struktuur ja funktsionaalsus kavandati nõuete ja sisendandmete struktuuri kaardistamise protsessi käigus, mis hõlmas dokumendianalüüsi ja intervjuusid Sisekaitseakadeemia esindajatega. Intervjuude käigus täpsustati väljundtöölehtede struktuuri, tabelite, jooniste ja diagrammide vormistust ning muud vajalikku teavet.

Kasu

Tööriist aitab vähendada Sisekaitseakadeemias vastuvõtustatistika koostamisele ja analüüsimisele kuluvat aega, tagades sellega protsessi kiirema ja tõhusama toimimise.

 

Projekti tellija: Sisekaitseakadeemia
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 10/2023 ‍– 12
/2023

 

Ennetusprogrammi „Puhas Tulevik“ tulemuslikkuse uuring

Taust

Alates 2019. aastast on Eestis alaealiste toime pandud õigusrikkumiste arv olnud langustrendis, kuid narkokuritegude arv on suurenenud. Selleks, et muuta alaealiste käitumist tõhusamalt, on rakendatud mitmekülgset lähenemist, eelistades mõjutusvahendeid karistuste asemel ning viies ellu sotsiaalprogramme. Nende hulgas ka ennetusprogramm “Puhas tulevik”, eesmärgiga vähendada narkootikumide tarvitamist ja edendada noorte sotsiaalset ja psühholoogilist toimetulekut. Siiski, arvestades ennetustöö keerukust ja mitmete meetmete ebapiisavust või kahjulikkust, on oluline analüüsida õigusrikkumiste põhjuseid, arendada ja rakendada teaduspõhiseid meetmeid narkootikumide tarvitamise ennetamiseks noorte seas ning hinnata juba rakendatavate meetmete mõju ja tõenduspõhisust.

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks oli analüüsida ennetusprogrammi “Puhas Tulevik” teaduspõhisust ja senist rakendamist, sh tuginedes kohalike omavalitsuste võrdlevale kaardistusele.

Metoodika

Ennetusprogrammi „Puhas Tulevik“ tulemuslikkuse hindamiseks kasutati mitmeid erinevaid meetodeid. Dokumendianalüüsiga koguti eelinfot ning määratleti ka teoreetiline raamistik.  Küsitlus viidi läbi ennetusprogrammi rakendavates KOV-ides lastekaitsespetsialistide ja piirkonnapolitseinikute seas, et kaardistada tegevused ning saada neile hinnangut programmi rakendajate seas. Samuti viidi küsitlus läbi ka programmis osalejate ja nende lastevanemate seas.

Teostati ka programmi läbinute ja katkestanute analüüs. Poolstruktureeritud süvaintervjuud teostati nelja sihtrühma esindajatega: ennetusprogrammis osalenud, nende vanemad, piirkonnapolitseinikud, KOV ametnikud. Eesmärk oli saada süvendatud sisendit, et anda hinnang programmi  tulemuslikkusele ja millised erinevad tegurid mõjutavad programmi tulemuslikkust. Üle-eestilise kaardistuse käigus viidi läbi sekkumisloogika analüüs erinevates KOV-ides. Lõpuks korraldati valideerimisseminar, et tutvustada uuringu tulemusi, koguda esmast tagasisidet ja valideerida uuringu järeldusi ning teha ettepanekud edasisteks sammudeks.

Kasu

Uuringu käigus hinnati, kas programmi raames ellu viidavad tegevused toetavad eesmärkide saavutamist parimal viisil ning tuvastati peamised kitsaskohad programmi rakendamisel. Uuringu tulemusena esitati praktilised ettepanekud programmi edasiseks arendamiseks (sh stsenaariumid) ning anti soovitused programmi tulemuslikkuse hindamiseks tulevikus.  

Projekti tellija: Politsei- ja Piirivalveamet
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 11/2023 ‍– 12
/2024

Kutsesüsteemi rakendumise analüüs

Taust

Kutsesüsteem on osa Eesti kvalifikatsioonisüsteemist – see seob haridussüsteemi tööjõuturuga ja aitab kaasa tööalase kompetentsuse arengule, hindamisele, tunnustamisele ja võrdlemisele. Kutsesüsteemi rakendumist reguleerib juba aastast 2001 Kutseseadus ning süsteem koosneb neljast osast: kvalifikatsiooniraamistik, kutsestandardid, kutse andmine ja kutseregister.

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks oli selgitada välja, millised on kutsesüsteemi osaliste ootused süsteemile, milline on nende valmisolek reformi rakendamiseks ning oskuspõhisele lähenemisele üleminekuks ja millised on plaanitud uuendustega kaasnevad kitsaskohad ja võimalikud riskid.

Metoodika

Uuringu käigus võrreldi Eestis kasutatavat kutsesüsteemi välisriikide kogemusega. Kutsesüsteemi osaliste valmisoleku ja ootuste hindamiseks viidi läbi intervjuud ja fookusgrupid kutsesüsteemi otseste ja seotud osapooltega: kutse taotlejad, kutse andjad, õppeasutused, õppijad, kutsestandardite väljatöötamisega seotud osapooled (sh tööandjad ja erialaliidud), karjäärinõustajad, kutsesüsteemi spetsialistid, poliitikakujundajad. Uuringu käigus toimus ka riskihindamine, et tagada uuenduste realistlikkus ja elluviidavad.

Kasu

Uuringu tulemusena saadi sisendit kutsesüsteemi rakendamise aluseks oleva õigussüsteemi uuendamiseks ja oskuspõhise kutsesüsteemi rakendamiseks.

 

Projekti tellija: Haridus- ja Teadusministeerium
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 03/2023 ‍– 10/2023

ProgeTiigri programmi tegevuste tulemuslikkuse hindamine

Taust

ProgeTiigri programm kutsuti ellu 2012. aastal, eesmärgiga arendada õppijate digipädevust ja tehnoloogilist kirjaoskust ning mõista tehnoloogia olemust, selle rakendamise ja arendamise võimalusi. Programmi vahenditest on toetatud õpetajate digipädevuse arendamist, edendatud valdkonnas tegutsevate õpetajate ja juhendate võrgustikke ning kaasrahastatud õppetööks vajalike seadmete hankimist.

Eesmärk

Uuringu eesmärk oli hinnata, kuidas ProgeTiigri programm on kaasa aidanud tehnoloogiahariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse tõstmisele aastatel 2018-2021. Lisaks anti soovitusi programmi sisutegevuste muutmiseks ja jätkutegevusteks.

Metoodika

Uuringus kasutati nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid andmekogumise ning -analüüsi meetodeid (dokumendianalüüs, küsitlused, fookusgrupi ja personaalintervjuud). Küsitleti Eesti üldhariduskoolide õpetajaid, haridustehnolooge ja haridusasutuse juhte. Personaalintervjuud viidi läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti töötajate ning ProgeTiigri programmijuhtidega. Fookusgrupp viidi läbi ülikoolide esindajate ja ekspertidega ning programmis aktiivselt osalenud haridusjuhtide ja/või õpetajatega.

Kasu

Uuringu tulemusena anti tagasisidet ProgeTiigri programmi 2018-2021 perioodi tegevustele ning hinnati, kuivõrd eesmärgipärased on olnud toimunud tegevused ja mis on paranenud tehnoloogiahariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse osas. Samuti anti soovitusi, mida võiks programmi sisutegevuste osas muuta ja kuidas programmiga jätkata.

 

Projekti tellija: Haridus- ja Noorteamet
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 01/2023 ‍– 05/2023

Rakvere valla haridusasutuste analüüs

Taust

Rakvere vald, tunnustades hariduse olulisust kogukonna arengu ja jätkusuutlikkuse tagamisel, on astunud samme oma haridusvõrgustiku tõhustamiseks ja kvaliteedi parandamiseks. Senised demograafilised muutused, majanduslikud väljakutsed ja haridusvaldkonna kulude pidev kasv on tõstatanud vajaduse põhjaliku analüüsi ja strateegilise planeerimise järele.

Eesmärk

Projekti esmane eesmärk oli viia läbi põhjalik analüüs Rakvere valla haridusasutuste kohta, et hinnata nende tulemuslikkust, tõhusust ja finantsseisundit. Selle analüüsi raames selgitati välja hariduskulude osakaal valla eelarves, võrreldes seda Eesti ja maakonna keskmiste näitajatega. Samuti analüüsiti õpilaste arvu ja koolide täituvust, võrreldes neid riigi keskmistega, ning kaardistati koolide ja lasteaedade asukohad, et hinnata hariduse kättesaadavust valla eri piirkondades. Finantsnäitajate analüüsiga tuvastati võimalikud ebaefektiivsuse kohad, mis aitaksid optimeerida valla hariduskulusid. 

Teiseks eesmärgiks oli luua erinevad stsenaariumid, mis pakuksid praktilisi ja realistlikke lahendusi valla hariduskorralduse optimeerimiseks. Iga stsenaariumi puhul hinnati, kuidas need mõjutavad alus- ja üldhariduse kvaliteeti ning kättesaadavust, samuti arvutati nende mõju valla hariduskuludele. Oluline oli leida sellised lahendused, mis tagaksid kõrge hariduskvaliteedi mõistlike kuludega. Kogukonna kaasamine stsenaariumite loomise protsessi oli oluline, et tagada nende sobivus ja aktsepteeritus kohalike elanike seas. 

Lõppeesmärgiks oli tagada Rakvere valla haridussüsteemi jätkusuutlik areng. See hõlmas hariduse kvaliteedi tõstmist, tagades selle kooskõla nii kohalike elanike ootuste kui ka riiklike standarditega. Samuti keskenduti kulude optimeerimisele, et vähendada hariduskulusid ilma kvaliteedis järeleandmisi tegemata. Oluline osa oli ka õpetajate ja tugispetsialistide motivatsiooniprogrammide väljatöötamisel, et parandada õpetamise kvaliteeti ja tagada kvalifitseeritud personali olemasolu. Kogukonna toetamine ja koostöö edendamine olid võtmetähtsusega, et tagada hariduse kättesaadavus ja kogukonna rahulolu. Projekti lõpparuande tulemused annavad Rakvere vallale selge ülevaate haridussüsteemi hetkeseisust ning võimaldavad teha teadlikke ja tõenduspõhiseid otsuseid hariduskorralduse arendamiseks ja optimeerimiseks.

Metoodika

Rakvere valla hariduskorralduse analüüs ja stsenaariumite loomine tuginesid mitmekülgsele metoodikale. Esmalt koguti ulatuslik andmestik, mis hõlmas õpilaste arvu, koolide ja lasteaedade täituvust, hariduskulude jaotust ning valla eelarve finantsandmeid. Kvalitatiivsete andmete saamiseks viidi läbi intervjuud ja küsitlused koolide juhtkondade, õpetajate, lapsevanemate ja omavalitsuse töötajatega. 

Stsenaariumite loomisel kasutati modelleerimismeetodeid, hinnates nende mõju hariduse kvaliteedile ja kuludele. Kogukonna kaasamiseks korraldati arutelud ja töötoad, kus elanikud said anda tagasisidet ja esitada oma ettepanekuid. Kogutud andmed sünteesiti lõpparuandeks, kus esitati analüüsi tulemused ja soovitatud stsenaariumid, tuues välja iga stsenaariumi eelised, puudused ja võimalikud tagajärjed.

Kasu

Projekti peamine kasu Rakvere vallale seisneb põhjalikus haridussüsteemi analüüsis ja praktiliste lahenduste pakkumises. Analüüs annab vallale selge pildi haridussüsteemi hetkeseisust ja kuludest, aidates teha tõenduspõhiseid otsuseid. 

Loodud stsenaariumid pakuvad erinevaid lahendusi hariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks ning kulude optimeerimiseks. Kogukonna kaasamine tagab, et lahendused vastavad kohalike elanike vajadustele ja ootustele, suurendades nende toetust ja vältides konflikte. 

Kokkuvõttes aitab projekt parandada hariduse kvaliteeti, optimeerida kulusid ja tagada haridussüsteemi jätkusuutlikkus, toetades valla pikaajalist arengut.

 

Projekti tellija: Rakvere vald
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 01/2022 ‍– 05/2022

 

KOV ametnike ja töötajate koolitusvajaduste hindamine

Eesmärk

Uuringu eesmärk oli kohalike omavalitsuste ametnike ja töötajate koolitusvajaduse hindamise metoodika täiendamine ja koolitusvajaduse analüüs, mis sisaldab ettepanekuid kohalike omavalitsuste personali arendamise valdkonna probleemide lahendamiseks järgneval 5-10 aastasel perioodil.

Tulemused

2015. aastal viidi läbi KOV ametnike ja töötajate kompetentside kaardistamise ja koolitusvajaduse hindamise analüüs (pilootuuring), mille raames töötati välja kompetentsimudel. Käesoleva uuringu raames ajakohastatud ja täiendatud kompetentsimudel koosneb kolmest kompetentsigrupist: üldised kompetentsid, KOV juhtimise üldkompetentsid ja valdkonnaspetsiifilised erialased kompetentsid.

Kasvav tööaja paindlikkus ja kaugtöö kasutamine tingib vajaduse arendada IKT-oskusi, samal ajal suureneb ka vajadust arendada töötajate suhtlus- ning koostööoskusi.
Koolituste eelarve prognoos KOV ametiasutustes kokku aastani 2030 on 24 miljonit eurot. KOV töötasufondist moodustab see ligikaudu 1,7%.

KOV teenistujate arendamisel on vajadus keskse koolitamise koordineerimise süsteemi järele, mille eesmärgiks on olulistes prioriteetsetes valdkondades koolituste koordineerimise korraldamine KOVides.

Uuringus kasutatud meetodid: küsitlus, intervjuud, fookusgrupid, dokumendianalüüs, ekspertide paneel

 

Projekti tellijad: Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus
Projekti elluviijad: LevelLab (projekti juhtpartner), Balti Uuringute Instituut ja Geomedia
Uuringu kestus: 09/2020 ‍– 04/2021

Teadus- ja arendusprogrammi ASTRA tulemuslikkuse hindamine

Taust

Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele (ASTRA) on baasfinantseerimise ja mobiilsustoetuse kõrval üheks olulisemaks meetmeks teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TA&I) strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014-2020“ ning ka mitmete teiste riiklike strateegiate elluviimisel. Meetme eesmärgiks on toetada teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide struktuursete muudatuste läbiviimist, asutuse vastutusvaldkondade arendamist ja põhitegevust. ASTRA meetmest on toetust saanud kokku 17 erinevat kõrgkooli ning teadus- ja arendusasutust kokku 36 projekti elluviimiseks. Rahastamise kogumaht on 136 mln eurot.

Eesmärk

Uuringu eesmärk on anda hinnang ASTRA meetme tulemuslikkusele, mõjule ning rakendamise tõhususele ja kirjeldada rakendamise õppetunde.

Metoodika

Uuringus kasutatakse peamiselt kvalitatiivseid meetodeid nagu dokumenteeritud info analüüs, intervjuud ja fookusgrupid sidusrühmade esindajatega ja projektide rakendajatega.

Kasu

ASTRA meetme ja selle raames elluviidud tegevuste hindamise tulemused, järeldused ja soovitused aitavad ette valmistada järgmise struktuurivahendite perioodi uusi meetmeid, sh meetmeid mis aitavad Eestil (ennekõike HTM-l) planeerida ja toetada TA asutuste ning kõrgkoolide institutsionaalset arengut.

 

Projekti tellijad: Haridus- ja Teadusministeerium, SA Eesti Teadusagentuur
Projekti elluviijad: Balti Uuringute Instituut (projekti juhtpartner) ja LevelLab.
Uuringu kestus: 04/2021 ‍– 01/2022