Eesti HPC ja AI arvutusvõimekuse mõjuanalüüs

Taust

Eesti eesmärk on arendada kõrgjõudlusega andmetöötluse (HPC), andmekeskuste ja tehisaru (AI) taristut, et tagada digitaalne suveräänsus, toetada rohepöörde eesmärke ning suurendada rahvusvahelist konkurentsivõimet. Sellise taristu kavandamine eeldab terviklikku arusaama võimalikest asukohtadest ja nende sobivust mõjutavatest teguritest, sealhulgas energiavarustusest ja võrguühendustest, jahutus- ja veevarustusest, keskkonna- ja planeeringutingimustest ning logistilisest ligipääsust.

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks oli koostada juhtimistaseme ülevaade Eesti HPC-, andmekeskuste- ja AI-taristu arendamise eeldustest, hõlmates strateegilist asukoha- ja taristuanalüüsi ning indikatiivset majandusmõju hinnangut.

Metoodika

Ruumianalüüsis kasutati paarvõrdluse (AHP) metoodikat. Kriteeriumide kaalud määrati paarvõrdluse põhimõttel, kasutades Analüütilise Hierarhia Protsessi (AHP) raamistikku (Saaty).

Majandusmõju analüüs viidi läbi desk-based uuringuna, tuginedes olemasolevatele allikatele: statistika, teaduskirjandus, varasemad uuringud, poliitikadokumendid ja rahvusvahelised strateegiad jt. Analüüsi põhielemendid on ettevalmistavad tegevused, võrdlusanalüüs ja Eesti stsenaariumid.

Kasu

Aruanne annab ülevaate Eestis kavandatavate suuremahuliste arvutusvõimsuste ja andmetöötluse taristute ruumilisest sobivusest, keskendudes nii andmekeskustele kui ka kõrge jõudlusega arvutuste lahendustele. Analüüs on aluseks edasiste detailsemate uuringute ja planeerimisotsuste suunamiseks.

 

Projekti tellija: Justiits- ja Digiministeerium
Projekti elluviija: Skepast&Puhkim OÜ ja LevelLab
Uuringu kestus: 11/2025–01/2026

Digiligipääsetavuse uuring ja LPS rakendamine Eestis

Taust

Uuring annab ülevaate hetkeolukorrast, rahvusvahelistest parimatest praktikatest ning pakub välja lahendused, kuidas avaliku sektori veebid ja digiteenused oleksid eesti keeles mõistetavad ja kasutatavad keelelise erivajadustega sihtrühmade jaoks. Lisaks analüüsitakse, kuidas keeletehnoloogia saab panustada eesti keele mõistetavuse ja ligipääsetavuse parandamisse, millised lahendused ja ressursid on Eestis juba olemas ning millistes valdkondades on turutõkked, mille ületamist võiks riik toetada.

Eesmärk

Eesmärgiks oli hinnata Euroopa ligipääsetavuse direktiivi (LPS) rakendamist Eestis, keskendudes eestikeelse avaliku teabe ja digiteenuste kättesaadavusele keeleliste erivajadustega inimestele.

Metoodika

Uuringus kasutati kvalitatiivseid meetodeid nagu dokumendianalüüs ja sihtrühmade kvalitatiivne uuring. Dokumendianalüüsi eesmärk oli LPS rakendamise raamistiku kirjeldamine ja võrdlusriikide anaüüs.
Sihtrühmade kvalitatiivses uuringus oli kolm põhigruppi: 1) inimesed, kellel on raskusi lugemise, kirjutamise või keerukate tekstide mõistmisega, 2) uussisserändajad ja 3) inimesed kuulmis- ja/või nägemispuudega. Eesmärgiks oli reaalse kasutajakogemuse kirjeldamine, milleks viidi läbi poolstruktureeritud intervjuud ja ülesandepõhised testimised.

Projekti tellija: Eesti Keele Instituut
Projekti elluviija: Viilup Uuringud OÜ ja LevelLab
Uuringu kestus: 12/2025–02/2026

Kogu Eesti toidutarneahelas tekkivate toidujäätmete ja -kadude uuring

Taust

Toidujäätmete ja toidukao vähendamine on oluline osa nii Euroopa Liidu kui ka Eesti keskkonna- ja ringmajanduse poliitikast. Euroopa Liidu õigusaktid seavad liikmesriikidele kohustuse mõõta toidujäätmete teket ühtse metoodika alusel ning rakendada meetmeid nende vähendamiseks kogu toidutarneahela ulatuses. Eestis tekib igal aastal märkimisväärne kogus toidujäätmeid, millest suur osa on välditav ning millel on oluline keskkonna- ja majanduslik mõju. Käesolev uuring loob ajakohase ja tõenduspõhise teadmusaluse, mis toetab riiklike ja Euroopa Liidu eesmärkide täitmist, aitab kavandada tõhusaid poliitikameetmeid ja teadlikkuse tõstmise tegevusi ning panustab ringmajanduse arengusse kogu toidutarneahelas.

Eesmärk

Uuringu eesmärk on koguda ajakohased andmed Eesti toidujäätmete tekke kohta ning kasutada neid sekkumiste kavandamiseks elanike teadlikkuse tõstmiseks sihtrühmade kaupa, tööstussümbioosi võimaluste kaardistamiseks ning riigi sekkumisvajaduste määratlemiseks.

Metoodika

Uuringus kasutatakse kombineeritud metoodikat, mis hõlmab registriandmete analüüsi, kvantitatiivseid küsitlusi, poolstruktureeritud intervjuusid, eksperdiintervjuusid ja päevikumeetodit.

Kasu

Uuringu tulemusel valmivad teadlikkuse tõstmise kampaaniates ja projektides kasutatavad põhisõnumid ning luuakse alus uute meetmete väljatöötamiseks. Uuringu tulemused võimaldavad Kliimaministeeriumil kaardistada vajadused jäätmetekke ja pakendamise vältimiseks ja vähendamiseks ning korduskasutuse edendamiseks.

Projekti tellija: Kliimaministeerium
Projekti elluviija: LevelLab ja Roheline Rada
Uuringu kestus: 06/2025–09/2026

Juhtimisvaldkonna uuring 2025

Taust

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse tellimisel on valminud viie aastaste intervallidega juhtimisvaldkonna uuringud, millega on uuritud Eesti juhtimisvaldkonda. Viimase uuringu valmimisest (aastal 2021) on toimunud arengud nii majandus- kui ka ettevõtluskeskkonnas, ettevõtete üldises ja ka juhtimisalases võimekuses ning juhtide juhtimisalases ettevalmistuses. Lisaks on valdkond ise viimastel aastatel kiirelt arenenud, tekkinud on uued lähenemised ja trendid, mille tundmine ja millega arvestamine võib oluliselt määrata tulevast organisatsioonide edukust.

Eesmärk

Uuringu eesmärk on välja selgitada juhtimisvaldkonna tänane olukord, valitsevad probleemid (sealhulgas võimalikud turutõrked) ja puudujäägid ning saada ettepanekuid juhtimisalase võimekuse suurendamiseks, sh riigi kaasabil.

Metoodika

Uuringus kasutati segameetodilist uurimisdisani, mis ühendas kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed uurimismeetodid (küsitlus, teisesed kvantitatiivsed andmed, dokumendianalüüs, personaalintervjuud ja fookusgrupid).

Kasu

Uuring annab tervikliku ja ajakohase ülevaate Eesti juhtimisvaldkonna olukorrast eri suuruse ja tüpoloogiaga ettevõtetes, hõlmates juhtimiskvaliteedi erinevaid komponente ning nende mõju ettevõtluse tulemuslikkusele. Võrdlus varasemate uuringutega (2015 ja 2021) võimaldab hinnata muutusi ja arenguid ajas ning tuua esile valitsevad trendid juhtimisvaldkonnas. Uuringu tulemused annavad ülevaate organisatsiooni- ja juhtimisalaste arendusprogrammide olemasolust ja tulemuslikkusest ettevõtetes ning juhtimisalase hariduse sisust ja kvaliteedist kõrghariduses, pakkudes ühtlasi rahvusvaheliste parimate praktikate põhjal ettepanekuid juhtimisvaldkonna arendamiseks. Lisaks luuakse avalik Power BI juhtimislaud, mis pakub kvantitatiivanalüüsi tulemustel põhinevat visuaalset ja interaktiivset ülevaadet Eesti ettevõtete juhtimispraktikatest ning nende seostest majandustulemuste ja ettevõtete edukusega.


Projekti tellija: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
Projekti elluviija: Tartu Ülikool ja LevelLab
Uuringu kestus: 06/25-…

Ettevõtete makseteenuste uuring

Eesmärk

Uuringu eesmärk on küsitluse teel koguda andmeid Eesti ettevõtete makseteenuste kasutamise ning teenustega rahulolu kohta, hinnata kriisideks valmistumist ja maksepettustega toimetulekut ning koguda ettevõtetelt ettepanekuid makseteenuste parendamiseks.

Metoodika

Uuringu käigus viiakse läbi veebiküsitlus. Küsitletakse vähemalt 700 ettevõtet, kellest vähemalt 400 on alla 10 töötajaga väike-ettevõtted, kes omavad füüsilist müügikohta või e-poodi.

Kasu

Uuringu tulemused aitavad saada tervikliku ülevaate Eesti ettevõtete makseteenuste kasutamisest, rahulolust ja kitsaskohtadest. Kogutud info võimaldab hinnata ettevõtete valmisolekut kriisideks ja maksepettustega toimetulekuks ning annab sisendi makseteenuste arendamiseks vastavalt ettevõtete tegelikele vajadustele.

Projekti tellija: Eesti Pank
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 2025-2031

Õpetajate motivatsioon ja tööga rahulolu Pärnu linna haridusasutustes

Taust

Pärnu linnas tegutseb 14 üldhariduskooli ligikaudu 700 õpetajaga, 15 lasteaeda ligikaudu 300 õpetajaga ning 6 huvikooli ligikaudu 185 õpetajaga. Õpetajate hulka on arvatud ka haridusasutuste juhid.

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks oli koguda tagasisidet haridusasutuste motivatsioonisüsteemide kohta, sealhulgas õpetajate motiveerimise, tunnustamise ja kasutatavate motivaatorite osas.

Metoodika

Uuringu raames viidi läbi küsitlus Pärnu linna munitsipaalharidusasutustes töötavate õpetajate hulgas. Uuringu üldkogumiks oli 1171 Pärnu linna haridustöötajat (õpetajad, abiõpetajad, assistendid/õpetajaabid, tugispetsialistid, juhtkond).

Kasu

Uuringu tulemused on aluseks õpetajate motivatsiooni ja tööga rahulolu suurendamisele nii haridusasutuste kui ka linna tasandil.

 

Projekti tellija: Pärnu Linnavalitsus
Projekti elluviija: LevelLab

Märjamaa valla haridusvõrgu analüüs ja arengustsenaariumid

Taust

Uuring annab tervikliku ülevaate Märjamaa valla haridusvõrgust, hõlmates koolide, lasteaedade, huvikooli ja noortekeskuse seniste arengute ning sisulise ja majandusliku toimimise analüüsi. Analüüs keskendub haridusteenuse kättesaadavusele ja kvaliteedile, personali olemasolule, õpilaste liikumisele, hoonete seisukorrale ning ligipääsetavuse ja koolitranspordi korraldusele ning võrdleb kohalikke arenguid piirkondlike ja üleriigiliste trendidega. Olulise osana on koostatud rahvastikuprognoos kuni aastani 2050, mille alusel hinnatakse haridusteenuse tulevikuvajadusi valla eri piirkondades ning töötatakse välja võimalikud haridusvõrgu arengustsenaariumid koos hinnanguga nende sotsiaalmajanduslikule mõjule.

Eesmärk

Uuringu eesmärk on anda Märjamaa vallale andmepõhine sisend haridusvõrgu arendamiseks, pakkudes ülevaadet hetkeolukorrast ja võimalikest tulevikusuundadest ning toetades teadlikke otsuseid haridusteenuse kvaliteedi tõstmiseks, haridusvõrgu korrastamiseks ja valla ressursside tõhusamaks kasutamiseks.

Metoodika

Uuringu läbiviimisel kasutati kombineeritult kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid andmekogumise ning -analüüsi meetodeid, sealhulgas dokumendianalüüsi, küsitlust, fookusgrupi intervjuusid ning haridusasutuste külastusi.

Kasu

Uuring annab Märjamaa vallale selge ja faktipõhise aluse haridusvõrgu tulevikukujundamiseks. See aitab mõista haridusasutuste toimimist ja elanike ootusi, prognoosida lasteaiakohtade ja koolikohtade vajadust kuni aastani 2050 ning teha teadlikke otsuseid investeeringute, hoonete, personali ja teenuste korralduse kohta, et tagada kvaliteetne ja jätkusuutlik haridus kõigis valla piirkondades.

 

 

Projekti tellija: Märjamaa Vallavalitsus
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 09/2024–03/2025

Tartu Spordi tööheaolu uuring 2025

Taust

Tartu Sport on Tartu linna hallatav asutus, mis asutati 2019. aastal. Asutuse ülesandeks on Tartu linnale kuuluva ning asutuse kasutusse antud vara, sh spordi- ja kultuurirajatiste ning neid teenindava infrastruktuuri haldamine, arendamine ja väljarentimine.

Eesmärk

Uuringu eesmärk oli kaardistada töötajate rahulolu, töötingimused, töökoormus, sisekliima ja juhtimise kvaliteet, et saada sisendit organisatsiooni arenguplaanide ja töökeskkonna parendamise tegevusteks.

Metoodika

Uuringu raames viidi Tartu Spordi töötajate seas läbi küsitlusuuring. Vastamine toimus LevelLabi veebipõhises küsitluskeskkonnas ja paberankeedil. Küsitlus oli kättesaadav eesti ja vene keeles. Analüüsis käsitleti rahulolu kategooriate koondtulemusi ning võrreldi tulemusi ametikohtade lõikes.

Kasu

Tartu Linnavalitsus sai selge ülevaate Tartu Spordi töötajate tööheaolust ning saab seeläbi teha vajalikke muudatusi organisatsiooni arenguplaanide ja töökeskkonna parendamiseks.  

 

 

Projekti tellija: Tartu Linnavalitsus
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 08/2025–11/2025

EKKAV programmi juhtimise ja korralduse võrdlev analüüs

Taust

Eesti keele ja kultuuri akadeemiline välisõpe (EKKAV) on riiklik programm, mis toetab eesti keele ja kultuuri järjepidevat õpet väliskõrgkoolides ning sellega seotud tugitegevusi. Programmi eesmärk on tagada kvaliteetne, kaasaegne ja jätkusuutlik õpe Eestile olulistes, rahvusvaheliselt tunnustatud kõrgkoolides ja mäluasutustes olukorras, kus väikese kõnelejaskonnaga keelte õppe toetus mitmel pool väheneb. Programmi tulemusraamistik näeb ette õppijate arvu ja kursuste mahu kasvu: aastaks 2027 on sihiks 1500 õppijat, üle 30 võrgustikku kaasatud kõrgkooli, enam kui 200 toetatud kursust ning üle 35 Eestisse saabunud stipendiaadi aastas.

Eesmärk

Analüüsi eesmärk on kaardistada ja võrrelda EKKAV programmi (2018-2027) toime- ja juhtimismudelit teiste väikeriikide sarnaste programmidega, keskendudes eeskätt strateegilise juhtimise struktuurile, rollide ja vastutuse jaotusele programmi rahastaja, juhtorgani ning rakendusüksuse vahel. Eesmärgiks on saada ülevaade praktilistest juhtimispraktikatest ning nende põhjal saada selged ettepanekud ja tegevussuunad EKKAV programmi juhtimise ning korralduse paremaks kujundamiseks.

Metoodika

Uuringus kasutatakse kvalitatiivseid meetodeid: dokumendianalüüsi ja poolstruktureeritud individuaalintervjuusid. Metoodiline triangulatsioon suurendab analüüsi usaldusväärsust, võimaldades võrrelda dokumentides kirjeldatud korraldus- ja juhtimisloogikat praktikas rakendatud lahendustega.

Kasu

Uuring keskendus EKKAV programmi juhtimis- ja toimemudeli rahvusvahelisele võrdlusele ning heade juhtimispraktikate kaardistamisele, mille tulemusena koostati soovitused EKKAV programmi juhtimise läbipaistvuse suurendamiseks, juhtumipõhise otsustamise vähendamiseks, koostöö parandamiseks partnerülikoolidega ning programmi meetmete kulutõhusa koosmõju tagamiseks.

Projekti tellija: Haridus- ja Noorteamet
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 11/2025–01/2026

Küsitlusuuringu “Ida-Viru täna ja homme. Elanike arvamused ja ootused” läbiviimine

Taust

Küsitluse eesmärk on saada ülevaade inimeste arvamustest viimastel aastatel Ida-Virumaal toimunud muutuste kohta ning ootustest tuleviku suhtes. Selleks, et muutusi sügavamalt mõista ning tulevikus paremini ette näha, on oluline kokku panna mosaiikpilt kogu Ida-Virumaa elanikkonna, iga maakoha ja linna, kõigi rahvuste ja ühiskonnarühmade tegelikust olukorrast, arvamustest ja plaanidest.

Küsitlusuuringut viiakse läbi Ida-Viru Õiglase Ülemineku teadusmeetme raames: https://teadusidavirumaal.ee 

Eesmärk

Töö eesmärk on läbi viia Ida-Viru maakonna elanikkonna küsitlusuuring, mis hõlmab töötamise, hariduse, tervisega seotud ning ühiskondlikke küsimusi.

Metoodika

Uuringu raames viiakse läbi veebiküsitlus ja näost näkku küsitlus-intervjuud. Uuring viiakse läbi Ida-Viru maakonna 18–64-aastase elanikkonna seas, kasutades mitme etapilist valimi kujundamise protsessi. Eesmärk on tagada tulemuste usaldusväärsus, representatiivsus ning piirkonna eri rühmade piisav kaasatus.

Kasu

Uuringu tulemused annavad tervikliku ja mitmekülgse ülevaate Ida-Virumaa elanike tegelikust olukorrast, hoiakutest ja tulevikuootustest.

Projekti tellija: Tartu Ülikool
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 11/2025–…