Interreg projektide mõju ning tulemuslikkuse uuring

Taust

Interreg on ELi ühtekuuluvuspoliitika vahend, mis lahendab piiriüleseid probleeme ja arendab territooriumide potentsiaali, soodustades riikide- ja piirkondadevahelist koostööd. Eesti liitus Interregi piiriülese koostöö programmidega juba 1994. aastal ning sai Euroopa Liiduga liitumisel 2004. aastal selle täieõiguslikuks partneriks. Interreg programmid on toetanud üle tuhande Eesti osalusega projekti, edendades ühislahendusi eri poliitikavaldkondades. Euroopa Liidu liikmesriigid ja institutsioonid on alustanud uue post-2027 programmperioodi ettevalmistamist, käivitades arutelud tuleviku ühtekuuluvuspoliitika üle. 

Eesmärk

Kaardistada ja koondada Interreg programmides osalevate või varem osalenud Eesti organisatsioonide teadmisi ja kogemusi, hinnata Eestis ellu viidud Interreg projektide tulemuslikkust, jätkusuutlikkust ja mõju ning anda soovitusi post-2027 programmiperioodi kavandamiseks.

Metoodika

Uuringu teostamiseks kasutatakse nii kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid andmekogumise ja -analüüsi meetodeid (dokumendianalüüs, küsitlus, personaal- ja fookusgrupi intervjuud).

Kasu

Uuringu tulemused aitavad paremini tagada Interreg projektide tulemuste jätkusuutlikkuse ning rakendada tõhusaid meetmeid pikaajalise mõju ja väärtuse suurendamiseks. Lisaks toetab uuring Eesti seisukohtade kujundamist post-2027 programmperioodi läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga ning teiste ELi liikmesriikidega, aidates kaasa uue perioodi Euroopa territoriaalse koostöö programmide planeerimisele ja ühtekuuluvuspoliitikat reguleerivate õigusaktide ettevalmistamisele.

Projekti tellija: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 10/24-03/25

Riigiasutuste ühise digiarhiivi loomise võimaluste analüüs

Taust

Alates 2023. aastast pakub Riigi Tugiteenuste Keskus riigiasutustele dokumendi- ja arhiivihalduse teenust ning arendab uut dokumendihaldussüsteemi. Süsteemi esimene etapp valmib 2026. aastal ja arhiveerimisfunktsioonid lisanduvad 2027. aastaks. Digitaalsete dokumentide pikaajalise ja turvalise säilitamise tagamiseks kaalutakse kõigile riigiasutustele ühise digiarhiivi loomist.

Eesmärk

Analüüsi eesmärgiks oli koguda ja tõlgendada andmeid Riigi Tugiteenuste Keskuse teenusel olevate riigiasutuste pikaajalise säilitustähtajaga teabe säilitamise vajaduse kohta ühtses riigiasutuste digiarhiivis.

Metoodika

Analüüsi teostamiseks kasutati peamiselt kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Viidi läbi 14 ankeetintervjuud sihtrühma asutuste esindajatega ning 6 eksperdiintervjuud. Lisaks teostati dokumendianalüüs, et anda ülevaadet Eesti olukorrast ja rahvusvahelistest praktikatest.

Kasu

Analüüs aitab välja selgitada, kas ja millist lahendust kasutada ühise digiarhiivi loomisel. Lisaks võimaldab analüüs hinnata erinevate lahenduste rakendamisega seotud kulukomponente.

Projekti tellija: Riigi Tugiteenuste Keskus
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 11/24-12/24

Vaata lõpparuannet

Vigu-Nigula valla haridusvõrgu analüüs

Taust

Viru-Nigula vald vajas sisendit valla haridusvaldkonna arengukava koostamiseks aastateks 2025–2029.

Eesmärk

Analüüsi lähteülesandeks oli anda ülevaade haridusvõrgu ja -asutuste hetkeolukorrast ning pakkuda ettepanekuid ja lahendusi võimalikeks muudatusteks ning ümberkorraldusteks pidades silmas hariduspoliitilisi suundumusi ja kokkuleppeid, teenusvajaduse pikaajalisi prognoose (sh rahvastikuprognoose) ning valla finantsvõimekust. 

Metoodika

Analüüsi teostamiseks viidi läbi dokumendianalüüs, mis tugines tellija poolt edastatud materjalidele ja avalikes allikates leiduvale infole. Lisaks külastati valla haridusasutusi ja viidi läbi fookusrühma intervjuu haridusasutuste juhtidega. 

Kasu

Analüüsi järel saab hinnata, millist arendamise või korrastamise tegevust haridusasutused vajavad haridusvõrgu kui terviku vaates ja lähtudes hariduse kättesaadavusest, kvaliteedist, jätkusuutlikkusest ja kuluefektiivsusest.

Projekti tellija: Viru-Nigula vald
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 02/2024 ‍– 06/2024

Ministeeriumite ümberkorraldamise protsessi analüüs

Taust

Aprillil 2023 sõlmitud koalitsioonilepe viis läbi ulatusliku ministeeriumite ümberkorraldamise, mõjutades kokku viit ministeeriumi ja nende valitsemisalade asutusi. Eesmärk oli paremini kohandada ministeeriumide teemavaldkonnad valitsuse prioriteetidega ning suurendada sidusust erinevate poliitikavaldkondade vahel. Kuigi muudatused pole veel jõustunud riigieelarve vaates, on enamik praktilistest sammudest tehtud. Protsessist tulenevalt on selgunud, et mõnes valdkonnas oli muutuste läbiviimine keerulisem. Seepärast on oluline analüüsida, millised õppetunnid sellest protsessist kaasa võtta ning kuidas nii suuremahulisi muudatusi tulevikus tõhusamalt ning avatust, läbipaistvust ja teadmispõhisust väärtustades teha.

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks oli viia läbi 2023. aastal toimunud ministeeriumide ümberkorraldamise protsessi analüüs ja tuua välja selle õppetunnid.

Metoodika

Uuringu käigus viidi läbi individuaalintervjuud, fookusrühma intervjuud ning ankeetküsitlus. Intervjuud   viidi läbi seotud ministeeriumite kantslerite ja asekantsleritega ning kantsleritega ja asekantsleritega, kes ümberkorralduste tulemusena pidid töölt lahkuma. Samuti ka ministeeriumite valitsemisalade asutuste juhtidega. Fookusrühma intervjuusid viidi läbi 7, kus käsitleti teemasid vastavalt ümberkorralduste mõjutatud valdkondadele ning üks fookusrühma intervjuu viidi läbi erinevate riigiasutuste ja osakondadega, kes toetasid ümberkorraldamise protsessi keskselt. Küsitluse eesmärk oli välja selgitada ümberkorraldusega seotud väljakutsed, ametnike arvamused protsessi tõhustamise võimalustest ja tulevaste takistuste ennetamisest ning uurida ümberkorralduse mõju igapäevastele toimingutele, ministeeriumidevahelisele koostööle ja sellest tulenevatele muutustele.

Kasu

Uuring aitas välja selgitada ümberkorraldamise läbiviimise takistused ja edulood ning tehakse ettepanekud sarnaste protsesside läbiviimiseks tulevikus. Lisaks selgitati välja milliseid eeldusi on vajalik valitsusasutustes ja nende allasutustes luua, arendada ja taga, et taolised protsessid oleksid tõhusad ja sujuvad ning kõikidele osapooltele võimalikult tõrgetevabad.

Projekti tellija: Riigikantselei
Projekti elluviija: LevelLab ja Balti Uuringute Instituut
Uuringu kestus: 10/2023 ‍– 02/2024

Vaata lõpparuannet
Vaata infograafikat
Loe meediakajastusi

Ennetusprogrammi „Puhas Tulevik“ tulemuslikkuse uuring

Taust

Alates 2019. aastast on Eestis alaealiste toime pandud õigusrikkumiste arv olnud langustrendis, kuid narkokuritegude arv on suurenenud. Selleks, et muuta alaealiste käitumist tõhusamalt, on rakendatud mitmekülgset lähenemist, eelistades mõjutusvahendeid karistuste asemel ning viies ellu sotsiaalprogramme. Nende hulgas ka ennetusprogramm “Puhas tulevik”, eesmärgiga vähendada narkootikumide tarvitamist ja edendada noorte sotsiaalset ja psühholoogilist toimetulekut. Siiski, arvestades ennetustöö keerukust ja mitmete meetmete ebapiisavust või kahjulikkust, on oluline analüüsida õigusrikkumiste põhjuseid, arendada ja rakendada teaduspõhiseid meetmeid narkootikumide tarvitamise ennetamiseks noorte seas ning hinnata juba rakendatavate meetmete mõju ja tõenduspõhisust.

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks oli analüüsida ennetusprogrammi “Puhas Tulevik” teaduspõhisust ja senist rakendamist, sh tuginedes kohalike omavalitsuste võrdlevale kaardistusele.

Metoodika

Ennetusprogrammi „Puhas Tulevik“ tulemuslikkuse hindamiseks kasutati mitmeid erinevaid meetodeid. Dokumendianalüüsiga koguti eelinfot ning määratleti ka teoreetiline raamistik.  Küsitlus viidi läbi ennetusprogrammi rakendavates KOV-ides lastekaitsespetsialistide ja piirkonnapolitseinikute seas, et kaardistada tegevused ning saada neile hinnangut programmi rakendajate seas. Samuti viidi küsitlus läbi ka programmis osalejate ja nende lastevanemate seas.

Teostati ka programmi läbinute ja katkestanute analüüs. Poolstruktureeritud süvaintervjuud teostati nelja sihtrühma esindajatega: ennetusprogrammis osalenud, nende vanemad, piirkonnapolitseinikud, KOV ametnikud. Eesmärk oli saada süvendatud sisendit, et anda hinnang programmi  tulemuslikkusele ja millised erinevad tegurid mõjutavad programmi tulemuslikkust. Üle-eestilise kaardistuse käigus viidi läbi sekkumisloogika analüüs erinevates KOV-ides. Lõpuks korraldati valideerimisseminar, et tutvustada uuringu tulemusi, koguda esmast tagasisidet ja valideerida uuringu järeldusi ning teha ettepanekud edasisteks sammudeks.

Kasu

Uuringu käigus hinnati, kas programmi raames ellu viidavad tegevused toetavad eesmärkide saavutamist parimal viisil ning tuvastati peamised kitsaskohad programmi rakendamisel. Uuringu tulemusena esitati praktilised ettepanekud programmi edasiseks arendamiseks (sh stsenaariumid) ning anti soovitused programmi tulemuslikkuse hindamiseks tulevikus.  

Projekti tellija: Politsei- ja Piirivalveamet
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 11/2023 ‍– 12/2024

Vaata lõpparuannet

Ida-Viru iduettevõtluse ökosüsteem tagasi- ja edasivaates

 

Taust

Startup Estonia viis ellu kolmeaastase Ida-Virumaa pilootprogrammi, eesmärgiga luua soodne keskkond iduettevõtluse arenguks piirkonnas. Programm kaasas 23 organisatsiooni ja meelitas ligi 21 000 osalejat. Märkimisväärne huvi ning registreeritud 14 uut startuppi näitavad piirkonna potentsiaali. Jätkuprojekt aastatel 2022-2025 keskendub Ida-Virumaa ettevõtluskeskkonna jätkusuutlikule toetamisele, eesmärgiga luua rohkem uusi startuppe ja edendada koostööd loomemajanduse valdkonnaga.

Eesmärk

Uuringu eesmärk oli koguda vajalik sisend Ida-Viru startup-ökosüsteemi hetkeolukorra ja kitsaskohtade osas, mida saaks kasutada tulevaste ökosüsteemi arendamise tegevuste planeerimiseks. See hõlmas ka alates 2019. aastast toimunud projekti tegevuste mõju ja kvaliteedi hindamist.

Metoodika

Töö teostamiseks kasutati mitut andmekogumise ja -analüüsi meetodit. Dokumendianalüüs aitas hinnata varasema pilootprojekti mõju ja kvaliteeti, mis andis sisendi Ida-Viru startup-ökosüsteemi hetkeolukorra ja tulevaste arenguvõimaluste hindamiseks. Küsitlustega hinnati Ida-Virumaa elanike teadlikkust ja valmisolekut iduettevõtluseks ning analüüsiti startup-tugiorganisatsioonide poolt korraldatud üritustel osalejate vaateid Ida-Viru startup-ökosüsteemile. Fookusrühma intervjuud viidi läbi kõikide teenuse tüüpide pakkujatega (nt inkubaatorid, kiirendid, koostöötamiskeskused ja ürituste/konverentside korraldajad) ning erinevates sektorites tegutsevate iduettevõtete esindajatega.  

Kasu

Uuringu tulemused aitavad mõista praegust olukorda ja kitsaskohti Ida-Viru startup-ökosüsteemis ning pakuvad sisendit tulevaste arendustegevuste ja projektide planeerimiseks ja täiustamiseks.

 

Projekti tellija: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 10/2023 ‍– 03/2024

 

Vaata lõpparuannet

Tööturuteenuste tulemuspõhise vooru hindamine

Taust

Rahvastiku vananemine on tänapäeval nii Eestis kui ka Euroopas peamine demograafiline trend, mis koos tööjõupuuduse süvenemisega nõuab tõhusaid meetmeid vanemaealiste kaasamiseks tööturule. Euroopa Liidu toetusmeetmete kaudu viidi ellu Meetme 3.2 tulemuspõhine voor, mis keskendus 55-aastastele ja vanematele inimestele suunatud tööalase konkurentsivõime suurendamisele. Taotlusvooru väljakuulutamise eelselt muudeti ka nimetatud vanemaealiste sihtrühmale suunatud toetatavate tegevuste rahastamise korda, rakendades lihtsustatud kulude hüvitamise viise – kindlasummalist makset ja standardiseeritud ühikuhinda.

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks oli hinnata kasutatud lähenemisviisi/rahastamiskorra asjakohasust, tulemuslikkust ja mõju, kulutõhusust ja jätkusuutlikkust ning esitada soovitusi taotlusvoorude korraldamiseks tulevikus.

Metoodika

Uuringus kasutati nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid andmekogumise ning -analüüsi meetodeid (dokumendianalüüs, kvantitatiivandmete analüüs, intervjuud ja valideerimisseminar). Intervjuude eesmärgiks oli saada süvendatud sisendit programmi asjakohasuse ja tulemuslikkuse hindamiseks. Intervjueeriti toetuse saajaid, projektides osalejaid, Sotsiaalministeeriumi esindajaid ning Riigi Tugiteenuste Keskuse esindajaid.

Kasu

Uuringu tulemusena selgus tulemuspõhise lähenemise põhjendatus avatud taotlusvoorudes tööhõivepoliitika elluviimiseks ning esitati ettepanekud, mida võiks tulevikus teisiti teha tööhõivepoliitika valdkonnas tulemuspõhiseid taotlusvoore korraldades.

Projekti tellija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 04/2023 ‍– 12/2023


Kutsesüsteemi rakendumise analüüs

Taust

Kutsesüsteem on osa Eesti kvalifikatsioonisüsteemist – see seob haridussüsteemi tööjõuturuga ja aitab kaasa tööalase kompetentsuse arengule, hindamisele, tunnustamisele ja võrdlemisele. Kutsesüsteemi rakendumist reguleerib juba aastast 2001 Kutseseadus ning süsteem koosneb neljast osast: kvalifikatsiooniraamistik, kutsestandardid, kutse andmine ja kutseregister.

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks oli selgitada välja, millised on kutsesüsteemi osaliste ootused süsteemile, milline on nende valmisolek reformi rakendamiseks ning oskuspõhisele lähenemisele üleminekuks ja millised on plaanitud uuendustega kaasnevad kitsaskohad ja võimalikud riskid.

Metoodika

Uuringu käigus võrreldi Eestis kasutatavat kutsesüsteemi välisriikide kogemusega. Kutsesüsteemi osaliste valmisoleku ja ootuste hindamiseks viidi läbi intervjuud ja fookusgrupid kutsesüsteemi otseste ja seotud osapooltega: kutse taotlejad, kutse andjad, õppeasutused, õppijad, kutsestandardite väljatöötamisega seotud osapooled (sh tööandjad ja erialaliidud), karjäärinõustajad, kutsesüsteemi spetsialistid, poliitikakujundajad. Uuringu käigus toimus ka riskihindamine, et tagada uuenduste realistlikkus ja elluviidavad.

Kasu

Uuringu tulemusena saadi sisendit kutsesüsteemi rakendamise aluseks oleva õigussüsteemi uuendamiseks ja oskuspõhise kutsesüsteemi rakendamiseks.

 

Projekti tellija: Haridus- ja Teadusministeerium
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 03/2023 ‍– 10/2023

Vaata lõpparuannet

ProgeTiigri programmi tegevuste tulemuslikkuse hindamine

Taust

ProgeTiigri programm kutsuti ellu 2012. aastal, eesmärgiga arendada õppijate digipädevust ja tehnoloogilist kirjaoskust ning mõista tehnoloogia olemust, selle rakendamise ja arendamise võimalusi. Programmi vahenditest on toetatud õpetajate digipädevuse arendamist, edendatud valdkonnas tegutsevate õpetajate ja juhendate võrgustikke ning kaasrahastatud õppetööks vajalike seadmete hankimist.

Eesmärk

Uuringu eesmärk oli hinnata, kuidas ProgeTiigri programm on kaasa aidanud tehnoloogiahariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse tõstmisele aastatel 2018-2021. Lisaks anti soovitusi programmi sisutegevuste muutmiseks ja jätkutegevusteks.

Metoodika

Uuringus kasutati nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid andmekogumise ning -analüüsi meetodeid (dokumendianalüüs, küsitlused, fookusgrupi ja personaalintervjuud). Küsitleti Eesti üldhariduskoolide õpetajaid, haridustehnolooge ja haridusasutuse juhte. Personaalintervjuud viidi läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti töötajate ning ProgeTiigri programmijuhtidega. Fookusgrupp viidi läbi ülikoolide esindajate ja ekspertidega ning programmis aktiivselt osalenud haridusjuhtide ja/või õpetajatega.

Kasu

Uuringu tulemusena anti tagasisidet ProgeTiigri programmi 2018-2021 perioodi tegevustele ning hinnati, kuivõrd eesmärgipärased on olnud toimunud tegevused ja mis on paranenud tehnoloogiahariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse osas. Samuti anti soovitusi, mida võiks programmi sisutegevuste osas muuta ja kuidas programmiga jätkata.

 

Projekti tellija: Haridus- ja Noorteamet
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 01/2023 ‍– 05/2023

Vaata lõpparuannet
Loe blogipostitust

Andmeühiskonna tulevikustsenaariumite loomine

Taust

Tänapäevasel digiajastul on andmete loomine ja töötlemine nii majanduses, riigivalitsemises kui ka inimeste igapäevaelus üha enam kasvav trend. Kogutud andmeid kasutatakse nii protsesside arendamiseks, tegevuste optimeerimiseks kui ka toena otsuste langetamisel. Andmete kasutamisoskuse suurenemine võimaldab ühiskonnal digitaliseerimise poole liikuda ning seega vähendada tegevuste hulka, mida saab tänu arenevale digiajastule automatiseerida. Selline pidev andmete kasutamine tekitab aga vajaduse andmeid hallata. Tekib vajadus luua reeglid ja kindlad protsessid, kuidas andmeid tarbida, säilitades samal ajal nii privaatsuse kui ka vabaduse andmeid tarbida ja töödelda. Siinkohal on suur roll avalikul sektoril andmete jagamise- ja valitsemissüsteemide kujundamisel. Enne seda tuleb aga mõista, millised on tulevikus andmekasutust mõjutavad tegurid ja trendid.

Eesmärk

Uuringu eesmärk on luua ülevaade andmemajandust, andmekasutust ja Eesti andmepoliitikat mõjutavatest trendidest, visandada selle põhjal võimalikud tulevikustsenaariumid andmete valitsemiseks ning pakkuda stsenaariumitest tulenevalt välja peamised otsustuskohad ja poliitikavalikud poliitikakujundajatele andmevaldkonna edasiseks suunamiseks.

Kasu

Uuring aitab suurendada andmekasutust riigivalitsemisel ja kujundada andmevaldkonnas informeeritud ja tulevikku vaatavat poliitikat.

Projekti tellijad: Riigikantselei ja Arenguseire Keskus (ASK)
Projekti elluviijad: LevelLab ja Balti Uuringute Instituut
Uuringu kestus: 04/2022 ‍– 12/2022

Vaata lõpparuannet