KOV ametnike ja töötajate koolitusvajaduste hindamine

Eesmärk

Uuringu eesmärk oli kohalike omavalitsuste ametnike ja töötajate koolitusvajaduse hindamise metoodika täiendamine ja koolitusvajaduse analüüs, mis sisaldab ettepanekuid kohalike omavalitsuste personali arendamise valdkonna probleemide lahendamiseks järgneval 5-10 aastasel perioodil.

Tulemused

2015. aastal viidi läbi KOV ametnike ja töötajate kompetentside kaardistamise ja koolitusvajaduse hindamise analüüs (pilootuuring), mille raames töötati välja kompetentsimudel. Käesoleva uuringu raames ajakohastatud ja täiendatud kompetentsimudel koosneb kolmest kompetentsigrupist: üldised kompetentsid, KOV juhtimise üldkompetentsid ja valdkonnaspetsiifilised erialased kompetentsid.

Kasvav tööaja paindlikkus ja kaugtöö kasutamine tingib vajaduse arendada IKT-oskusi, samal ajal suureneb ka vajadust arendada töötajate suhtlus- ning koostööoskusi.
Koolituste eelarve prognoos KOV ametiasutustes kokku aastani 2030 on 24 miljonit eurot. KOV töötasufondist moodustab see ligikaudu 1,7%.

KOV teenistujate arendamisel on vajadus keskse koolitamise koordineerimise süsteemi järele, mille eesmärgiks on olulistes prioriteetsetes valdkondades koolituste koordineerimise korraldamine KOVides.

Uuringus kasutatud meetodid: küsitlus, intervjuud, fookusgrupid, dokumendianalüüs, ekspertide paneel

 

Projekti tellijad: Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus
Projekti elluviijad: LevelLab (projekti juhtpartner), Balti Uuringute Instituut ja Geomedia
Uuringu kestus: 09/2020 ‍– 04/2021

Vaata lõpparuannet

Noortegarantii tugisüsteemi rakendamise mõju ja tulemuslikkuse analüüs

Taust

2018. aastal oli Eestis 12 400 noort vanuses 15-24 aastat ja 13 200 noort vanuses 25-29 aastat, kes ei õppinud, töötanud ega osalenud koolitusel (NEET-noored) ehk 11,7% 15-29-aastaste vanusrühmast. Mitteaktiivsete noorte vajalike teenusteni mittejõudmise probleemi lahendamiseks töötas Sotsiaalministeerium 2017. aastal välja noortegarantii tugisüsteemi (edaspidi NGTS), mille eesmärgiks on kaardistada mitteõppivad ja töötavad noored (NEET-noored) ning pakkuda neile KOV-i poolt sihistatud tuge eelkõige haridustee jätkamiseks ja/või tööle suundumiseks.

Eesmärk

Uuringu eesmärk oli anda hinnang NGTS-i rakendamise asjakohasusele, mõjule ja tulemuslikkusele, kulutõhususele ning jätkusuutlikkusele.

Tulemused

Selgus, et üldjoontes on NGTS tulemuslik ning selle rakendamine koos tugimeetmetega on aidanud noortel oluliselt paremini tööle ja/või õppima suunduda. Uuringuga kinnitati, et haridustee jätkamise ja tööturule suundumise toetamisel on suur roll aktiivsetel tööturumeetmetel, võrgustikutööl, personaalsel nõustamisel ning ennetusel. Sellest tulenevalt – ja arvestades noorte madalat informeeritust – toetab NGTS koosmõjus teiste teenustega otseselt NEET-noorte olukorra leevendamist Eestis.

Metoodika

Viidi läbi personaalintervjuud ja fookusgrupi intervjuud, dokumendianalüüs ja kvantitatiivne andmeanalüüs.

Projekti tellija: Sotsiaalministeerium
Projekti elluviijad: LevelLab ja Balti Uuringute Instituut
Uuringu kestus: 04/2020 ‍– 12/2020

Vaata lõpparuannet

Ülemiste City majandusuuring

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks on selgitada välja ja monitoorida Ülemiste Citys valmiva toodangu ja teenuste mahtu, nendest tekkivat lisandväärtust; linnakus asetsevate ettevõtete peamisi tegevusvaldkondi; millises majandusharus on linnaku mõju Eesti majandusele suurim ning millised on Ülemiste Citys toimiva majandustegevuse peamised trendid.

Kasu

Uuringu tulemusena on valminud Ülemiste City dünaamiline juhtimise töölaud, mis annab ülevaate linnakus tegutsevate ettevõtete peamiste tegevusvaldkondade ja majandusnäitajate kohta. Töölaud on leitav siin: https://ucuuringud.eek.ee/?page=uc.

Projekti tellija: Ülemiste City
Projekti elluviija: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, AS Mainor Ülemiste, AS Technopolis Ülemiste ja LevelLab
Uuringu kestus: regulaarne

Hansavesti personali-, renditöö ja renditöötajate uuring​

Taust

Hansavest on tööjõuteenust ning koolitusi pakkuv firma, mis asutati aastal 2005. Ettevõte on spetsialiseerunud oskus- ja liinitööjõu värbamisele, koolitamisele ning pakkumisele tootmis- ja logistikaettevõtetesse. Lisaks Baltikumile, pakub Hansavest tööjõu teenuseid ka Rootsis ning Soomes. Tööjõud on enamasti pärit Eestist, Lätist või Ukrainast. Peamised valdkonnad, kuhu tööjõuteenust pakutakse on puidu-, toiduaine-, metalli- ning elektroonikatööstused.

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks oli hinnata renditöö korraldust, renditöötajate ettevalmistust ja toimetulekut ning Hansavest Grupi töötajate rahulolu, renditöötajate elu- ja töötingimusi, töö tulemuslikkust, tööprotsessi korraldamise kvaliteeti ning Hansavesti poolt pakutavaid tugiteenuseid. 

Metoodika

Uuringu käigus viidi LevelLabi online küsitluskeskkonnas läbi neli erinevat küsitlust – klientide rahulolu, renditöötajate rahulolu, Soome töötajate rahulolu ning Eesti töötajate rahulolu. Tulemusi analüüsiti ning võimalusel võrreldi eelmiste aastate tulemustega. Uuringut on viidud regulaarselt läbi aastast 2019.  

Kasu

Hansavest sai selge ülevaate oma koostööst töötajatega, klientidega ja renditöötajatega ning saab seeläbi teha vajalikke muudatusi, et seda koostööd paremaks muuta.  

 

Projekti tellija: Hansavest
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 11/2022 ‍– 01/2023