On selge, et mitte kõik mida me õpime ei osutu hiljem vajalikuks või isegi kasutamiskõlbulikuks. Põhjused võivad olla erinavad – valesti valitud koolitus, ebapädevad või pealiskaudsed koolitajad, aga võibolla hoopis koolitatavate huvipuudus või ebapiisavad algteadmised. Aga olgu põhjuseks see, teine või kolmas, tulemuseks on igatahes raisatud aeg ja raha ning koolitatavate vähenenud motivatsioon ja usaldus.
Läbitud täiendõpet, millest tööelus tegelikult kasu pole tuleb kaheldamatult nimetada praagiks (scrap learning).
Rahvusvaheline konsultatsiooni- ja koolitusfirma Gartner (endise nimega CEB) on 2014. aastal läbi viidud uurimuses jõudnud järeldusele, et keskmiselt 45% uuritud ettevõtete koolituskuludest võis liigitada praakõppimiseks, ehk ligikaudu pool koolituseelarvetest oli kasutult raisatud raha. Peamiste praakõppimise põhjustajatena toodi uuringus välja:
- ebaefektiivsed õpetamismeetodid
- ettevõtte vajadustele mittavastav sisu
- õppurite vähene motivatsioon
- sisu kvaliteedi probleemid
- valed koolitatavad
- ebasobivate näidete kasutamine
- seose puudumine organisatsiooni vajadustega
- puuduv tööandja toetus
- vähene praktilisus
- ebasobiv koolituse toimumisaeg
- puudulikud õppematerjalid
- õpetatakse asju, mis on juba selged
Uuringuga võib lähemalt tutvuda SIIN.
Teaduspõhine lähenemine koolitusvajaduse hindamisele koos mõõdikute ja analüütiliste meetodite kasutuselevõtuga aitab organisatsioonidel mitte ainult vähendada praakõppimisele kuluvat raha, vaid ka väga oluliselt tõsta tööalaste täiendkoolituste tulemuslikkust.