Taust

Uuring annab ülevaate hetkeolukorrast, rahvusvahelistest parimatest praktikatest ning pakub välja lahendused, kuidas avaliku sektori veebid ja digiteenused oleksid eesti keeles mõistetavad ja kasutatavad keelelise erivajadustega sihtrühmade jaoks. Lisaks analüüsitakse, kuidas keeletehnoloogia saab panustada eesti keele mõistetavuse ja ligipääsetavuse parandamisse, millised lahendused ja ressursid on Eestis juba olemas ning millistes valdkondades on turutõkked, mille ületamist võiks riik toetada.

Eesmärk

Eesmärgiks oli hinnata Euroopa ligipääsetavuse direktiivi (LPS) rakendamist Eestis, keskendudes eestikeelse avaliku teabe ja digiteenuste kättesaadavusele keeleliste erivajadustega inimestele.

Metoodika

Uuringus kasutati kvalitatiivseid meetodeid nagu dokumendianalüüs ja sihtrühmade kvalitatiivne uuring. Dokumendianalüüsi eesmärk oli LPS rakendamise raamistiku kirjeldamine ja võrdlusriikide anaüüs.
Sihtrühmade kvalitatiivses uuringus oli kolm põhigruppi: 1) inimesed, kellel on raskusi lugemise, kirjutamise või keerukate tekstide mõistmisega, 2) uussisserändajad ja 3) inimesed kuulmis- ja/või nägemispuudega. Eesmärgiks oli reaalse kasutajakogemuse kirjeldamine, milleks viidi läbi poolstruktureeritud intervjuud ja ülesandepõhised testimised.

Projekti tellija: Eesti Keele Instituut
Projekti elluviija: Viilup Uuringud OÜ ja LevelLab
Uuringu kestus: 12/2025–02/2026