EKKAV programmi juhtimise ja korralduse võrdlev analüüs

Taust

Eesti keele ja kultuuri akadeemiline välisõpe (EKKAV) on riiklik programm, mis toetab eesti keele ja kultuuri järjepidevat õpet väliskõrgkoolides ning sellega seotud tugitegevusi. Programmi eesmärk on tagada kvaliteetne, kaasaegne ja jätkusuutlik õpe Eestile olulistes, rahvusvaheliselt tunnustatud kõrgkoolides ja mäluasutustes olukorras, kus väikese kõnelejaskonnaga keelte õppe toetus mitmel pool väheneb. Programmi tulemusraamistik näeb ette õppijate arvu ja kursuste mahu kasvu: aastaks 2027 on sihiks 1500 õppijat, üle 30 võrgustikku kaasatud kõrgkooli, enam kui 200 toetatud kursust ning üle 35 Eestisse saabunud stipendiaadi aastas.

Eesmärk

Analüüsi eesmärk on kaardistada ja võrrelda EKKAV programmi (2018-2027) toime- ja juhtimismudelit teiste väikeriikide sarnaste programmidega, keskendudes eeskätt strateegilise juhtimise struktuurile, rollide ja vastutuse jaotusele programmi rahastaja, juhtorgani ning rakendusüksuse vahel. Eesmärgiks on saada ülevaade praktilistest juhtimispraktikatest ning nende põhjal saada selged ettepanekud ja tegevussuunad EKKAV programmi juhtimise ning korralduse paremaks kujundamiseks.

Metoodika

Uuringus kasutatakse kvalitatiivseid meetodeid: dokumendianalüüsi ja poolstruktureeritud individuaalintervjuusid. Metoodiline triangulatsioon suurendab analüüsi usaldusväärsust, võimaldades võrrelda dokumentides kirjeldatud korraldus- ja juhtimisloogikat praktikas rakendatud lahendustega.

Kasu

Uuring keskendus EKKAV programmi juhtimis- ja toimemudeli rahvusvahelisele võrdlusele ning heade juhtimispraktikate kaardistamisele, mille tulemusena koostati soovitused EKKAV programmi juhtimise läbipaistvuse suurendamiseks, juhtumipõhise otsustamise vähendamiseks, koostöö parandamiseks partnerülikoolidega ning programmi meetmete kulutõhusa koosmõju tagamiseks.

Projekti tellija: Haridus- ja Noorteamet
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 11/2025–01/2026

Eesti HPC ja AI arvutusvõimekuse mõjuanalüüs

Taust

Eesti eesmärk on arendada kõrgjõudlusega andmetöötluse (HPC), andmekeskuste ja tehisaru (AI) taristut, et tagada digitaalne suveräänsus, toetada rohepöörde eesmärke ning suurendada rahvusvahelist konkurentsivõimet. Sellise taristu kavandamine eeldab terviklikku arusaama võimalikest asukohtadest ja nende sobivust mõjutavatest teguritest, sealhulgas energiavarustusest ja võrguühendustest, jahutus- ja veevarustusest, keskkonna- ja planeeringutingimustest ning logistilisest ligipääsust.

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks oli koostada juhtimistaseme ülevaade Eesti HPC-, andmekeskuste- ja AI-taristu arendamise eeldustest, hõlmates strateegilist asukoha- ja taristuanalüüsi ning indikatiivset majandusmõju hinnangut.

Metoodika

Ruumianalüüsis kasutati paarvõrdluse (AHP) metoodikat. Kriteeriumide kaalud määrati paarvõrdluse põhimõttel, kasutades Analüütilise Hierarhia Protsessi (AHP) raamistikku (Saaty).

Majandusmõju analüüs viidi läbi desk-based uuringuna, tuginedes olemasolevatele allikatele: statistika, teaduskirjandus, varasemad uuringud, poliitikadokumendid ja rahvusvahelised strateegiad jt. Analüüsi põhielemendid on ettevalmistavad tegevused, võrdlusanalüüs ja Eesti stsenaariumid.

Kasu

Aruanne annab ülevaate Eestis kavandatavate suuremahuliste arvutusvõimsuste ja andmetöötluse taristute ruumilisest sobivusest, keskendudes nii andmekeskustele kui ka kõrge jõudlusega arvutuste lahendustele. Analüüs on aluseks edasiste detailsemate uuringute ja planeerimisotsuste suunamiseks.

 

Projekti tellija: Justiits- ja Digiministeerium
Projekti elluviija: Skepast&Puhkim OÜ ja LevelLab
Uuringu kestus: 11/2025–01/2026