Tulemus, milles võid kindel olla

Pakume analüüsi ja hindamise teenuseid era- ja avaliku sektori organisatsioonidele.

Avaleht

Meie lugu

Meeskond

Hindamised

Teostame strateegiate, poliitika ja projektide mõjuhindamisi, tegevuste eel-, vahe- ja järelhindamisi. Analüüsime Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikat ning selle mõju.

Aitame organisatsioonidel jõuda tõenduspõhiste otsusteni koostades poliitikasoovitusi ja prognoosimudeleid. Hindamistes kasutame nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid andmekogumise ja analüüsi meetodeid: viime läbi küsitlusi, personaalintervjuusid, fookusgrupi intervjuusid ja töötubasid.

Kogume, hindame ja tõlgendame infot, mis aitab mõista toimunut, teha häid otsuseid ja kavandada tulevikku.

Küsi lisainfot ja telli hindamine

Valik meie seniseid töid

Tühi ja nähtamatu

Oluline, kuna esimene on muidu vaikimisi avatud, vt CSS

Avaliku teenistuse keskastmejuhtide kompetentsimudeli uuendamine

Taust

Kompetentsipõhine juhtimine on paljude arenenud riikide avalikus sektoris laialt levinud praktika. Eesmärgiks on süsteemse ja mõjusa inimressursi juhtimise kaudu aidata kaasa organisatsiooni eesmärkide täitmisele ning töötajate motiveeritusele ja pühendumusele. Kompetentsipõhise juhtimise üheks rakendusvaldkonnaks on töötajate arendamine, mille eelduseks on nende koolitusvajaduse tundmine. Aasta-aastalt on selline vajadus muutunud aktuaalsemaks, kuna avaliku võimu teostamine eeldab ühiskonna usaldust ametnike suhtes, mis omakorda sõltub ametnike tööalasest ettevalmistusest ja eetilisest käitumisest ning tegutsemisest avalikes huvides.
Kompetentsipõhine juhtimine seob personalijuhtimise organisatsiooni strateegiliste eesmärkidega. Järjest keerukamate tööülesannete täitmiseks ja probleemide lahendamiseks vajatakse organisatsioonis õigete oskustega ja teadmistega töötajaid. Üha rohkem on hakanud nii eraettevõtted kui ka avaliku sektori asutused kasutama kompetentsimudelit kui personalijuhtimise ühte peamist tööriista, et välja selgitada ametikohal edukaks tööks vajalikud eeldused ja hinnata töötajate arenguvajadusi.
Üks vahend, mis aitab kaasa juhtimisvõimekuse tõstmisele, on kompetentsimudel. Mudeli eesmärgiks on määratleda ja kirjeldada olulised kompetentsid ning luua süsteem nende hindamiseks.

Eesmärk

Uuringu eesmärk on kirjeldada avaliku teenistuse keskastmejuhtide roll ja mõiste, uuendada keskastmejuhtide kompetentsimudel koos enesehindamise küsimustikega ning luua kompetentsimudeli uus visuaal.

Kasu

Keskastmejuhtide kompetentsimudeli uuendamine aitab liikuda tervikliku riigivalitsemise suunas ja ühtlustada juhtimisvõimekuse taset. Mudel loob avaliku sektori ülese raamistiku keskastmejuhtide värbamiseks, valikuks, hindamiseks ja arendamiseks. Uuendatud kompetentsimudel aitab kaasa ühtse juhtimiskultuuri kujunemisele ja juhtimiskvaliteedi tõusule avalikus sektoris.

Projekti tellija: Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 04/2022 ‍– 12/2022

Eesti juhtimisvaldkonna uuring 2021

Taust

EASi tellimisel on viie aastaste intervallidega valminud uuringud, millega on uuritud Eesti juhtimisvaldkonda. Peale viimase uuringu valmimist (aastal 2015) on toimunud arenguid majandus- ja ettevõtluskeskkonnas, ettevõtete üldises ja juhtimisalases võimekuses ning juhtide juhtimisalases ettevalmistuses. Lisaks on valdkond ise viimastel aastatel kiiresti arenenud, tekkinud on uued lähenemised ja trendid, mille tundmine ja millega arvestamine võib oluliselt määrata organisatsioonide tulevast edukust.

Eesmärk

Uuringu eesmärk on välja selgitada juhtimisvaldkonna tänane olukord, valitsevad probleemid (sealhulgas võimalikud turutõrked) ja puudujäägid ning saada ettepanekud juhtimisalase võimekuse suurendamiseks, sh riigi kaasabil.

Kasu

Uuringu tulemusena anname hinnangu juhtimise valdkonnas tegutsejate tegevuse sisule, mahule ja kvaliteedile, selgitame välja muutused turul ning kaardistame nii lähitulevikuks kui pikemaks perioodiks olulised tegevussuunad juhtimisalase teadlikkuse ja võimekuse suurendamiseks. Valmib enesediagnostika tööriist, mille abil juhid saavad hinnata strateegiliste kompetentside taset, et võrrelda end teiste sarnaste ettevõtetega ning leida soovitusi võimalike jätkutegevuste kohta.

Projekti tellija: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
Projekti elluviijad: Tartu Ülikool ja LevelLab
Uuringu lõpparuanne
Uuringu kestus: 08/2021 ‍– 04/2022

Kohalike omavalitsuste sotsiaalkaitse kulude ja nende kajastamise analüüs

Analüüsi eesmärk on uurida, kuidas erineb KOVide sotsiaalkaitse kulude kajastus avaliku sektori finantsarvestuses ja aruandluses ning leida, mis on selle põhjused. Teha ettepanekud, kuidas võiks sotsiaalkaitse kulusid klassifitseerida ja kontoplaani metoodikat muuta nii, et riik ja KOVid saaksid võrdlusandmeid vajalike sihtgruppide ja olulisemate teenuste ning toetuste lõikes ning töötada välja sobivad mõõdikud sotsiaalkaitse kulude mahu võrdlemiseks ja prognoosimiseks tulevikus, mida saaks poliitika kujundamisel kasutada.

Taust

Vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §6 on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid ning vanurite hoolekannet. Nende kulude analüüs võimaldab kavandada sotsiaalkaitsega seonduvaid teenuseid ja nende osutamiseks vajalikke ressursse.
Kontoplaani andmete analüüs on välja toonud probleemi, et sotsiaalkaitse kulude tase ühe elaniku kohta ning omapanus sotsiaalkaitsesse erineb KOV-ide lõikes väga oluliselt. Olemasolev kulude jaotuse metoodika ei taga vajalikku võrdlusinfot prognooside tegemiseks olulisemate sihtgruppide, sotsiaalteenuste ja toetuste lõikes. Üheks põhjuseks võib olla KOV-ide erinev praktika ja metoodika sotsiaalkaitse kulude kajastamisel.
Analüüsi tulemusena töötatakse välja sobivad mõõdikud sotsiaalkaitse kulude mahu võrdlemiseks ja prognoosimiseks tulevikus ning esitatakse kontoplaani metoodika muudatusettepanekud.

Projekti tellija : Sotsiaalministeerium
Projekti elluviijad: LevelLab ja Geomedia
Projekti kestus : 10/2021 – 06/2022

Tegevuse „Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele“ (ASTRA) tulemuslikkuse ja mõju hindamine

Taust

Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele (ASTRA) on baasfinantseerimise ja mobiilsustoetuse kõrval üheks olulisemaks meetmeks teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TA&I) strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014-2020“ ning ka mitmete teiste riiklike strateegiate elluviimisel. Meetme eesmärgiks on toetada teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide struktuursete muudatuste läbiviimist, asutuse vastutusvaldkondade arendamist ja põhitegevust. ASTRA meetmest on toetust saanud kokku 17 erinevat kõrgkooli ning teadus- ja arendusasutust kokku 36 projekti elluviimiseks. Rahastamise kogumaht on 136 mln eurot.

Eesmärk

Uuringu eesmärk on anda hinnang ASTRA meetme tulemuslikkusele, mõjule ning rakendamise tõhususele ja kirjeldada rakendamise õppetunde.

Metoodika

Uuringus kasutatakse peamiselt kvalitatiivseid meetodeid nagu dokumenteeritud info analüüs, intervjuud ja fookusgrupid sidusrühmade esindajatega ja projektide rakendajatega.

Kasu

ASTRA meetme ja selle raames elluviidud tegevuste hindamise tulemused, järeldused ja soovitused aitavad ette valmistada järgmise struktuurivahendite perioodi uusi meetmeid, sh meetmeid mis aitavad Eestil (ennekõike HTM-l) planeerida ja toetada TA asutuste ning kõrgkoolide institutsionaalset arengut.

Projekti tellija: Haridus- ja Teadusministeerium, SA Eesti Teadusagentuur
Projekti elluviijad: Balti Uuringute Instituut (projekti juhtpartner) ja LevelLab.
Uuringu lõpparuanne
Uuringu kestus: 04/2021 ‍– 01/2022

Noortegarantii tugisüsteemi rakendamise mõju ja tulemuslikkuse analüüs

Taust

2018. aastal oli Eestis 12 400 noort vanuses 15-24 aastat ja 13 200 noort vanuses 25-29 aastat, kes ei õppinud, töötanud ega osalenud koolitusel (NEET-noored) ehk 11,7% 15-29-aastaste vanusrühmast. Mitteaktiivsete noorte vajalike teenusteni mittejõudmise probleemi lahendamiseks töötas Sotsiaalministeerium 2017. aastal välja noortegarantii tugisüsteemi (edaspidi NGTS), mille eesmärgiks on kaardistada mitteõppivad ja töötavad noored (NEET-noored) ning pakkuda neile KOV-i poolt sihistatud tuge eelkõige haridustee jätkamiseks ja/või tööle suundumiseks.

Uuringu eesmärk oli anda hinnang NGTS-i rakendamise asjakohasusele, mõjule ja tulemuslikkusele, kulutõhususele ning jätkusuutlikkusele.

Tulemused

Selgus, et üldjoontes on NGTS tulemuslik ning selle rakendamine koos tugimeetmetega on aidanud noortel oluliselt paremini tööle ja/või õppima suunduda. Uuringuga kinnitati, et haridustee jätkamise ja tööturule suundumise toetamisel on suur roll aktiivsetel tööturumeetmetel, võrgustikutööl, personaalsel nõustamisel ning ennetusel. Sellest tulenevalt – ja arvestades noorte madalat informeeritust – toetab NGTS koosmõjus teiste teenustega otseselt NEET-noorte olukorra leevendamist Eestis.

Uuringu metoodika: viidi läbi personaalintervjuud ja fookusgrupi intervjuud, dokumendianalüüs ja kvantitatiivne andmeanalüüs

Projekti tellija: Sotsiaalministeerium
Projekti elluviijad: LevelLab ja Balti Uuringute Instituut
Uuringu lõpparuanne
Uuringu kestus: 04/2020 ‍– 12/2021

Kohalike omavalitsuste kompetentside põhise koolitusvajaduse hindamise metoodika ja analüüs

Uuringu eesmärk oli kohalike omavalitsuste ametnike ja töötajate koolitusvajaduse hindamise metoodika täiendamine ja koolitusvajaduse analüüs, mis sisaldab ettepanekuid kohalike omavalitsuste personali arendamise valdkonna probleemide lahendamiseks järgneval 5-10 aastasel perioodil.

Tulemused:

2015. aastal viidi läbi KOV ametnike ja töötajate kompetentside kaardistamise ja koolitusvajaduse hindamise analüüs (pilootuuring), mille raames töötati välja kompetentsimudel. Käesoleva uuringu raames ajakohastatud ja täiendatud kompetentsimudel koosneb kolmest kompetentsigrupist: üldised kompetentsid, KOV juhtimise üldkompetentsid ja valdkonnaspetsiifilised erialased kompetentsid.

Kasvav tööaja paindlikkus ja kaugtöö kasutamine tingib vajaduse arendada IKT-oskusi, samal ajal suureneb ka vajadust arendada töötajate suhtlus- ning koostööoskusi.
Koolituste eelarve prognoos KOV ametiasutustes kokku aastani 2030 on 24 miljonit eurot. KOV töötasufondist moodustab see ligikaudu 1,7%.

KOV teenistujate arendamisel on vajadus keskse koolitamise koordineerimise süsteemi järele, mille eesmärgiks on olulistes prioriteetsetes valdkondades koolituste koordineerimise korraldamine KOVides.

Uuringus kasutatud meetodid: küsitlus, intervjuud, fookusgrupid, dokumendianalüüs, ekspertide paneel

Projekti tellija: Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus
Projekti elluviijad: LevelLab (projekti juhtpartner), Balti Uuringute Instituut ja Geomedia.
Uuringu lõpparuanne
Uuringu kestus: 09/2020 ‍– 04/2021

Prioriteetse suuna „Haldusvõimekus“ vahehindamine

Vahehindamise eesmärk oli anda hinnang haldusvõimekuse prioriteetse suuna kahe esimese eesmärgi täitmisele ning nende eesmärkide täitmiseks rahastatud tegevuste rakendamisele ja tulemuslikkusele, arvestades seejuures ka teisi sarnastel eesmärkidel tehtavaid tegevusi.

Hindamisel kasutati uudset hindamismudelit, mille alusel jaotati haldusvõimekuse suuna tegevused kolme valdkonna alla: valitsussektori arendusvõimekus, valitsussektori juhtimissuutlikkus ja poliitikakujundamise kvaliteet. Hindamismudelis on arvesse võetud hästi valitsetud riigi põhieeldused, mis avalduvad kolme peamise komponendi koosmõjus.

Peamised tulemused:

Valitsussektori arendusvõimekuse edendamiseks elluviidud meetmete tegevused on andnud oodatud tulemusi ning on jätkuvalt asjakohased. Probleemiks on strateegilise planeerimise teatav killustatus ja dubleerimine, mis takistab meetmete koosmõjust tulenevat sünergiat.
Valitsussektori juhtimissuutlikkus on toetatud tegevuste toel tõusnud ja tegevused kulgevad ettenähtud tempos.
Poliitikakujundamise kvaliteet on toetatud tegevuste toel tõusnud: suurenenud on koostöövõimekus ja asutuste vaheline koostöö ning mõjude hindamiste sisuline kvaliteet on paranenud.

Väljakutsed:

Haldusvõimekuse arendamiseks riigi tasandil puudub praegu pikaajaline arengukava, mistõttu ei ole tagatud järjepidev haldusvõimekuse areng. Soovitav on välja töötada pikaajalise strateegia Eesti 2035 raames horisontaalne valdkondade ülene arengukava nii riigi kui KOV-ide haldusvõimekuse arendamiseks.

Uuringu metoodika: analüüsiti meetmete ja meetme tegevuste finants-, väljund- ja tulemusnäitajad, viidi läbi fookusgrupi ja personaalintervjuud. Lisaks koguti ja analüüsiti informatsiooni dokumendianalüüsi käigus.

Projekti Tellijad: Riigikantselei, Rahandusministeerium
Projekti elluviijad: LevelLab (juhtiv partner), Balti Uuringute Instituut ja Technopolis Group Eesti
Projekti lõpparuanne
Projekti kestus: 03/2019 ‍– 12/2019

Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014 – 2020 vahehindamine

Vahehindamise eesmärgiks oli hinnata rakenduskava ja selle raames tehtava asjakohasust, efektiivsust, mõju ning jätkusuutlikkust.  Hindamine kattis kõiki rakenduskava 14. prioriteetset suunda.

Tulemused

Vahehindamisest järeldus, et rakenduskava valdkondlikud eesmärgid ja tegevused on asjakohased ka täna – rakenduskava eesmärkide täitmiseks vajadus suurte muudatuste järele puudub.

EL-i ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava 2014–2020 4,6 miljardist eurost on 31.12.2018 a seisuga välja makstud 1,5 miljardit eurot ehk 32%. EL-i struktuuri- ja investeerimisfondidelt saadud toetus on selgelt aidanud kaasa kõikide prioriteetsete suundade eesmärkide saavutamisele: toetustel on otsene mõju tööhõive suurendamisele, elanikkonna tervise parandamisele, elukeskkonna arendamisele jt eesmärkide elluviimisele. Struktuurifondide mõju on pikaajaline ja avaldub muutustes erinevatel tasanditel. Rakenduskava on avaldanud märkimisväärset mõju Eesti olulisemate strateegiliste eesmärkide saavutamisele.

Väljakutsed ja soovitused

Regionaalse arengu tasakaal on siiski endiselt suur väljakutse. Tervikuna on regionaalsed erinevused endistviisi suured ja märgatavat pööret ühtlasema territoriaalse arengu poole liikumisel toimunud ei ole. Ligi 50% EL toetustest on investeeritud Harju- ja Tartumaale – regionaalsed erinevused pigem suurenevad. EL vahendeid tuleks pigem suunata probleemide ennetamisele ja komplekssete lahenduste väljatöötamisse regioonides ja kohalike omavalitsuste roll, teadlikkus ja kompetents peab regionaalsete investeeringute tegemisel suurenema.

Lisaraha tulemusfondist tuleb suunata probleeme ennetavatele ning lisandväärtust loovatele tegevustele nagu teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon ettevõtluses, haridus ja regionaalne areng.

Uuringu metoodika: fookusgrupi intervjuud, personaalintervjuud, töötoad, dokumendianalüüs (projektide, meetmete ja rakenduskavade dokumentatsioon) ja kvantitatiivne analüüs (meetmete finants-, väljund- ja tulemusnäitajad).

Projekti lõpparuanne

Projekti Tellija: Rahandusministeerium

Projekti elluviijad: Technopolis Group Eesti (juhtivpartner), Ernst & Young Baltic, Praxis, Balti Uuringute Instituut, LevelLab

Projekti kestus: 11/2018 ‍– 04/2019

Eesti teadusuuringute- ja innovatsioonisüsteemi ülevaade

Taustaraporti eesmärk oli koostada igakülgne ülevaade ja anda hinnang Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemist Euroopa Komisjonile. Ülevaade hõlmas teadusuuringute ja innovatsiooni süsteemi ülesehitust ja struktuuri, juhtimist ja rahastamist, arendamist jt. Hinnang anti Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi juhtimisele, teadusuuringute ja kõrghariduse rahastamissüsteemile ning välisfinantseerimisele 10 aasta tegevuse jooksul.

Peamised tulemused:

Majandusarengu ja majanduskasvu kõige olulisem tõukejõud on innovatsioon, eriti teadus- ja arendustegevusel (R&D) põhinev innovatsioon.
Uuenduste loomiseks vajalikke võimeid on vaja selleks, et riiklik innovatsioonisüsteem saaks õppida, luua vajalikku inimkapitali, olla kursis rahvusvahelise teaduse ja tehnoloogia arenguga ning säilitada oma tootlikkus ja konkurentsivõime.
Uuendajad ei ei tee uuendusi üldjuhul üksi, vaid riiklikes ja rahvusvahelistes innovatsioonisüsteemides, mis hõlmavad paljusid osalejaid ja institutsioone. Seetõttu peavad poliitikakujundajad tagama, et süsteemi erinevate osadega seotud poliitikate kombinatsioon oleks tasakaalus ja sekkumised kogu innovatsioonisüsteemis kooskõlastatud.

Taustaraporti koostamiseks kasutati kvantitatiivseid andmeid ja analüüsi ning dokumendianalüüsi.

Projekti lõpparuanne

Projekti Tellija: Euroopa Komisjon

Projekti elluviijad: Technopolis Group Eesti, LevelLab

Projekti kestus: 10/2018 ‍– 02/2019