Märjamaa valla haridusvõrgu analüüs ja arengustsenaariumid

Taust

Uuring annab tervikliku ülevaate Märjamaa valla haridusvõrgust, hõlmates koolide, lasteaedade, huvikooli ja noortekeskuse seniste arengute ning sisulise ja majandusliku toimimise analüüsi. Analüüs keskendub haridusteenuse kättesaadavusele ja kvaliteedile, personali olemasolule, õpilaste liikumisele, hoonete seisukorrale ning ligipääsetavuse ja koolitranspordi korraldusele ning võrdleb kohalikke arenguid piirkondlike ja üleriigiliste trendidega. Olulise osana on koostatud rahvastikuprognoos kuni aastani 2050, mille alusel hinnatakse haridusteenuse tulevikuvajadusi valla eri piirkondades ning töötatakse välja võimalikud haridusvõrgu arengustsenaariumid koos hinnanguga nende sotsiaalmajanduslikule mõjule.

Eesmärk

Uuringu eesmärk on anda Märjamaa vallale andmepõhine sisend haridusvõrgu arendamiseks, pakkudes ülevaadet hetkeolukorrast ja võimalikest tulevikusuundadest ning toetades teadlikke otsuseid haridusteenuse kvaliteedi tõstmiseks, haridusvõrgu korrastamiseks ja valla ressursside tõhusamaks kasutamiseks.

Metoodika

Uuringu läbiviimisel kasutati kombineeritult kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid andmekogumise ning -analüüsi meetodeid, sealhulgas dokumendianalüüsi, küsitlust, fookusgrupi intervjuusid ning haridusasutuste külastusi.

Kasu

Uuring annab Märjamaa vallale selge ja faktipõhise aluse haridusvõrgu tulevikukujundamiseks. See aitab mõista haridusasutuste toimimist ja elanike ootusi, prognoosida lasteaiakohtade ja koolikohtade vajadust kuni aastani 2050 ning teha teadlikke otsuseid investeeringute, hoonete, personali ja teenuste korralduse kohta, et tagada kvaliteetne ja jätkusuutlik haridus kõigis valla piirkondades.

 

 

Projekti tellija: Märjamaa Vallavalitsus
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 09/2024–03/2025

Kaitsetahte avaliku arvamuse uuringud 2025-2028

Taust

Eesti kaitsetahte arendamise seisukohalt on oluline mõista, millised on eri sihtrühmade hoiakud, teadlikkus ja valmisolek seoses riigikaitsega. Antud uuringu raames uuritakse nelja sihtrühma: tööandjad, lapsevanemad, noored ja reservväelased. Need rühmad mõjutavad otseselt riigikaitses osalemist ja kaitsetahte kujunemist. Tööandjad loovad eeldused töötajate panuseks, lapsevanemad suunavad noorte otsuseid, noored ise on tulevased ajateenijad ning reservväelased moodustavad olulise osa riigikaitsevõimest. Nende hoiakute ja valmisoleku mõistmine on vajalik teadlike ja sihtrühmapõhiste tegevuste kujundamiseks.

Eesmärk

Kaitsetahte avaliku arvamuse uuringu eesmärk on nelja aasta jooksul läbi viia arvamusküsitlused ja personaalintervjuude uuringud neljas sihtrühmas.

  • Tööandjate arvamusküsitluse eesmärk on selgitada tööandjate teadlikkust riigikaitse toetamise võimalustest ning valmidus riigikaitsesse panustada.
  • Noorte arvamusküsitluse eesmärk on kaardistada 15–19-aastaste noorte teadlikkust, suhtumist ja hoiakuid riigikaitselistes küsimustes.
  • Lastevanemate arvamusküsitluse eesmärk on teada saada, kuidas on lapsevanemad häälestatud oma lapse ajateenistusse saatmise osas ning võimalikud tegurid, mis nende otsust mõjutavad. 
  • Veteranide personaalintervjuude uuringu eesmärk on kaardistada, kuidas veteranipoliitikaga seotud ja poliitika raames osutatavate teenuseid pakkuvad asutused mõistavad veteranide vajadusi ning millised on senise koostöö, koordineerimise ja teenuste toimimise tugevused ning kitsaskohad.

Metoodika

Uuringutes kasutatakse nii kvantitatiivseid (küsitlused) kui ka kvalitatiivseid (personaalintervjuud) andmekogumise ja -analüüsi meetodeid.

Kasu

Tulemused annavad väärtusliku ülevaate, kuidas erinevad sihtrühmad suhtuvad riigikaitsesse ning millised on nende ootused ja hoiakud. See võimaldab täpsemalt planeerida kaitsetahtega seotud teenuseid ning seirata tulemusi.

Projekti tellija: Kaitseministeerium
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 2025-2028

Elva valla rahulolu uuring

Taust

Elva Vallavalitsus viis 12.03.-12.05. 2025 läbi Elva valla elanike rahuloluküsitluse, kus osales 618 elanikku. Uuringu eesmärk oli koguda Elva valla elanike hinnanguid kohaliku eluolu ja avalike teenuste kohta. Küsitlustulemusi analüüsis LevelLab OÜ.

Eesmärk

Analüüsi eesmärk oli hinnata Elva valla elanike rahuloluküsitlus 2025 vastustest lähtuvalt elanike rahulolu erinevates valdkondades, lisaks keskendudes põhjalikumalt elanike turvalisusele ja digipädevusele. Samuti esitada soovitused, mis põhinevad analüüsi tulemustel.

Metoodika

Analüüsis kasutati nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset analüüsimeetodit. Kvantitatiivses osas analüüsiti küsimuste vastuseid statistiliste näitajate ja korrelatsioonide alusel, vaadeldes tulemusi kogu Elva valla lõikes ning erinevate piirkondade, vanuserühmade ja haridustaseme põhjal. Kvalitatiivses osas viidi läbi avatud vastuste sisuanalüüs, mille käigus kaardistati peamised kitsaskohad ja esilekerkivad teemad.

Kasu

Analüüsitulemused võimaldasid Elva Vallavalitsusel saada ülevaade peamistest murekohtadest avalike teenuste ja kohaliku eluolu osas ning koguda ettepanekuid selle kohta, mida tuleks vallas muuta või edaspidi paremini korraldada.

Projekti tellija: Elva Vallavalitsus
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 06/25-06/25

Vaata lõpparuannet

Interreg projektide mõju ning tulemuslikkuse uuring

Taust

Interreg on ELi ühtekuuluvuspoliitika vahend, mis lahendab piiriüleseid probleeme ja arendab territooriumide potentsiaali, soodustades riikide- ja piirkondadevahelist koostööd. Eesti liitus Interregi piiriülese koostöö programmidega juba 1994. aastal ning sai Euroopa Liiduga liitumisel 2004. aastal selle täieõiguslikuks partneriks. Interreg programmid on toetanud üle tuhande Eesti osalusega projekti, edendades ühislahendusi eri poliitikavaldkondades. Euroopa Liidu liikmesriigid ja institutsioonid on alustanud uue post-2027 programmperioodi ettevalmistamist, käivitades arutelud tuleviku ühtekuuluvuspoliitika üle. 

Eesmärk

Kaardistada ja koondada Interreg programmides osalevate või varem osalenud Eesti organisatsioonide teadmisi ja kogemusi, hinnata Eestis ellu viidud Interreg projektide tulemuslikkust, jätkusuutlikkust ja mõju ning anda soovitusi post-2027 programmiperioodi kavandamiseks.

Metoodika

Uuringu teostamiseks kasutati nii kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid andmekogumise ja -analüüsi meetodeid (dokumendianalüüs, küsitlus, personaal- ja fookusgrupi intervjuud).

Kasu

Uuringu tulemused aitavad paremini tagada Interreg projektide tulemuste jätkusuutlikkuse ning rakendada tõhusaid meetmeid pikaajalise mõju ja väärtuse suurendamiseks. Lisaks toetab uuring Eesti seisukohtade kujundamist post-2027 programmperioodi läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga ning teiste ELi liikmesriikidega, aidates kaasa uue perioodi Euroopa territoriaalse koostöö programmide planeerimisele ja ühtekuuluvuspoliitikat reguleerivate õigusaktide ettevalmistamisele.

Projekti tellija: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 10/24-03/25

Vaata lõpparuannet

Riigiasutuste ühise digiarhiivi loomise võimaluste analüüs

Taust

Alates 2023. aastast pakub Riigi Tugiteenuste Keskus riigiasutustele dokumendi- ja arhiivihalduse teenust ning arendab uut dokumendihaldussüsteemi. Süsteemi esimene etapp valmib 2026. aastal ja arhiveerimisfunktsioonid lisanduvad 2027. aastaks. Digitaalsete dokumentide pikaajalise ja turvalise säilitamise tagamiseks kaalutakse kõigile riigiasutustele ühise digiarhiivi loomist.

Eesmärk

Analüüsi eesmärgiks oli koguda ja tõlgendada andmeid Riigi Tugiteenuste Keskuse teenusel olevate riigiasutuste pikaajalise säilitustähtajaga teabe säilitamise vajaduse kohta ühtses riigiasutuste digiarhiivis.

Metoodika

Analüüsi teostamiseks kasutati peamiselt kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Viidi läbi 14 ankeetintervjuud sihtrühma asutuste esindajatega ning 6 eksperdiintervjuud. Lisaks teostati dokumendianalüüs, et anda ülevaadet Eesti olukorrast ja rahvusvahelistest praktikatest.

Kasu

Analüüs aitab välja selgitada, kas ja millist lahendust kasutada ühise digiarhiivi loomisel. Lisaks võimaldab analüüs hinnata erinevate lahenduste rakendamisega seotud kulukomponente.

Projekti tellija: Riigi Tugiteenuste Keskus
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 11/24-12/24

Vaata lõpparuannet

Ministeeriumite ümberkorraldamise protsessi analüüs

Taust

Aprillil 2023 sõlmitud koalitsioonilepe viis läbi ulatusliku ministeeriumite ümberkorraldamise, mõjutades kokku viit ministeeriumi ja nende valitsemisalade asutusi. Eesmärk oli paremini kohandada ministeeriumide teemavaldkonnad valitsuse prioriteetidega ning suurendada sidusust erinevate poliitikavaldkondade vahel. Kuigi muudatused pole veel jõustunud riigieelarve vaates, on enamik praktilistest sammudest tehtud. Protsessist tulenevalt on selgunud, et mõnes valdkonnas oli muutuste läbiviimine keerulisem. Seepärast on oluline analüüsida, millised õppetunnid sellest protsessist kaasa võtta ning kuidas nii suuremahulisi muudatusi tulevikus tõhusamalt ning avatust, läbipaistvust ja teadmispõhisust väärtustades teha.

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks oli viia läbi 2023. aastal toimunud ministeeriumide ümberkorraldamise protsessi analüüs ja tuua välja selle õppetunnid.

Metoodika

Uuringu käigus viidi läbi individuaalintervjuud, fookusrühma intervjuud ning ankeetküsitlus. Intervjuud   viidi läbi seotud ministeeriumite kantslerite ja asekantsleritega ning nendega, kes ümberkorralduste tulemusena pidid töölt lahkuma. Samuti ka ministeeriumite valitsemisalade asutuste juhtidega. Fookusrühma intervjuusid viidi läbi 7, kus käsitleti teemasid vastavalt ümberkorralduste mõjutatud valdkondadele ning üks fookusrühma intervjuu viidi läbi erinevate riigiasutuste ja osakondadega, kes toetasid ümberkorraldamise protsessi keskselt. Küsitluse eesmärk oli välja selgitada ümberkorraldusega seotud väljakutsed, ametnike arvamused protsessi tõhustamise võimalustest ja tulevaste takistuste ennetamisest ning uurida ümberkorralduse mõju igapäevastele toimingutele, ministeeriumidevahelisele koostööle ja sellest tulenevatele muutustele.

Kasu

Uuring aitas välja selgitada ümberkorraldamise läbiviimise takistused ja edulood ning tehti ettepanekud sarnaste protsesside läbiviimiseks tulevikus. Lisaks selgitati välja milliseid eeldusi on vajalik valitsusasutustes ja nende allasutustes luua, arendada ja tagada, et taolised protsessid oleksid tõhusad ja sujuvad ning kõikidele osapooltele võimalikult tõrgete vabad.

Projekti tellija: Riigikantselei
Projekti elluviija: LevelLab ja Balti Uuringute Instituut
Uuringu kestus: 10/2023 ‍– 02/2024

Vaata lõpparuannet
Vaata infograafikat
Loe meediakajastusi

Ida-Viru iduettevõtluse ökosüsteem tagasi- ja edasivaates

 

Taust

Startup Estonia viis ellu kolmeaastase Ida-Virumaa pilootprogrammi, eesmärgiga luua soodne keskkond iduettevõtluse arenguks piirkonnas. Programm kaasas 23 organisatsiooni ja meelitas ligi 21 000 osalejat. Märkimisväärne huvi ning registreeritud 14 uut startuppi näitavad piirkonna potentsiaali. Jätkuprojekt aastatel 2022-2025 keskendub Ida-Virumaa ettevõtluskeskkonna jätkusuutlikule toetamisele, eesmärgiga luua rohkem uusi startuppe ja edendada koostööd loomemajanduse valdkonnaga.

Eesmärk

Uuringu eesmärk oli koguda vajalik sisend Ida-Viru startup-ökosüsteemi hetkeolukorra ja kitsaskohtade osas, mida saaks kasutada tulevaste ökosüsteemi arendamise tegevuste planeerimiseks. See hõlmas ka alates 2019. aastast toimunud projekti tegevuste mõju ja kvaliteedi hindamist.

Metoodika

Töö teostamiseks kasutati mitut andmekogumise ja -analüüsi meetodit. Dokumendianalüüs aitas hinnata varasema pilootprojekti mõju ja kvaliteeti, mis andis sisendi Ida-Viru startup-ökosüsteemi hetkeolukorra ja tulevaste arenguvõimaluste hindamiseks. Küsitlustega hinnati Ida-Virumaa elanike teadlikkust ja valmisolekut iduettevõtluseks ning analüüsiti startup-tugiorganisatsioonide poolt korraldatud üritustel osalejate vaateid Ida-Viru startup-ökosüsteemile. Fookusrühma intervjuud viidi läbi kõikide teenuse tüüpide pakkujatega (nt inkubaatorid, kiirendid, koostöötamiskeskused ja ürituste/konverentside korraldajad) ning erinevates sektorites tegutsevate iduettevõtete esindajatega.  

Kasu

Uuringu tulemused aitavad mõista praegust olukorda ja kitsaskohti Ida-Viru startup-ökosüsteemis ning pakuvad sisendit tulevaste arendustegevuste ja projektide planeerimiseks ja täiustamiseks.

 

Projekti tellija: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 10/2023 ‍– 03/2024

 

Vaata lõpparuannet

Eesti-Läti programmi tulemusmõõdikute hindamine

Taust

Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi (https://estlat.eu/en) on kaasatud Eesti lõuna- ja lääneosa ning Läti põhja- ja lääneosa, kus partneriteks on osalised mõlemast riigist. Programm toetab ettevõtluse, innovatsiooni, keskkonna ning turismi valdkonna piiriülest koostööd nii ettevõtete kui ka piiriäärsete alade elanike vahel.

Eesmärk

LevelLab ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor viisid 2022. aastal läbi uuringu, mille eesmärk oli hinnata Eesti-Läti programmi tulemusnäitajate täitmist – programmi edenemist seiratakse regulaarselt. Uuringu tulemustest selgus, et enamik hinnatud tulemusnäitajaid ületas 2023. aastaks seatud sihttaset. Kõige enam kasvas uute ettevõtete piiriülese koostöö huvi ja valmidus, mis kasvas võrreldes 2021. aastaga 15%. Samuti tõusis märkimisväärselt Valga ja Valka elanike ühtsustunde näitaja.

Metoodika

Uuringu käigus viidi läbi kolm veebiküsitlust ning kaks tänavaküsitlust nii Eesti kui ka Läti poolel. Veebiküsitluste kaudu küsitleti ettevõtete ja asutuste esindajaid, tänavaküsitluste kaudu aga küsitleti piirkonna elanikke. Kõikide küsitluste puhul pandi eelnevalt paika erinevate küsitletavate profiilide osakaalud. See tähendab, et oli määratud, millises piirkonnas, millise soo- ja vanusegrupiga inimesi küsitletakse. Ühe küsitluse täitjate nimekiri oli tellija poolt ette antud, kuid teiste puhul võeti juhuvalim tellija ette antud kriteeriumite järgi. Kõikide küsitluste küsimustikud olid tellija poolt ette antud ning sama uuringut on juba läbi viidud ka aastatel 2014, 2015, 2018 ja 2021.

 

Projekti tellija: Riigi Tugiteenuste Keskus
Projekti elluviijad: LevelLab ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
Uuringu kestus: 12/2022 ‍– 02/2023

Avaliku teenistuse keskastmejuhtide kompetentsimudel

Taust

Kompetentsipõhine juhtimine on paljude arenenud riikide avalikus sektoris laialt levinud praktika. Eesmärgiks on süsteemse ja mõjusa inimressursi juhtimise kaudu aidata kaasa organisatsiooni eesmärkide täitmisele ning töötajate motiveeritusele ja pühendumusele. Kompetentsipõhise juhtimise üheks rakendusvaldkonnaks on töötajate arendamine, mille eelduseks on nende koolitusvajaduse tundmine. Aasta-aastalt on selline vajadus muutunud aktuaalsemaks, kuna avaliku võimu teostamine eeldab ühiskonna usaldust ametnike suhtes, mis omakorda sõltub ametnike tööalasest ettevalmistusest ja eetilisest käitumisest ning tegutsemisest avalikes huvides.
Kompetentsipõhine juhtimine seob personalijuhtimise organisatsiooni strateegiliste eesmärkidega. Järjest keerukamate tööülesannete täitmiseks ja probleemide lahendamiseks vajatakse organisatsioonis õigete oskustega ja teadmistega töötajaid. Üha rohkem on hakanud nii eraettevõtted kui ka avaliku sektori asutused kasutama kompetentsimudelit kui personalijuhtimise ühte peamist tööriista, et välja selgitada ametikohal edukaks tööks vajalikud eeldused ja hinnata töötajate arenguvajadusi.
Üks vahend, mis aitab kaasa juhtimisvõimekuse tõstmisele, on kompetentsimudel. Mudeli eesmärgiks on määratleda ja kirjeldada olulised kompetentsid ning luua süsteem nende hindamiseks.

Eesmärk

Uuringu eesmärk on kirjeldada avaliku teenistuse keskastmejuhtide roll ja mõiste, uuendada keskastmejuhtide kompetentsimudel koos enesehindamise küsimustikega ning luua kompetentsimudeli uus visuaal.

Kasu

Keskastmejuhtide kompetentsimudeli uuendamine aitab liikuda tervikliku riigivalitsemise suunas ja ühtlustada juhtimisvõimekuse taset. Mudel loob avaliku sektori ülese raamistiku keskastmejuhtide värbamiseks, valikuks, hindamiseks ja arendamiseks. Uuendatud kompetentsimudel aitab kaasa ühtse juhtimiskultuuri kujunemisele ja juhtimiskvaliteedi tõusule avalikus sektoris.

 

Projekti tellijad: Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 04/2022 ‍– 12/2022

Vaata lõpparuannet

Andmeühiskonna tulevikustsenaariumite loomine

Taust

Tänapäevasel digiajastul on andmete loomine ja töötlemine nii majanduses, riigivalitsemises kui ka inimeste igapäevaelus üha enam kasvav trend. Kogutud andmeid kasutatakse nii protsesside arendamiseks, tegevuste optimeerimiseks kui ka toena otsuste langetamisel. Andmete kasutamisoskuse suurenemine võimaldab ühiskonnal digitaliseerimise poole liikuda ning seega vähendada tegevuste hulka, mida saab tänu arenevale digiajastule automatiseerida. Selline pidev andmete kasutamine tekitab aga vajaduse andmeid hallata. Tekib vajadus luua reeglid ja kindlad protsessid, kuidas andmeid tarbida, säilitades samal ajal nii privaatsuse kui ka vabaduse andmeid tarbida ja töödelda. Siinkohal on suur roll avalikul sektoril andmete jagamise- ja valitsemissüsteemide kujundamisel. Enne seda tuleb aga mõista, millised on tulevikus andmekasutust mõjutavad tegurid ja trendid.

Eesmärk

Uuringu eesmärk on luua ülevaade andmemajandust, andmekasutust ja Eesti andmepoliitikat mõjutavatest trendidest, visandada selle põhjal võimalikud tulevikustsenaariumid andmete valitsemiseks ning pakkuda stsenaariumitest tulenevalt välja peamised otsustuskohad ja poliitikavalikud poliitikakujundajatele andmevaldkonna edasiseks suunamiseks.

Kasu

Uuring aitab suurendada andmekasutust riigivalitsemisel ja kujundada andmevaldkonnas informeeritud ja tulevikku vaatavat poliitikat.

Projekti tellijad: Riigikantselei ja Arenguseire Keskus (ASK)
Projekti elluviijad: LevelLab ja Balti Uuringute Instituut
Uuringu kestus: 04/2022 ‍– 12/2022

Vaata lõpparuannet