Haridusvaldkonna teenused KOV-idele
Haridusvõrgu korraldamise ja arendamise analüüs
Analüüsi tulemuseks on vastused järgmistele küsimustele:
- Milline on hinnang koolivõrgu efektiivsusele?
- Milliseid haridusteenuseid ja millises mahus on tulevikus piirkonnas vaja?
- Millised on haridusvõrgustiku võimalikud arengustsenaariumid?
Esitame konkreetsed soovitused koolide ja muude haridusasutuste arendamiseks ja ümberkorraldamiseks.
Hariduse arengukava koostamine
Pikaajaline visioon ja tegevuskava hariduse arendamiseks teie piirkonnas.
Tööprotsess
Kohandame tööprotsessi lähtuvalt analüüsi lähteülesandest, mahust, ajakavast ning Tellija vajadustest ja ootustest.
Küsi pakkumist
Meile saab kirjutada info@levellab.ee või helistada +372 5138041.
LevelLabi meeskonnal on pikaajaline kogemus regionaal- ja haridusvaldkonna analüüside teostamisel ja uuringute läbiviimisel. Kasutame nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid analüüsi meetodeid: viime läbi küsitlusi, personaalintervjuusid, fookusgrupi intervjuusid ja töötubasid. Oleme oma klientidele abiks projektide ettevalmistamisel, läbiviimisel ja järeltegevuste korraldamisel.
Kogume, hindame ja tõlgendame infot, mis aitab mõista toimunut, teha häid otsuseid ja kavandada tulevikku.
Miks on vaja haridusvaldkonda arendada?
Haridus on kohalike omavalitsuste kõige mahukam ja olulisem tegevusvaldkond. Hariduse kättesaadavus ja kvaliteet on ühiskonnas kõrgendatud tähelepanu all. Üld- ja alushariduse korralduse eest vastutavad esmajoones kohalikud omavalitsused. Hariduskulud on viimastel aastatel kiiresti kasvanud, moodustades enam kui poole kohaliku omavalitsuse põhitegevuse kuludest ning ulatudes mõnel juhul kuni 75%-ni. Seetõttu on kriitilise tähtsusega, et haridusvõrgustik oleks otstarbekas ja vastaks muutuvale teenusvajadusele, samuti tuleb seda järjepidevalt arendada. Hariduse efektiivsus ja kvaliteet mõjutab kõiki kohaliku omavalitsuse tegevusvaldkondi.
Haridusvaldkonna teenusvajadus muutub lähiaastatel väga oluliselt
KOV haridusvaldkonna teenusvajadus sõltub peamiselt rahvastikutrendidest. Kasvava elanikkonnaga piirkondades suureneb esmalt nõudlus lasteaiakohtade järele, samas kui vananeva ja kahaneva rahvastikuga piirkondades väheneb õppegruppide täituvus. Mõlemad trendid võivad tuua kaasa hariduskulude osakaalu tõusu ja täiendavad investeeringuvajadused.
Statistikaameti poolt 2024. aastal koostatud Eesti rahvastikuprognoos baasstsenaariumi järgi väheneb alus- ja üldhariduse teenusvajadus (kuni 19-aastaste noorte arv) aastaks 2045 hinnanguliselt 21%. Kogu rahvastiku kahanemine on prognoosi kohaselt 3%. Rändest ja sündimuse muutustest tulenevalt võib tegelik rahvaarv mõnevõrra suurem või väiksem olla.
Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal kahaneb kiiresti
Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal on Eesti lasteaedades ja üldhariduskoolides kiires kahanemistrendis. Selle põhjustena tuuakse enamasti välja õpetajate madalat palka, vanemaealiste õpetajate kõrget osakaalu ja nende pensionile siirdumisel asendajate puudumist, aga ka noorte õpetajate loobumist seoses kõrge töökoormuse ja tööstressiga.
Kohalikud omavalitsused saavad koolivõrgu läbimõeldud struktuuri ja korraldusega ning õpetajaid ja õppimist toetava keskkonna loomisega siin väga palju ära teha.
2016. aastal vastas kvalifikatsiooninõuetele ligi 90% põhikooli õpetajatest, kuid 2023. aastaks on nende osakaal langenud 78%-ni. Koguni 23 põhikoolis olid enam kui pooled õpetajad kvalifikatsiooninõuetele mittevastavad (Haridussilm, 2024).
Hariduskulude osakaal KOV eelarvetes kasvab
2023. aastal moodustasid hariduskulud Riigiraha portaali andmetel 52% kohalike omavalitsuste põhitegevuse kuludest, olles sellega ülekaalukalt suurim KOV kuluvaldkond (teisel kohal on sotsiaalkaitse valdkond 12% osakaaluga).
Riigi panus ja KOV-ide omapanus. Riik katab Toetusfondi vahenditest umbes poole KOV hariduskuludest, kuid KOV-ide omapanus on kiiresti suurenemas. 2018. aastal katsid Toetusfondi toetused 51% KOV-ide hariduskuludest, 2023. aastaks vähenes see näitaja 47%-ni.
Erinevused kohalike omavalitsuste hariduskuludes. Kohalike omavalitsuste hariduskulude osakaal kõigist põhitegevuse kuludest varieerub oluliselt, ulatudes 41%-st kuni 75%-ni. Samuti varieerub KOV omavahenditest kaetav osa 41%-st 70%-ni. Peamine erinevuste põhjustaja on elanikkonna vanuseline struktuur.
Läbimõeldud hariduskorraldus võimaldab parandada efektiivust ning tagada nende otstarbekama kasutuse hariduse kvaliteedi ja ligipääsetavuse parandamiseks.
Hea haridus kodukohas on elukohavalikul kriitilise tähtsusega
Kaugtööd võimaldavate töökohtade osakaalu jätkuv kasvamine ning side- ja transpordiühenduste parenemine annab inimestele rohkem võimalusi elukoha valikul. Perede jaoks on töö- ja elukoha valiku otsuse tegemisel üheks olulisemaks kriteeriumiks lapsesõbraliku, kvaliteetse ja kodulähedase alus- ja põhihariduse olemasolu ning heatasemelise gümnaasiumi- ja kutsehariduse kättesaadavus kodumaakonnas. See võib mõjutada KOV-i rändesaldot nii postitiivselt kui ka negatiivselt. Kvaliteetse hariduse omandamist tagava kohaliku omavalitsuse mainet on lihtne kaotada, kuid raske taastada.
