Ministeeriumite ümberkorraldamise protsessi analüüs

Taust

Aprillil 2023 sõlmitud koalitsioonilepe viis läbi ulatusliku ministeeriumite ümberkorraldamise, mõjutades kokku viit ministeeriumi ja nende valitsemisalade asutusi. Eesmärk oli paremini kohandada ministeeriumide teemavaldkonnad valitsuse prioriteetidega ning suurendada sidusust erinevate poliitikavaldkondade vahel. Kuigi muudatused pole veel jõustunud riigieelarve vaates, on enamik praktilistest sammudest tehtud. Protsessist tulenevalt on selgunud, et mõnes valdkonnas oli muutuste läbiviimine keerulisem. Seepärast on oluline analüüsida, millised õppetunnid sellest protsessist kaasa võtta ning kuidas nii suuremahulisi muudatusi tulevikus tõhusamalt ning avatust, läbipaistvust ja teadmispõhisust väärtustades teha.

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks oli viia läbi 2023. aastal toimunud ministeeriumide ümberkorraldamise protsessi analüüs ja tuua välja selle õppetunnid.

Metoodika

Uuringu käigus viidi läbi individuaalintervjuud, fookusrühma intervjuud ning ankeetküsitlus. Intervjuud   viidi läbi seotud ministeeriumite kantslerite ja asekantsleritega ning kantsleritega ja asekantsleritega, kes ümberkorralduste tulemusena pidid töölt lahkuma. Samuti ka ministeeriumite valitsemisalade asutuste juhtidega. Fookusrühma intervjuusid viidi läbi 7, kus käsitleti teemasid vastavalt ümberkorralduste mõjutatud valdkondadele ning üks fookusrühma intervjuu viidi läbi erinevate riigiasutuste ja osakondadega, kes toetasid ümberkorraldamise protsessi keskselt. Küsitluse eesmärk oli välja selgitada ümberkorraldusega seotud väljakutsed, ametnike arvamused protsessi tõhustamise võimalustest ja tulevaste takistuste ennetamisest ning uurida ümberkorralduse mõju igapäevastele toimingutele, ministeeriumidevahelisele koostööle ja sellest tulenevatele muutustele.

Kasu

Uuring aitas välja selgitada ümberkorraldamise läbiviimise takistused ja edulood ning tehakse ettepanekud sarnaste protsesside läbiviimiseks tulevikus. Lisaks selgitati välja milliseid eeldusi on vajalik valitsusasutustes ja nende allasutustes luua, arendada ja taga, et taolised protsessid oleksid tõhusad ja sujuvad ning kõikidele osapooltele võimalikult tõrgetevabad.

Projekti tellija: Riigikantselei
Projekti elluviija: LevelLab ja Balti Uuringute Instituut
Uuringu kestus: 10/2023 ‍–
02/2024

Ennetusprogrammi „Puhas Tulevik“ tulemuslikkuse uuring

Taust

Alates 2019. aastast on Eestis alaealiste toime pandud õigusrikkumiste arv olnud langustrendis, kuid narkokuritegude arv on suurenenud. Selleks, et muuta alaealiste käitumist tõhusamalt, on rakendatud mitmekülgset lähenemist, eelistades mõjutusvahendeid karistuste asemel ning viies ellu sotsiaalprogramme. Nende hulgas ka ennetusprogramm “Puhas tulevik”, eesmärgiga vähendada narkootikumide tarvitamist ja edendada noorte sotsiaalset ja psühholoogilist toimetulekut. Siiski, arvestades ennetustöö keerukust ja mitmete meetmete ebapiisavust või kahjulikkust, on oluline analüüsida õigusrikkumiste põhjuseid, arendada ja rakendada teaduspõhiseid meetmeid narkootikumide tarvitamise ennetamiseks noorte seas ning hinnata juba rakendatavate meetmete mõju ja tõenduspõhisust.

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks on analüüsida ennetusprogrammi “Puhas Tulevik” teaduspõhisust ja senist rakendamist, sh tuginedes kohalike omavalitsuste võrdlevale kaardistusele.

Metoodika

Ennetusprogrammi „Puhas Tulevik“ tulemuslikkuse hindamiseks kasutatakse mitmeid erinevaid meetodeid. Dokumendianalüüsiga kogutakse eelinfot ning määratletakse ka teoreetiline raamistik.  Küsitlus viiakse läbi ennetusprogrammi rakendavates KOV-ides lastekaitsespetsialistide ja piirkonnapolitseinikute seas, et kaardistada tegevused ning saada neile hinnangut programmi rakendajate seas. Teostatakse ka programmi läbinute ja katkestanute analüüs. Poolstruktureeritud süvaintervjuud teostatakse nelja sihtrühma esindajatega: ennetusprogrammis osalenud, nende vanemad, piirkonnapolitseinikud, KOV ametnikud. Eesmärk on saada süvendatud sisendit, et anda hinnang programmi  tulemuslikkusele ja millised erinevad tegurid mõjutavad programmi tulemuslikkust. Programmi üle-eestilises kaardistuses viiakse läbi sekkumisloogika analüüs eri KOV-ides. Samuti viiakse läbi ka valideerimisseminar, et tutvustada uuringutulemusi, saada neile esmast tagasisidet ning valideerida uuringu järeldusi ja ettepanekuid.

Kasu

Uuringu käigus hinnatakse, kas programmi raames ellu viidavad tegevused toetavad eesmärkide saavutamist parimal viisil ning tuvastatakse peamised kitsaskohad programmi rakendamisel. Uuringu tulemusena esitatakse praktilised ettepanekud programmi edasiseks arendamiseks ning antakse soovitused programmi tulemuslikkuse hindamiseks tulevikus.  

Projekti tellija: Politsei- ja Piirivalveamet
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 11/2023 ‍–
09/2024

Ida-Viru iduettevõtluse ökosüsteem tagasi- ja edasivaates

 

Taust

Startup Estonia viis ellu kolmeaastase Ida-Virumaa pilootprogrammi, eesmärgiga luua soodne keskkond iduettevõtluse arenguks piirkonnas. Programm kaasas 23 organisatsiooni ja meelitas ligi 21 000 osalejat. Märkimisväärne huvi ning registreeritud 14 uut startuppi näitavad piirkonna potentsiaali. Jätkuprojekt aastatel 2022-2025 keskendub Ida-Virumaa ettevõtluskeskkonna jätkusuutlikule toetamisele, eesmärgiga luua rohkem uusi startuppe ja edendada koostööd loomemajanduse valdkonnaga.

Eesmärk

Uuringu eesmärk oli koguda vajalik sisend Ida-Viru startup-ökosüsteemi hetkeolukorra ja kitsaskohtade osas, mida saaks kasutada tulevaste ökosüsteemi arendamise tegevuste planeerimiseks. See hõlmas ka alates 2019. aastast toimunud projekti tegevuste mõju ja kvaliteedi hindamist.

Metoodika

Töö teostamiseks kasutati mitut andmekogumise ja -analüüsi meetodit. Dokumendianalüüs aitas hinnata varasema pilootprojekti mõju ja kvaliteeti, mis andis sisendi Ida-Viru startup-ökosüsteemi hetkeolukorra ja tulevaste arenguvõimaluste hindamiseks. Küsitlustega hinnati Ida-Virumaa elanike teadlikkust ja valmisolekut iduettevõtluseks ning analüüsiti startup-tugiorganisatsioonide poolt korraldatud üritustel osalejate vaateid Ida-Viru startup-ökosüsteemile. Fookusrühma intervjuud viidi läbi kõikide teenuse tüüpide pakkujatega (nt inkubaatorid, kiirendid, koostöötamiskeskused ja ürituste/konverentside korraldajad) ning erinevates sektorites tegutsevate iduettevõtete esindajatega.  

Kasu

Uuringu tulemused aitavad mõista praegust olukorda ja kitsaskohti Ida-Viru startup-ökosüsteemis ning pakuvad sisendit tulevaste arendustegevuste ja projektide planeerimiseks ja täiustamiseks.

 

Projekti tellija: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus:
10/2023 ‍– 03/2024

 

Tööturuteenuste tulemuspõhise vooru hindamine

Taust

Rahvastiku vananemine on tänapäeval nii Eestis kui ka Euroopas peamine demograafiline trend, mis koos tööjõupuuduse süvenemisega nõuab tõhusaid meetmeid vanemaealiste kaasamiseks tööturule. Euroopa Liidu toetusmeetmete kaudu viidi ellu Meetme 3.2 tulemuspõhine voor, mis keskendus 55-aastastele ja vanematele inimestele suunatud tööalase konkurentsivõime suurendamisele. Taotlusvooru väljakuulutamise eelselt muudeti ka nimetatud vanemaealiste sihtrühmale suunatud toetatavate tegevuste rahastamise korda, rakendades lihtsustatud kulude hüvitamise viise – kindlasummalist makset ja standardiseeritud ühikuhinda.

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks oli hinnata kasutatud lähenemisviisi/rahastamiskorra asjakohasust, tulemuslikkust ja mõju, kulutõhusust ja jätkusuutlikkust ning esitada soovitusi taotlusvoorude korraldamiseks tulevikus.

Metoodika

Uuringus kasutati nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid andmekogumise ning -analüüsi meetodeid (dokumendianalüüs, kvantitatiivandmete analüüs, intervjuud ja valideerimisseminar). Intervjuude eesmärgiks oli saada süvendatud sisendit programmi asjakohasuse ja tulemuslikkuse hindamiseks. Intervjueeriti toetuse saajaid, projektides osalejaid, Sotsiaalministeeriumi esindajaid ning Riigi Tugiteenuste Keskuse esindajaid.

Kasu

Uuringu tulemusena selgus tulemuspõhise lähenemise põhjendatus avatud taotlusvoorudes tööhõivepoliitika elluviimiseks ning esitati ettepanekud, mida võiks tulevikus teisiti teha tööhõivepoliitika valdkonnas tulemuspõhiseid taotlusvoore korraldades.

Projekti tellija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus:
04/2023 ‍– 12/2023


Kutsesüsteemi rakendumise analüüs

Taust

Kutsesüsteem on osa Eesti kvalifikatsioonisüsteemist – see seob haridussüsteemi tööjõuturuga ja aitab kaasa tööalase kompetentsuse arengule, hindamisele, tunnustamisele ja võrdlemisele. Kutsesüsteemi rakendumist reguleerib juba aastast 2001 Kutseseadus ning süsteem koosneb neljast osast: kvalifikatsiooniraamistik, kutsestandardid, kutse andmine ja kutseregister.

Eesmärk

Uuringu eesmärgiks oli selgitada välja, millised on kutsesüsteemi osaliste ootused süsteemile, milline on nende valmisolek reformi rakendamiseks ning oskuspõhisele lähenemisele üleminekuks ja millised on plaanitud uuendustega kaasnevad kitsaskohad ja võimalikud riskid.

Metoodika

Uuringu käigus võrreldi Eestis kasutatavat kutsesüsteemi välisriikide kogemusega. Kutsesüsteemi osaliste valmisoleku ja ootuste hindamiseks viidi läbi intervjuud ja fookusgrupid kutsesüsteemi otseste ja seotud osapooltega: kutse taotlejad, kutse andjad, õppeasutused, õppijad, kutsestandardite väljatöötamisega seotud osapooled (sh tööandjad ja erialaliidud), karjäärinõustajad, kutsesüsteemi spetsialistid, poliitikakujundajad. Uuringu käigus toimus ka riskihindamine, et tagada uuenduste realistlikkus ja elluviidavad.

Kasu

Uuringu tulemusena saadi sisendit kutsesüsteemi rakendamise aluseks oleva õigussüsteemi uuendamiseks ja oskuspõhise kutsesüsteemi rakendamiseks.

 

Projekti tellija: Haridus- ja Teadusministeerium
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 03/2023 ‍– 10/2023

ProgeTiigri programmi tegevuste tulemuslikkuse hindamine

Taust

ProgeTiigri programm kutsuti ellu 2012. aastal, eesmärgiga arendada õppijate digipädevust ja tehnoloogilist kirjaoskust ning mõista tehnoloogia olemust, selle rakendamise ja arendamise võimalusi. Programmi vahenditest on toetatud õpetajate digipädevuse arendamist, edendatud valdkonnas tegutsevate õpetajate ja juhendate võrgustikke ning kaasrahastatud õppetööks vajalike seadmete hankimist.

Eesmärk

Uuringu eesmärk oli hinnata, kuidas ProgeTiigri programm on kaasa aidanud tehnoloogiahariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse tõstmisele aastatel 2018-2021. Lisaks anti soovitusi programmi sisutegevuste muutmiseks ja jätkutegevusteks.

Metoodika

Uuringus kasutati nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid andmekogumise ning -analüüsi meetodeid (dokumendianalüüs, küsitlused, fookusgrupi ja personaalintervjuud). Küsitleti Eesti üldhariduskoolide õpetajaid, haridustehnolooge ja haridusasutuse juhte. Personaalintervjuud viidi läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti töötajate ning ProgeTiigri programmijuhtidega. Fookusgrupp viidi läbi ülikoolide esindajate ja ekspertidega ning programmis aktiivselt osalenud haridusjuhtide ja/või õpetajatega.

Kasu

Uuringu tulemusena anti tagasisidet ProgeTiigri programmi 2018-2021 perioodi tegevustele ning hinnati, kuivõrd eesmärgipärased on olnud toimunud tegevused ja mis on paranenud tehnoloogiahariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse osas. Samuti anti soovitusi, mida võiks programmi sisutegevuste osas muuta ja kuidas programmiga jätkata.

 

Projekti tellija: Haridus- ja Noorteamet
Projekti elluviija: LevelLab
Uuringu kestus: 01/2023 ‍– 05/2023

Andmeühiskonna tulevikustsenaariumite loomine

Taust

Tänapäevasel digiajastul on andmete loomine ja töötlemine nii majanduses, riigivalitsemises kui ka inimeste igapäevaelus üha enam kasvav trend. Kogutud andmeid kasutatakse nii protsesside arendamiseks, tegevuste optimeerimiseks kui ka toena otsuste langetamisel. Andmete kasutamisoskuse suurenemine võimaldab ühiskonnal digitaliseerimise poole liikuda ning seega vähendada tegevuste hulka, mida saab tänu arenevale digiajastule automatiseerida. Selline pidev andmete kasutamine tekitab aga vajaduse andmeid hallata. Tekib vajadus luua reeglid ja kindlad protsessid, kuidas andmeid tarbida, säilitades samal ajal nii privaatsuse kui ka vabaduse andmeid tarbida ja töödelda. Siinkohal on suur roll avalikul sektoril andmete jagamise- ja valitsemissüsteemide kujundamisel. Enne seda tuleb aga mõista, millised on tulevikus andmekasutust mõjutavad tegurid ja trendid.

Eesmärk

Uuringu eesmärk on luua ülevaade andmemajandust, andmekasutust ja Eesti andmepoliitikat mõjutavatest trendidest, visandada selle põhjal võimalikud tulevikustsenaariumid andmete valitsemiseks ning pakkuda stsenaariumitest tulenevalt välja peamised otsustuskohad ja poliitikavalikud poliitikakujundajatele andmevaldkonna edasiseks suunamiseks.

Kasu

Uuring aitab suurendada andmekasutust riigivalitsemisel ja kujundada andmevaldkonnas informeeritud ja tulevikku vaatavat poliitikat.

Projekti tellijad: Riigikantselei ja Arenguseire Keskus (ASK)
Projekti elluviijad: LevelLab ja Balti Uuringute Instituut
Uuringu kestus: 04/2022 ‍– 12/2022

KOV ametnike ja töötajate koolitusvajaduste hindamine

Eesmärk

Uuringu eesmärk oli kohalike omavalitsuste ametnike ja töötajate koolitusvajaduse hindamise metoodika täiendamine ja koolitusvajaduse analüüs, mis sisaldab ettepanekuid kohalike omavalitsuste personali arendamise valdkonna probleemide lahendamiseks järgneval 5-10 aastasel perioodil.

Tulemused

2015. aastal viidi läbi KOV ametnike ja töötajate kompetentside kaardistamise ja koolitusvajaduse hindamise analüüs (pilootuuring), mille raames töötati välja kompetentsimudel. Käesoleva uuringu raames ajakohastatud ja täiendatud kompetentsimudel koosneb kolmest kompetentsigrupist: üldised kompetentsid, KOV juhtimise üldkompetentsid ja valdkonnaspetsiifilised erialased kompetentsid.

Kasvav tööaja paindlikkus ja kaugtöö kasutamine tingib vajaduse arendada IKT-oskusi, samal ajal suureneb ka vajadust arendada töötajate suhtlus- ning koostööoskusi.
Koolituste eelarve prognoos KOV ametiasutustes kokku aastani 2030 on 24 miljonit eurot. KOV töötasufondist moodustab see ligikaudu 1,7%.

KOV teenistujate arendamisel on vajadus keskse koolitamise koordineerimise süsteemi järele, mille eesmärgiks on olulistes prioriteetsetes valdkondades koolituste koordineerimise korraldamine KOVides.

Uuringus kasutatud meetodid: küsitlus, intervjuud, fookusgrupid, dokumendianalüüs, ekspertide paneel

 

Projekti tellijad: Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus
Projekti elluviijad: LevelLab (projekti juhtpartner), Balti Uuringute Instituut ja Geomedia
Uuringu kestus: 09/2020 ‍– 04/2021

Noortegarantii tugisüsteemi rakendamise mõju ja tulemuslikkuse analüüs

Taust

2018. aastal oli Eestis 12 400 noort vanuses 15-24 aastat ja 13 200 noort vanuses 25-29 aastat, kes ei õppinud, töötanud ega osalenud koolitusel (NEET-noored) ehk 11,7% 15-29-aastaste vanusrühmast. Mitteaktiivsete noorte vajalike teenusteni mittejõudmise probleemi lahendamiseks töötas Sotsiaalministeerium 2017. aastal välja noortegarantii tugisüsteemi (edaspidi NGTS), mille eesmärgiks on kaardistada mitteõppivad ja töötavad noored (NEET-noored) ning pakkuda neile KOV-i poolt sihistatud tuge eelkõige haridustee jätkamiseks ja/või tööle suundumiseks.

Eesmärk

Uuringu eesmärk oli anda hinnang NGTS-i rakendamise asjakohasusele, mõjule ja tulemuslikkusele, kulutõhususele ning jätkusuutlikkusele.

Tulemused

Selgus, et üldjoontes on NGTS tulemuslik ning selle rakendamine koos tugimeetmetega on aidanud noortel oluliselt paremini tööle ja/või õppima suunduda. Uuringuga kinnitati, et haridustee jätkamise ja tööturule suundumise toetamisel on suur roll aktiivsetel tööturumeetmetel, võrgustikutööl, personaalsel nõustamisel ning ennetusel. Sellest tulenevalt – ja arvestades noorte madalat informeeritust – toetab NGTS koosmõjus teiste teenustega otseselt NEET-noorte olukorra leevendamist Eestis.

Metoodika

Viidi läbi personaalintervjuud ja fookusgrupi intervjuud, dokumendianalüüs ja kvantitatiivne andmeanalüüs.

Projekti tellija: Sotsiaalministeerium
Projekti elluviijad: LevelLab ja Balti Uuringute Instituut
Uuringu kestus: 04/2020 ‍– 12/2020

Teadus- ja arendusprogrammi ASTRA tulemuslikkuse hindamine

Taust

Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele (ASTRA) on baasfinantseerimise ja mobiilsustoetuse kõrval üheks olulisemaks meetmeks teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TA&I) strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014-2020“ ning ka mitmete teiste riiklike strateegiate elluviimisel. Meetme eesmärgiks on toetada teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide struktuursete muudatuste läbiviimist, asutuse vastutusvaldkondade arendamist ja põhitegevust. ASTRA meetmest on toetust saanud kokku 17 erinevat kõrgkooli ning teadus- ja arendusasutust kokku 36 projekti elluviimiseks. Rahastamise kogumaht on 136 mln eurot.

Eesmärk

Uuringu eesmärk on anda hinnang ASTRA meetme tulemuslikkusele, mõjule ning rakendamise tõhususele ja kirjeldada rakendamise õppetunde.

Metoodika

Uuringus kasutatakse peamiselt kvalitatiivseid meetodeid nagu dokumenteeritud info analüüs, intervjuud ja fookusgrupid sidusrühmade esindajatega ja projektide rakendajatega.

Kasu

ASTRA meetme ja selle raames elluviidud tegevuste hindamise tulemused, järeldused ja soovitused aitavad ette valmistada järgmise struktuurivahendite perioodi uusi meetmeid, sh meetmeid mis aitavad Eestil (ennekõike HTM-l) planeerida ja toetada TA asutuste ning kõrgkoolide institutsionaalset arengut.

 

Projekti tellijad: Haridus- ja Teadusministeerium, SA Eesti Teadusagentuur
Projekti elluviijad: Balti Uuringute Instituut (projekti juhtpartner) ja LevelLab.
Uuringu kestus: 04/2021 ‍– 01/2022