Sotsiaalmajandusliku mõju hindamised

Taust

Sotsiaalmajandusliku mõju hindamine (SMH) annab põhjaliku ülevaate, kuidas projektid ja algatused mõjutavad erinevaid rühmi ja kogukondi nii lühi- kui ka pikaajalises plaanis. SMH võimaldab hinnata posiitivseid kui ka negatiivseid mõjusid, alates otsesest majanduslikust kasust kuni sotsiaalsete mõjudeni. See pakub kindlustunnet, et otsused tuginevad põhjalikule ja tõenduspõhisele analüüsile, võimaldades seeläbi planeerida ja ellu viia jätkusuutlikke ning vastutustundlikke projekte ja algatusi.

Eesmärk

Analüüsi eesmärk on saada terviklik ülevaade sündmuse majanduslikust ja sotsiaalsest panusest nii Eesti riigi kui ka sündmuse toimumise piirkonna tasandil ning hinnata sündmuse mainet.

Metoodika

Analüüsi teostamiseks viiakse läbi küsitlus kas veebikeskkonnas ja/või sündmuse ajal näost näkku intervjueerides. Lisaks teostatakse dokumendianalüüsi, mis tugineb tellija poolt edastatud materjalidel ja avalikes allikates leiduvale infole.

Kasu

Sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi järel saab hinnata ürituse majanduslikku ja sotsiaalset mõju, mis võimaldab ürituse korraldajal edaspidi teha täpsemaid prognoose. Lisaks aitab see riigil paremini mõista ürituse majanduslikku ja sotsiaalset kasu ning toetada ürituse rolli piirkonna arengus.

Teostatud hindamised:

  • IBU suvebiatloni MM 2024 (tellija: Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon)
  • ERC Delfi Rally Estonia 2024 (tellija: Eesti Autospordi Liit)
  • Rühmvõimlemise MM 2024 (tellija: Eesti Võimlemisliit)
  • IBU Cup 7 ja 8 2025 (tellija: Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon)
  • Euroopa Discgolfi Festival 2025 (tellija: Team Discgolf Estonia MTÜ)
  • Iluvõimlemise EM 2025 (tellija: Eesti Võimlemisliit)
  • Paide Rally 2025 (tellija: BTR Racing MTÜ)
  • Piljardi EM 2025 (tellija: MTÜ Kalevi Piljardikool)
  • WRC Delfi Rally Estonia 2025 (tellija: Estonian Autosport Events MTÜ)
  • Tallinn International Horse Show 2025 (tellija: Eesti Ratsaspordi Liit)
  • Tartu Maraton 2025 (tellija: MTÜ Klubi Tartu Maraton)
  • 44. Tartu Rattaralli (tellija: MTÜ Klubi Tartu Maraton)
  • Tour of Estonia 2025 (tellija: MTÜ Klubi Tartu Maraton)
  • Viljandi Pärimusmuusika Festival 2025 (tellija: MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus)
  • Muhu Väina regatt 2025 (tellija: MTÜ Kalevi Jahtklubi)
  • ORC Worlds 2025 (tellija: MTÜ Kalevi Jahtklubi)
  • Tartu Maraton 2026 (tellija: MTÜ Klubi Tartu Maraton)
  • BMW IBU World Cup 2026 (tellija: Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon)

Projektide elluviija: LevelLab

Küsitlusuuringu “Ida-Viru täna ja homme. Elanike arvamused ja ootused” läbiviimine

Taust

Küsitluse eesmärk on saada ülevaade inimeste arvamustest viimastel aastatel Ida-Virumaal toimunud muutuste kohta ning ootustest tuleviku suhtes. Selleks, et muutusi sügavamalt mõista ning tulevikus paremini ette näha, on oluline kokku panna mosaiikpilt kogu Ida-Virumaa elanikkonna, iga maakoha ja linna, kõigi rahvuste ja ühiskonnarühmade tegelikust olukorrast, arvamustest ja plaanidest.

Küsitlusuuringut viiakse läbi Ida-Viru Õiglase Ülemineku teadusmeetme raames: https://teadusidavirumaal.ee 

Eesmärk

Töö eesmärk on läbi viia Ida-Viru maakonna elanikkonna küsitlusuuring, mis hõlmab töötamise, hariduse, tervisega seotud ning ühiskondlikke küsimusi.

Metoodika

Uuringu raames viiakse läbi veebiküsitlus ja näost näkku küsitlus-intervjuud. Uuring viiakse läbi Ida-Viru maakonna 18–64-aastase elanikkonna seas, kasutades mitme etapilist valimi kujundamise protsessi. Eesmärk on tagada tulemuste usaldusväärsus, representatiivsus ning piirkonna eri rühmade piisav kaasatus.

Kasu

Uuringu tulemused annavad tervikliku ja mitmekülgse ülevaate Ida-Virumaa elanike tegelikust olukorrast, hoiakutest ja tulevikuootustest.

Projekti tellija: Tartu Ülikool
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 11/2025–06/2026

Juhtimisvaldkonna uuring 2025

Taust

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse tellimisel on valminud viie aastaste intervallidega juhtimisvaldkonna uuringud, millega on uuritud Eesti juhtimisvaldkonda. Viimase uuringu valmimisest (aastal 2021) on toimunud arengud nii majandus- kui ka ettevõtluskeskkonnas, ettevõtete üldises ja ka juhtimisalases võimekuses ning juhtide juhtimisalases ettevalmistuses. Lisaks on valdkond ise viimastel aastatel kiirelt arenenud, tekkinud on uued lähenemised ja trendid, mille tundmine ja millega arvestamine võib oluliselt määrata tulevast organisatsioonide edukust.

Eesmärk

Uuringu eesmärk on välja selgitada juhtimisvaldkonna tänane olukord, valitsevad probleemid (sealhulgas võimalikud turutõrked) ja puudujäägid ning saada ettepanekuid juhtimisalase võimekuse suurendamiseks, sh riigi kaasabil.

Metoodika

Uuringus kasutati segameetodilist uurimisdisani, mis ühendas kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed uurimismeetodid (küsitlus, teisesed kvantitatiivsed andmed, dokumendianalüüs, personaalintervjuud ja fookusgrupid).

Kasu

Uuring annab tervikliku ja ajakohase ülevaate Eesti juhtimisvaldkonna olukorrast eri suuruse ja tüpoloogiaga ettevõtetes, hõlmates juhtimiskvaliteedi erinevaid komponente ning nende mõju ettevõtluse tulemuslikkusele. Võrdlus varasemate uuringutega (2015 ja 2021) võimaldab hinnata muutusi ja arenguid ajas ning tuua esile valitsevad trendid juhtimisvaldkonnas. Uuringu tulemused annavad ülevaate organisatsiooni- ja juhtimisalaste arendusprogrammide olemasolust ja tulemuslikkusest ettevõtetes ning juhtimisalase hariduse sisust ja kvaliteedist kõrghariduses, pakkudes ühtlasi rahvusvaheliste parimate praktikate põhjal ettepanekuid juhtimisvaldkonna arendamiseks. Lisaks luuakse avalik Power BI juhtimislaud, mis pakub kvantitatiivanalüüsi tulemustel põhinevat visuaalset ja interaktiivset ülevaadet Eesti ettevõtete juhtimispraktikatest ning nende seostest majandustulemuste ja ettevõtete edukusega.

Projekti tellija: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
Projekti elluviija: Tartu Ülikool ja LevelLab
Uuringu kestus: 06/2025-03/2026

Ettevõtete makseteenuste uuring

Eesmärk

Uuringu eesmärk on küsitluse teel koguda andmeid Eesti ettevõtete makseteenuste kasutamise ning teenustega rahulolu kohta, hinnata kriisideks valmistumist ja maksepettustega toimetulekut ning koguda ettevõtetelt ettepanekuid makseteenuste parendamiseks.

Metoodika

Uuringu käigus viiakse läbi veebiküsitlus. Küsitletakse vähemalt 700 ettevõtet, kellest vähemalt 400 on alla 10 töötajaga väike-ettevõtted, kes omavad füüsilist müügikohta või e-poodi.

Kasu

Uuringu tulemused aitavad saada tervikliku ülevaate Eesti ettevõtete makseteenuste kasutamisest, rahulolust ja kitsaskohtadest. Kogutud info võimaldab hinnata ettevõtete valmisolekut kriisideks ja maksepettustega toimetulekuks ning annab sisendi makseteenuste arendamiseks vastavalt ettevõtete tegelikele vajadustele.

Projekti tellija: Eesti Pank
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 2025-2031

Kogu Eesti toidutarneahelas tekkivate toidujäätmete ja -kadude uuring

Taust

Toidujäätmete ja toidukao vähendamine on oluline osa nii Euroopa Liidu kui ka Eesti keskkonna- ja ringmajanduse poliitikast. Euroopa Liidu õigusaktid seavad liikmesriikidele kohustuse mõõta toidujäätmete teket ühtse metoodika alusel ning rakendada meetmeid nende vähendamiseks kogu toidutarneahela ulatuses. Eestis tekib igal aastal märkimisväärne kogus toidujäätmeid, millest suur osa on välditav ning millel on oluline keskkonna- ja majanduslik mõju. Käesolev uuring loob ajakohase ja tõenduspõhise teadmusaluse, mis toetab riiklike ja Euroopa Liidu eesmärkide täitmist, aitab kavandada tõhusaid poliitikameetmeid ja teadlikkuse tõstmise tegevusi ning panustab ringmajanduse arengusse kogu toidutarneahelas.

Eesmärk

Uuringu eesmärk on koguda ajakohased andmed Eesti toidujäätmete tekke kohta ning kasutada neid sekkumiste kavandamiseks elanike teadlikkuse tõstmiseks sihtrühmade kaupa, tööstussümbioosi võimaluste kaardistamiseks ning riigi sekkumisvajaduste määratlemiseks.

Metoodika

Uuringus kasutatakse kombineeritud metoodikat, mis hõlmab registriandmete analüüsi, kvantitatiivseid küsitlusi, poolstruktureeritud intervjuusid, eksperdiintervjuusid ja päevikumeetodit.

Kasu

Uuringu tulemusel valmivad teadlikkuse tõstmise kampaaniates ja projektides kasutatavad põhisõnumid ning luuakse alus uute meetmete väljatöötamiseks. Uuringu tulemused võimaldavad Kliimaministeeriumil kaardistada vajadused jäätmetekke ja pakendamise vältimiseks ja vähendamiseks ning korduskasutuse edendamiseks.

Projekti tellija: Kliimaministeerium
Projekti elluviija: LevelLab ja Roheline Rada
Uuringu kestus: 06/2025–09/2026

PACT riskihindamise tööriista analüüs

Taust

PACT (Positive Achievement Change Tool) on Ameerika Ühendriikides välja töötatud ja teaduslikult valideeritud riskihindamise metoodika, mida on Eestis kasutatud kõrge riskikäitumisega laste ja noortega seotud teenustes, sealhulgas mitmedimensioonilises pereteraapias (MDFT), kinnise lasteasutuse teenuses (KLAT) ja Ringist välja (RV) mudelis, et hinnata õigusrikkumise riski ja toetada sobivate sekkumiste valikut. Senine kasutuskogemus on näidanud, et olemasolev lahendus ei vasta täielikult Eesti tehnilistele ja andmekaitsenõuetele ning ei võimalda piisava täpsusega hinnata teenuste mõju ega kajastada teenuse jooksul noore olukorras toimuvaid positiivseid muudatusi kvantitatiivselt riskitaseme langusena.
Seetõttu on tekkinud vajadus arendada Eesti konteksti paremini sobiv ja täpsem riskihindamise lahendus, mis toetaks nii tõenduspõhist sekkumist kui ka põhjendatud otsuseid noore teenuselt väljumisel.

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks on olemasoleva PACT riskihindamise tööriista sobivuse kriitiline hindamine MDFT, KLAT ja RV teenuste kontekstis, uue või täiendatud tööriista kontseptuaalne ja empiiriline kujundamine, ning selle rakendusmudeli ja liidestusvõimaluste määratlemine.

Metoodika

Uuring hõlmab nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset analüüsi. Kvantitatiivse analüüsi aluseks on täidetud riskihindamise PACT ankeedid. Kvalitatiivne osa sisaldab dokumendianalüüsi, poolstruktureeritud individuaalintervjuusid ja fookusgruppe.

Projekti tellija: Sotsiaalkindlustusamet
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 11/2025–06/2026

HTM programmide vahehindamine

Taust

Vahehindamine keskendub Haridus- ja Teadusministeeriumi programmidele „Eesti keeletehnoloogia 2018–2027“ (EKT) ja „Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019–2027“ (EKKD), mis toetavad eesti keele ja kultuuriga seotud teadus- ja arendustegevust (TA) digiajastul. Programmid hõlmavad nii keeletehnoloogilist arendustegevust kui ka keele ja kultuuri alast teadustööd ning nende rakendamist kujundavad muutused teadus- ja tehnoloogiakeskkonnas, sealhulgas tehisintellekti ja suurte keelemudelite kiire areng.

Eesmärk

Uuringu eesmärk on selgitada välja, kui tulemuslikud on seni olnud EKKD ja EKT programmid, st kaardistada valdkondlik olukord ja hinnata, mil määral on täidetud EKKD ja EKT programmide eesmärgid ja kuidas on programmid panustanud üldisemalt eesti keele, kultuuri ja keeletehnoloogia TA-sse. Samuti on eesmärk saada soovitusi, kuidas edaspidi HTM-i keelevaldkonna TA-d arendada ning kas ja kuidas oleks asjakohane rahastada keelevaldkonna TA-d pärast programmide lõppemist 2027. aastal, arvestades maailmas toimuvaid trende, piiratud eelarvet ning vältides dubleerimist teiste meetmetega.

Metoodika

Programmide hindamise aluseks on mitmekihiline andmekogumise strateegia, mis ühendab dokumendianalüüsi, intervjuud, fookusgrupid ja kvantitatiivsete näitajate analüüsi.

Kasu

Vahehindamine annab tervikpildi programmide senisest elluviimisest ning nende panusest seatud eesmärkide saavutamisse. Vahehindamise raport sisaldab nii ülevaadet programmide tulemuslikkusest kui ka soovitusi ja ettepanekuid edasiste rahastus- ja tegevusmudelite kujundamiseks pärast praeguste programmide lõppu.

Projekti tellija: Eesti Teadusagentuur
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 07/2025–02/2026

Digiligipääsetavuse uuring ja LPS rakendamine Eestis

Taust

Uuring annab ülevaate hetkeolukorrast, rahvusvahelistest parimatest praktikatest ning pakub välja lahendused, kuidas avaliku sektori veebid ja digiteenused oleksid eesti keeles mõistetavad ja kasutatavad keelelise erivajadustega sihtrühmade jaoks. Lisaks analüüsitakse, kuidas keeletehnoloogia saab panustada eesti keele mõistetavuse ja ligipääsetavuse parandamisse, millised lahendused ja ressursid on Eestis juba olemas ning millistes valdkondades on turutõkked, mille ületamist võiks riik toetada.

Eesmärk

Eesmärgiks oli hinnata Euroopa ligipääsetavuse direktiivi (LPS) rakendamist Eestis, keskendudes eestikeelse avaliku teabe ja digiteenuste kättesaadavusele keeleliste erivajadustega inimestele.

Metoodika

Uuringus kasutati kvalitatiivseid meetodeid nagu dokumendianalüüs ja sihtrühmade kvalitatiivne uuring. Dokumendianalüüsi eesmärk oli LPS rakendamise raamistiku kirjeldamine ja võrdlusriikide anaüüs.
Sihtrühmade kvalitatiivses uuringus oli kolm põhigruppi: 1) inimesed, kellel on raskusi lugemise, kirjutamise või keerukate tekstide mõistmisega, 2) uussisserändajad ja 3) inimesed kuulmis- ja/või nägemispuudega. Eesmärgiks oli reaalse kasutajakogemuse kirjeldamine, milleks viidi läbi poolstruktureeritud intervjuud ja ülesandepõhised testimised.

Projekti tellija: Eesti Keele Instituut
Projekti elluviija: Viilup Uuringud OÜ ja LevelLab
Uuringu kestus: 12/2025–02/2026

EKKAV programmi juhtimise ja korralduse võrdlev analüüs

Taust

Eesti keele ja kultuuri akadeemiline välisõpe (EKKAV) on riiklik programm, mis toetab eesti keele ja kultuuri järjepidevat õpet väliskõrgkoolides ning sellega seotud tugitegevusi. Programmi eesmärk on tagada kvaliteetne, kaasaegne ja jätkusuutlik õpe Eestile olulistes, rahvusvaheliselt tunnustatud kõrgkoolides ja mäluasutustes olukorras, kus väikese kõnelejaskonnaga keelte õppe toetus mitmel pool väheneb. Programmi tulemusraamistik näeb ette õppijate arvu ja kursuste mahu kasvu: aastaks 2027 on sihiks 1500 õppijat, üle 30 võrgustikku kaasatud kõrgkooli, enam kui 200 toetatud kursust ning üle 35 Eestisse saabunud stipendiaadi aastas.

Eesmärk

Analüüsi eesmärk on kaardistada ja võrrelda EKKAV programmi (2018-2027) toime- ja juhtimismudelit teiste väikeriikide sarnaste programmidega, keskendudes eeskätt strateegilise juhtimise struktuurile, rollide ja vastutuse jaotusele programmi rahastaja, juhtorgani ning rakendusüksuse vahel. Eesmärgiks on saada ülevaade praktilistest juhtimispraktikatest ning nende põhjal saada selged ettepanekud ja tegevussuunad EKKAV programmi juhtimise ning korralduse paremaks kujundamiseks.

Metoodika

Uuringus kasutatakse kvalitatiivseid meetodeid: dokumendianalüüsi ja poolstruktureeritud individuaalintervjuusid. Metoodiline triangulatsioon suurendab analüüsi usaldusväärsust, võimaldades võrrelda dokumentides kirjeldatud korraldus- ja juhtimisloogikat praktikas rakendatud lahendustega.

Kasu

Uuring keskendus EKKAV programmi juhtimis- ja toimemudeli rahvusvahelisele võrdlusele ning heade juhtimispraktikate kaardistamisele, mille tulemusena koostati soovitused EKKAV programmi juhtimise läbipaistvuse suurendamiseks, juhtumipõhise otsustamise vähendamiseks, koostöö parandamiseks partnerülikoolidega ning programmi meetmete kulutõhusa koosmõju tagamiseks.

Projekti tellija: Haridus- ja Noorteamet
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 11/2025–01/2026

Eesti HPC ja AI arvutusvõimekuse mõjuanalüüs

Taust

Eesti eesmärk on arendada kõrgjõudlusega andmetöötluse (HPC), andmekeskuste ja tehisaru (AI) taristut, et tagada digitaalne suveräänsus, toetada rohepöörde eesmärke ning suurendada rahvusvahelist konkurentsivõimet. Sellise taristu kavandamine eeldab terviklikku arusaama võimalikest asukohtadest ja nende sobivust mõjutavatest teguritest, sealhulgas energiavarustusest ja võrguühendustest, jahutus- ja veevarustusest, keskkonna- ja planeeringutingimustest ning logistilisest ligipääsust.

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks oli koostada juhtimistaseme ülevaade Eesti HPC-, andmekeskuste- ja AI-taristu arendamise eeldustest, hõlmates strateegilist asukoha- ja taristuanalüüsi ning indikatiivset majandusmõju hinnangut.

Metoodika

Ruumianalüüsis kasutati paarvõrdluse (AHP) metoodikat. Kriteeriumide kaalud määrati paarvõrdluse põhimõttel, kasutades Analüütilise Hierarhia Protsessi (AHP) raamistikku (Saaty).

Majandusmõju analüüs viidi läbi desk-based uuringuna, tuginedes olemasolevatele allikatele: statistika, teaduskirjandus, varasemad uuringud, poliitikadokumendid ja rahvusvahelised strateegiad jt. Analüüsi põhielemendid on ettevalmistavad tegevused, võrdlusanalüüs ja Eesti stsenaariumid.

Kasu

Aruanne annab ülevaate Eestis kavandatavate suuremahuliste arvutusvõimsuste ja andmetöötluse taristute ruumilisest sobivusest, keskendudes nii andmekeskustele kui ka kõrge jõudlusega arvutuste lahendustele. Analüüs on aluseks edasiste detailsemate uuringute ja planeerimisotsuste suunamiseks.

 

Projekti tellija: Justiits- ja Digiministeerium
Projekti elluviija: Skepast&Puhkim OÜ ja LevelLab
Uuringu kestus: 11/2025–01/2026