Õpetajate motivatsioon ja tööga rahulolu Pärnu linna haridusasutustes

Taust

Pärnu linnas tegutseb 14 üldhariduskooli ligikaudu 700 õpetajaga, 15 lasteaeda ligikaudu 300 õpetajaga ning 6 huvikooli ligikaudu 185 õpetajaga. Õpetajate hulka on arvatud ka haridusasutuste juhid.

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks oli koguda tagasisidet haridusasutuste motivatsioonisüsteemide kohta, sealhulgas õpetajate motiveerimise, tunnustamise ja kasutatavate motivaatorite osas.

Metoodika

Uuringu raames viidi läbi küsitlus Pärnu linna munitsipaalharidusasutustes töötavate õpetajate hulgas. Uuringu üldkogumiks oli 1171 Pärnu linna haridustöötajat (õpetajad, abiõpetajad, assistendid/õpetajaabid, tugispetsialistid, juhtkond).

Kasu

Uuringu tulemused on aluseks õpetajate motivatsiooni ja tööga rahulolu suurendamisele nii haridusasutuste kui ka linna tasandil.

 

Projekti tellija: Pärnu Linnavalitsus
Projekti elluviija: LevelLab

EKKAV programmi juhtimise ja korralduse võrdlev analüüs

Taust

Eesti keele ja kultuuri akadeemiline välisõpe (EKKAV) on riiklik programm, mis toetab eesti keele ja kultuuri järjepidevat õpet väliskõrgkoolides ning sellega seotud tugitegevusi. Programmi eesmärk on tagada kvaliteetne, kaasaegne ja jätkusuutlik õpe Eestile olulistes, rahvusvaheliselt tunnustatud kõrgkoolides ja mäluasutustes olukorras, kus väikese kõnelejaskonnaga keelte õppe toetus mitmel pool väheneb. Programmi tulemusraamistik näeb ette õppijate arvu ja kursuste mahu kasvu: aastaks 2027 on sihiks 1500 õppijat, üle 30 võrgustikku kaasatud kõrgkooli, enam kui 200 toetatud kursust ning üle 35 Eestisse saabunud stipendiaadi aastas.

Eesmärk

Analüüsi eesmärk on kaardistada ja võrrelda EKKAV programmi (2018-2027) toime- ja juhtimismudelit teiste väikeriikide sarnaste programmidega, keskendudes eeskätt strateegilise juhtimise struktuurile, rollide ja vastutuse jaotusele programmi rahastaja, juhtorgani ning rakendusüksuse vahel. Eesmärgiks on saada ülevaade praktilistest juhtimispraktikatest ning nende põhjal saada selged ettepanekud ja tegevussuunad EKKAV programmi juhtimise ning korralduse paremaks kujundamiseks.

Metoodika

Uuringus kasutatakse kvalitatiivseid meetodeid: dokumendianalüüsi ja poolstruktureeritud individuaalintervjuusid. Metoodiline triangulatsioon suurendab analüüsi usaldusväärsust, võimaldades võrrelda dokumentides kirjeldatud korraldus- ja juhtimisloogikat praktikas rakendatud lahendustega.

Kasu

Uuring keskendus EKKAV programmi juhtimis- ja toimemudeli rahvusvahelisele võrdlusele ning heade juhtimispraktikate kaardistamisele, mille tulemusena koostati soovitused EKKAV programmi juhtimise läbipaistvuse suurendamiseks, juhtumipõhise otsustamise vähendamiseks, koostöö parandamiseks partnerülikoolidega ning programmi meetmete kulutõhusa koosmõju tagamiseks.

Projekti tellija: Haridus- ja Noorteamet
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 11/2025–01/2026

HTM programmide vahehindamine

Taust

Vahehindamine keskendub Haridus- ja Teadusministeeriumi programmidele „Eesti keeletehnoloogia 2018–2027“ (EKT) ja „Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019–2027“ (EKKD), mis toetavad eesti keele ja kultuuriga seotud teadus- ja arendustegevust (TA) digiajastul. Programmid hõlmavad nii keeletehnoloogilist arendustegevust kui ka keele ja kultuuri alast teadustööd ning nende rakendamist kujundavad muutused teadus- ja tehnoloogiakeskkonnas, sealhulgas tehisintellekti ja suurte keelemudelite kiire areng.

Eesmärk

Uuringu eesmärk on selgitada välja, kui tulemuslikud on seni olnud EKKD ja EKT programmid, st kaardistada valdkondlik olukord ja hinnata, mil määral on täidetud EKKD ja EKT programmide eesmärgid ja kuidas on programmid panustanud üldisemalt eesti keele, kultuuri ja keeletehnoloogia TA-sse. Samuti on eesmärk saada soovitusi, kuidas edaspidi HTM-i keelevaldkonna TA-d arendada ning kas ja kuidas oleks asjakohane rahastada keelevaldkonna TA-d pärast programmide lõppemist 2027. aastal, arvestades maailmas toimuvaid trende, piiratud eelarvet ning vältides dubleerimist teiste meetmetega.

Metoodika

Programmide hindamise aluseks on mitmekihiline andmekogumise strateegia, mis ühendab dokumendianalüüsi, intervjuud, fookusgrupid ja kvantitatiivsete näitajate analüüsi.

Kasu

Vahehindamine annab tervikpildi programmide senisest elluviimisest ning nende panusest seatud eesmärkide saavutamisse. Vahehindamise raport sisaldab nii ülevaadet programmide tulemuslikkusest kui ka soovitusi ja ettepanekuid edasiste rahastus- ja tegevusmudelite kujundamiseks pärast praeguste programmide lõppu.

Projekti tellija: Eesti Teadusagentuur
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 07/2025–02/2026

EKR rakendamise analüüs

Taust

Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) tasemekirjeldused on aluseks üld-, kutse- ja kõrghariduse õppekavade ülesehitusele, kutsestandardite koostamisele ning varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamisele. Viimastel aastatel on ilmnenud, et kehtivad tasemekirjeldused on kohati liiga üldised ega toeta piisavalt õppekavaarendust ega kutsesüsteemi sidusust. See raskendab õppijate liikumist haridustasemete vahel, kutse andmist ja kvalifikatsioonide mõistmist.

Eesmärk

Uuringu eesmärk on analüüsida EKR-i senist rakendamist, hinnata selle vastavust haridussüsteemi tegelikele vajadustele ning töötada välja ajakohastatud ja paremini rakendatavad tasemekirjeldused.

Metoodika

Uuringus kasutatakse kvalitatiivseid meetodeid: dokumendianalüüsi, rahvusvaheliste praktikate võrdlust ja valideerimisseminare. Dokumendianalüüs aitab kaardistada EKR-i tasemekirjelduste rolli ja rakendatavust Eesti haridus- ja kutsesüsteemis. Rahvusvaheline võrdlus võimaldab mõista, kuidas Eestile sarnaste haridussüsteemidega riigid on üles ehitanud ja rakendanud oma kvalifikatsiooniraamistikke, tuues esile ka potentsiaalselt ülekantavad head tavad. Valideerimisseminaride eesmärk on hinnata analüüsi tulemusi ning toetada sisuliselt toimivate ja realistlike uuendusettepanekute kujundamist.

Kasu

Tulemuseks on sisuliselt põhjendatud ettepanekud, mis toetavad EKR-i arendamist sidusaks, kasutajasõbralikuks ja rahvusvaheliselt mõistetavaks raamistikuks, mis aitab kaasa Eesti töötajaskonna konkurentsivõime kasvule ning hariduse ja tööturu paremale lõimitusele.

Projekti tellija: Haridus- ja Teadusministeerium
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 05/25-09/25

Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri partnerlusuuring

Taust

Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (HAKA) on alates 2009. aastast tegutsev autonoomne organisatsioon, mis hindab hariduse kvaliteeti ja edendab kvaliteedikultuuri erinevatel haridustasemetel. HAKA tegutseb strateegilise partnerina. Varasemalt puudus süsteemne ülevaade HAKA partnerite rahulolust, mistõttu oli vajalik põhjalikumalt mõista, kuidas võtmeosapooled HAKA tegevust tajuvad ning millised on nende ootused agentuuri edasise arengu suhtes.

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks oli kaardistada ja analüüsida partnerorganisatsioonide vaates HAKA praegust kuvandit (usaldusväärsus), tegevuste mõju (kasu) ning arenguvõimalusi.

Metoodika

Uuringu teostamiseks kasutati kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Kokku viidi läbi 14 grupiintervjuud ja 2 fookusgrupi intervjuud HAKA partnerorganisatsioonide esindajatega. Lisaks viidi läbi dokumendianalüüs.

Kasu

Uuringu tulemused aitavad mõista, kuidas HAKA tegevus vastab partnerite ootustele ja millist kasu nad HAKA tegevustes näevad, milline on organisatsiooni positsioon haridusmaastikul ning kuidas saaks organisatsiooni tegevusi sihipärasemalt suunata ja arendada.

Projekti tellija: Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 04/25-06/25

Ülikoolide ühise õppeinfosüsteemi loomise võimaluste analüüs

Taust

Eesti avalik-õiguslikud ülikoolid seisavad õppeinfosüsteemide haldamisel silmitsi mitmete probleemidega, nagu vananenud tehnoloogia, puudulik dokumentatsioon ja sõltuvus kindlatest arenduspartneritest. Ühe lahendusena nähakse ühise õppeinfosüsteemi loomist, mis aitaks vähendada kulusid, parandada kasutajamugavust, jagada ressursse, ühtlustada protsesse, tõsta turvalisust ja tagada kiire reageerimine seadusemuudatustele. Ühise õppeinfosüsteemi võimaliku kasutuselevõtu analüüsimiseks oli vaja kaardistada sobivad koostöövõimalused ja rahastusmudelid.

Eesmärk

Toetada sobiliku koostöö- ja rahastusmudeli leidmist ülikoolide ühise õppeinfosüsteemi arendamiseks, analüüsides ja kirjeldades teisi sarnaseid koostöömudelid nii ülikoolide vahel kui laiemalt, teistes valdkondades.

Metoodika

Uuringu teostamiseks kasutati nii kvalitatiivseid andmekogumise ja -analüüsi meetodeid (dokumendianalüüs, personaal- ja eksperdiintervjuud, juhtimianalüüs, fookusgrupi intervjuud).

Kasu

Uuringu tulemused aitavad leida sobiliku koostöö- ja rahastusmudeli ülikoolide ühise õppeinfosüsteemi arendamiseks. 

Projekti tellija: Rektorite Nõukogu
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 11/24-03/25

Vaata lõpparuannet
Vaata teisi materjale

Vigu-Nigula valla haridusvõrgu analüüs

Taust

Viru-Nigula vald vajas sisendit valla haridusvaldkonna arengukava koostamiseks aastateks 2025–2029.

Eesmärk

Analüüsi lähteülesandeks oli anda ülevaade haridusvõrgu ja -asutuste hetkeolukorrast ning pakkuda ettepanekuid ja lahendusi võimalikeks muudatusteks ning ümberkorraldusteks pidades silmas hariduspoliitilisi suundumusi ja kokkuleppeid, teenusvajaduse pikaajalisi prognoose (sh rahvastikuprognoose) ning valla finantsvõimekust. 

Metoodika

Analüüsi teostamiseks viidi läbi dokumendianalüüs, mis tugines tellija poolt edastatud materjalidele ja avalikes allikates leiduvale infole. Lisaks külastati valla haridusasutusi ja viidi läbi fookusrühma intervjuu haridusasutuste juhtidega. 

Kasu

Analüüsi järel saab hinnata, millist arendamise või korrastamise tegevust haridusasutused vajavad haridusvõrgu kui terviku vaates ja lähtudes hariduse kättesaadavusest, kvaliteedist, jätkusuutlikkusest ja kuluefektiivsusest.

Projekti tellija: Viru-Nigula vald
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 02/2024 ‍– 06/2024

Sisekaitseakadeemia tagasiside küsitluste väljatöötamine

Taust

Sisekaitseakadeemia vajab tagasiside kogumise ja arvestamise põhimõtted ja kord kaasajastamist, kehtiv protsess ei toeta õppekvaliteedi parendamise eesmärki soovitud kujul. Tagasisideküsitlusi on liiga palju, neid viiakse läbi erinevates keskkondades ning tulemuste analüüsimine ei ole järjepidev ning tõenduspõhine.

Eesmärk

Eesmärk on töötada välja terviklik tagasisidesüsteem ja uuendada õppijatele suunatud tagasisideküsitlusi. Töö tulemused on Sisekaitseakadeemiale aluseks uue tagasiside kogumise ja arvestamise korra väljatöötamiseks ja rakendamiseks.

Metoodika

Lahenduse väljatöötamiseks läbi viiakse ärianalüüs, sealhulgas intervjuud. Seejärel koostatakse küsimustike prototüübid ning hiljem ka küsitluste metoodika, sh protsessi kirjeldus, uuringukalender, analüüsi metoodika ja töötluse tehnilise teostuse metoodika, ning visualiseerimislahendus.

Kasu

Valmiv lahendus toetab õppekvaliteedi parendamise eesmärki, olles osa laiemast sise- ja välishindamise süsteemist, on veebipõhine (turvaline ja kasutajamugav), võimaldab tulemuste selget visualiseerimist ja erinevatele sihtrühmadele avalikustamist ja tagama küsitlustes osalemise vaid Sisekaitseakadeemia õppuritele.

Projekti tellija: Sisekaitseakadeemia
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 12/2023 ‍– 03/2024

Sisekaitseakadeemia vastuvõtu statistika töötlemise tööriist

 

Taust

Sisekaitseakadeemia soovis kasutusele võtta SAIS infosüsteemi vastuvõtu statistika andmepäringute töötlemise automatiseerimise tööriista, mis lihtsustab vastuvõtu statistika töötlemist, esitamist kompaktsete andmetabelitena ja visualiseerimist.

Eesmärk

Kavandatava lahenduse eesmärgiks oli luua Exceli töövihik, mille sisendiks on kindla struktuuriga andmetabelid (näiteks .csv väljavõtteid SAIS vastuvõtu infosüsteemist) või PowerQuery andmepäringud SAIS-ist sisendina.

Metoodika

Lahenduse struktuur ja funktsionaalsus kavandati nõuete ja sisendandmete struktuuri kaardistamise protsessi käigus, mis hõlmas dokumendianalüüsi ja intervjuusid Sisekaitseakadeemia esindajatega. Intervjuude käigus täpsustati väljundtöölehtede struktuuri, tabelite, jooniste ja diagrammide vormistust ning muud vajalikku teavet.

Kasu

Tööriist aitab vähendada Sisekaitseakadeemias vastuvõtustatistika koostamisele ja analüüsimisele kuluvat aega, tagades sellega protsessi kiirema ja tõhusama toimimise.

 

Projekti tellija: Sisekaitseakadeemia
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 10/2023 ‍– 12/2023

 

Kutsesüsteemi rakendumise analüüs

Taust

Kutsesüsteem on osa Eesti kvalifikatsioonisüsteemist – see seob haridussüsteemi tööjõuturuga ja aitab kaasa tööalase kompetentsuse arengule, hindamisele, tunnustamisele ja võrdlemisele. Kutsesüsteemi rakendumist reguleerib juba aastast 2001 Kutseseadus ning süsteem koosneb neljast osast: kvalifikatsiooniraamistik, kutsestandardid, kutse andmine ja kutseregister.

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks oli selgitada välja, millised on kutsesüsteemi osaliste ootused süsteemile, milline on nende valmisolek reformi rakendamiseks ning oskuspõhisele lähenemisele üleminekuks ja millised on plaanitud uuendustega kaasnevad kitsaskohad ja võimalikud riskid.

Metoodika

Uuringu käigus võrreldi Eestis kasutatavat kutsesüsteemi välisriikide kogemusega. Kutsesüsteemi osaliste valmisoleku ja ootuste hindamiseks viidi läbi intervjuud ja fookusgrupid kutsesüsteemi otseste ja seotud osapooltega: kutse taotlejad, kutse andjad, õppeasutused, õppijad, kutsestandardite väljatöötamisega seotud osapooled (sh tööandjad ja erialaliidud), karjäärinõustajad, kutsesüsteemi spetsialistid, poliitikakujundajad. Uuringu käigus toimus ka riskihindamine, et tagada uuenduste realistlikkus ja elluviidavad.

Kasu

Uuringu tulemusena saadi sisendit kutsesüsteemi rakendamise aluseks oleva õigussüsteemi uuendamiseks ja oskuspõhise kutsesüsteemi rakendamiseks.

 

Projekti tellija: Haridus- ja Teadusministeerium
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 03/2023 ‍– 10/2023

Vaata lõpparuannet